Henning Mankell
 |
See artikkel räägib kirjanikust; helilooja kohta vaata Henning Mankell (helilooja) |
| Henning Mankell | |
 |
|
| Sünninimi | Henning Georg Mankell |
| Sünniaeg | 3. veebruar 1948 |
| Sünnikoht | Stockholm, Rootsi |
| Rahvus | rootslane |
| Kirjandusžanrid | Kriminaalromaanid Lastekirjandus Näidendid |
| Mõjutanud | Maj Sjöwall, Per Wahlöö |
| Koduleht | henningmankell.se |
Henning Mankell (sündinud 3. veebruaril 1948) on rootsi kirjanik ja näitekirjanik.
Lasteraamatute ja näidendite kõrval saavutas Mankell suure tuntuse ka oma kriminaalromaanidega, kus tegutseb Ystadi kriminaalpolitsei komissar Kurt Wallander.
Kirjanik on abielus Ingmar Bergmani tütre Eva Bergmaniga[1].
12. juunil 2008. anti talle Šotimaa St. Andrewsi Ülikooli audoktori tiitel[2].
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Henning Mankell sündis 1948. aastal Stockholmis, Ivar Henningsson Mankelli ja Ingrid Birgitta Mankelli (sündinud Bergström) pojana. Tema vanaisa oli helilooja Henning Mankell (1868–1930)[3].
Ema ja isa lahutasid, kui poiss oli aastane. Kirjaniku lapsepõlv ja noorus möödus koos vanema õega kõigepealt Svegis (Jämtlandi lään), kus isa töötas kohtunikuna. Hiljem siirduti Boråsi. Henningu ema tegi enesetapu, kui poiss oli 20-aastane[3].
Nooruses oli ta aktiivne vasakpoolne poliitiline aktivist. Ta oli seotud Vietnami sõja, Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi ja Portugali koloonia sõja (Mosambiik) vastaste liikumistega. 1970. aastate algul kolis ta Norrasse, kus käis läbi kohalike kommunistidega[3].
Aafrikas pikka aega elanud ja töötanud Henning Mankell on tänapäeval suur heategevuse toetaja. Tema asutatud kirjastus avaldab noorte Aafrika ja Rootsi kirjanike töid[1].
Mais 2010 viibis Mankell humanitaarabi laeval Sofia, mis oli teel Küprosest Gaza tsooni. Alust takistanud Iisraeli mereväe ja aktivistide vahel toimunud tulevahetuses sai vähemalt kümme inimest surma[4][1].
Looming [muuda]
Kurt Wallanderi sari [muuda]
- "Näota mõrvarid" – Mördare utan ansikte, 1991; eesti keeles: Eesti Raamat, 1997 sarjas Mirabilia. Aastal 1991. võitis teos Rootsi kriminaalkirjanduse auhinna parima romaani kategoorias ja järgmisel aastal Põhjamaade krimipreemia Klaasist võti.
- "Riia koerad" – Hundarna i Riga, 1992; eesti keeles: Olion, 1996 ja Kupar, 1996 sarjas Kupra kriminaalromaan
- "Valge emalõvi" – Den vita lejoninnan, 1993; eesti keeles: Varrak, 2010
- Mannen som log (1994)
- "Valejälg" – Villospår, 1995; eesti keeles: Eesti Raamat, 1998 sarjas Mirabilia. Aastal 1995. võitis raamat Rootsi kriminaalkirjanduse auhinna ning 2001. aastal Briti Daggeri auhinna (Macallan Gold Dagger for Fiction) parima romaani kategoorias (mõlema preemia puhul).
- "Viies naine" – Den femte kvinnan, 1996; eesti keeles: Balti Raamat, 2010
- Steget efter (1997)
- Brandvägg (1998)
- Pyramiden (1999)
- Den orolige mannen (2009)
Lasteraamatud [muuda]
- Hunden som sprang mot en stjärna (1990). Nils Holgerssoni preemia aastast 1991 ja Saksa noorsookirjandusauhind 1993
- Joel i Norrland och Sofia i Moçambique. Astrid Lindgreni nimeline laste- ja noortekirjandus auhind (1996)
Tunnustus [muuda]
- 1998 Soome kriminaalkirjanduse auhind soome keelde tõlgitud teoste eest
- 2001 Bokjuryn/Raamatužürii; 14–19-aastastele mõeldud kirjanduse kategooria
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tuuli Aug. Iisraeli rünnakus jäi kaduma kuulus Rootsi kirjanik. Eesti Päevaleht, 31. mai 2010
- ↑ Honorary degrees – June 2008. University of St Andrews, 12. juuni 2008
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Henning Mankell. Bonnier Audio
- ↑ Flood, Alison. Author Henning Mankell aboard Gaza flotilla stormed by Israeli troops. The Guardian, 31. mai 2010
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Henning Mankell |
- Henning Mankell. DekkariNetti
- Henning Mankell skänker 15 miljoner kronor till en ny barnby. SOS Barnbyar.
