Heinrich Schliemann
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Johann Ludwig Heinrich Julius Schliemann, (6. jaanuar 1822 Neubukow – 26. detsember 1890 Napoli) oli saksa päritolu kaupmees, arheoloog ja Trooja linna varemete leidja.
Sisukord |
Noorus ja kaupmeheelu [muuda]
Heinrich Schliemanni noorus möödus Hollandis Amsterdamis, kust ta tuli noores eas Venemaale Peterburi, et alustada seal äritegevust, kuna Lääne-Euroopas toodetud kaupade kasumimarginaal oli Venemaal kõrgem. Äri alustas Schliemann indigo värvainete müügiga, peale mida Krimmi sõja algusega hakkas varustama ka Venemaa sõjatööstusettevõtteid püssirohu tootmiseks vajaliku salpeetrit ja kuulide valmistamiseks vajalikku seatina. Kuulujuttude järgi tarnis kuni kolmandiku sõjas kasutatud püssirohust Vene sõjaväele.
Sõjavarustust müües teenis ta märkimisväärse varanduse ning abiellus seejärel venelanna Jekaterina Lõžinaga, kellega sai ka kolm last: poja Nikolai, tütred- Natalja ja Nadežda.
Kirjelduste järgi oli Schliemann väikest kasvu, kiilastuv, ilmetu näoga ning kitsi, kuid ülirikas ja toimunud abielu oli vastastikuse armastuseta. Jekaterina Pavlovna Schliemanni vabameelne käitumine Peterburi seltskonnas teiste meestega suhtlemisel avaldas suurt masendavat mõju Schliemannile, kes eraldus enam seltskondlikust elust ning pühendus ajaloo uuringutele (Homeros). Perekonnaelu lõppeski, Schliemanni poolse äritegevuse lõpetamisega ning saadud kasude deponeerimisega pangandusse ning saadud dividendidega ajaloouuringute läbiviimisega, millega ta alustas pärast Venemaalt lahkumist[1].
Tegevus ajaloouuringutel [muuda]
| Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Schliemanni kulla saatus [muuda]
1945. aastal Teine maailmasõja lõpus peale Saksamaa vallutamist, riisus Nõukogude armee Saksamaalt Berliini muuseumist Schliemanni poolt leitud mälestised ning need toimetati NSV Liitu, kus neid säilitakse nn. Puškini muuseumis ning nende omandiõiguse üle toimuvad vaidlused päritolumaa Kreeka, leidja kodumaa Saksamaa ning Venemaa Föderatsiooni vahel[2]..
Isiklikku [muuda]
Schliemann oli abielus kaks korda: esimene kord venelanna Jekaterina Pavlovna Lõžinaga, kellega tal oli kolm last ja teine kord kreeklanna Sofia Estramentosega.
Tunnustused [muuda]
- 1885 – Kuninglik kuldmedal
Viited [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Heinrich Alexander Stoll, "Unistus Troojast. Romaan Heinrich Schliemanni elust" (kaanepealkiri: "Schliemann"). Saksa keelest tõlkinud Riina Mägi. Biograafiline sari. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 520 lk