Hans Arp

Allikas: Vikipeedia
Hans Arp (1925)

Hans Arp; ka Jean Arp (16. september 1886 Strasbourg7. juuni 1966 Basel) oli Elsassi päritolu maalikunstnik, skulptor ja kirjanik, üks dadaismi rajajaid.

Hans Arp õppis Strasbourgis, Weimaris ja Pariisis. 1910 lõi ta oma esimesed abstraktsed pildid. Ta suhtles Vassili Kandinsky ja rühmitusega Der Blaue Reiter ning osales nende näitusel.

Aastal 1915 siirdus Hans Arp Zürichisse, sest ei tahtnud osaleda maailmasõjas. Šveits oli neutraalne riik. Kuid samal aastal sai ta Saksamaa konsulaadist kutse tulla sõjaväeteenistusse. Hiljem rääkis Arp, kuidas ta sõjaväest pääses. Nimelt anti talle konsulaadist kõik paberid, mille ta pidi täitma. Arp kirjutas kõikidesse lahtritesse kuupäeva, siis tõmbas paberilehele joone alla ja liitis kõik kuupäevad hoolikalt kokku. Seejärel võttis ta end alasti ja viis paberid ära. Talle öeldi, et ta läheks koju.

Arp osales alates 1917 aktiivselt dada-liikumises. Samal aastal hävitas ta kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Ta hakkas viljelema orfismi ja kubismi, samuti valmisid tema esimesed puureljeefid. 1916 avastas Arp juhuslikult kollaažitehnika. Legendi järgi olevat ta ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaže looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine juhuslikkusest, mis andis sageli ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone.

1918 kirjutas Arp alla dadaistide manifestile ja osales aktiivselt Max Ernsti ümber koondunud Kölni dada-liikumises.

1922 organiseeris ta konstruktivistide kongressi Weimaris. 1925 asus ta elama Pariisi, kus vastavalt Prantsusmaa seadustele sai tema uueks eesnimeks Jean. Seal ühines ta sürrealistidega. Sel perioodil lõi ta nöörpilte ning alustas kuulsat "Konstellatsioonide"-seeriat. 1930. aastal valmisid Hans Arpi esimesed täisplastilised tööd.

1942 põgenes Arp taas Šveitsi ja elas seal kuni surmani.

Arpi esimene abikaasa Sophie Taeuber-Arp oli samuti kunstnik. Sophie suri 53-aastaselt Zürichis aastal 1943. Seejärel abiellus Arp uuesti Marguerite Hagenbachiga.