Greifswaldi ülikool

Greifswaldi ülikool
Ladina keeles: Universitas Gryphysvaldensis
Deviis:	Wissen lockt. Seit 1456.
Asutatud:	1456
Tüüp:	Riiklik ülikool
Rektor:	Rainer Westermann (351.)
Töötajaid:	5000
Üliõpilasi kokku:	12 300 (2009/10)
Asukoht:	Greifswald, Saksamaa
Ülikoolilinnak:	linnas
Ühendus:	EUA
Kodulehekülg:	www.uni-greifswald.de

Greifswaldi Ernst Moritz Arndti Ülikool (Ernst-Moritz-Arndt-Universität Greifswald) on ülikool Saksamaal Greifswaldis.

Ülikooli geograafilised koordinaadid on 54° 05′ 40″ N, 13° 22′ 29″ E.

Ülikool asutati 17. oktoobril 1456, seega on ta üks vanimaid Saksa ülikoole. Õppetöö algas seal juba 1436. Ülikooli asutamisele andsid loa Saksa-Rooma riik ja paavst. Ülikooli asutamiseks tegi kõige suuremaid pingutusi Greifswaldi linnapea Heinrich Rubenow, kellest sai ka ülikooli esimene rektor. Rubenowi toetasid Pommeri hertsog Wartislaw IX ja kohaliku Püha Nikolause katedraali piiskop Henning Iven. Asutamine toimus katedraalis, mis hiljem Caspar David Friedrichi ja tema venna projekti järgi ümber ehitati ning mis on säilinud tänapäevani. Esialgu oli ülikoolis neli klassikalist teaduskonda: teoloogia-, filosoofia-, meditsiini- ja õigusteaduskond.

Ülikooli asutamist soodustas seadus, mis piiras õppetegevust Rostocki ülikoolis. Seejärel lahkus sealt mitu professorit lähedalolevasse Greifswaldi ja jätkas seal oma tööd. Heinrich Rubenow haaras võimalusest ja suutis oma linnaski ülikooli asutada.

Saksamaal on üksnes kolm ülikooli vanemad kui Greifswaldi ülikool. Need on 1386 asutatud Heidelbergi ülikool, 1409 asutatud Leipzigi ülikool ja 1419 asutatud Rostocki ülikool.

Juba algusest peale oli üliõpilaselu Greifswaldis üsna rahvusvaheline. Kuni 1526. aastani õppis seal 476 Skandinaaviast pärit tudengit ning töötas 22 õppejõudu ja 6 rektorit. Tollast isikkoosseisu arvestades oli see üsna suur osakaal. Skandinaavia tudengid elasid selles saksa ülikoolis võrdlemisi isekeskis.

16. sajandi alguses tegi ülikool laialdast koostööd linna ja hertsogkonnaga. Teoloogiaprofessorid töötasid tavaliselt ühtlasi pastoritena linna kolmes katedraalis. Kõik hertsogi ihuarstid olid ühtlasi meditsiiniprofessorid. Juuraprofessorid töötasid ühtlasi kohalikes kohtutes. Filosoofiaprofessorid töötasid hertsogipere ja teiste aadlike koduõpetajatena.

Reformatsioon jõudis ülikooli 1539. Ladina sentents "Cujus regio, ejus religio" ("Kelle võim, selle usk") omistatakse Greifswaldi ülikoolis töötanud juristile Joachim Stephanile (1544–1623). Greifswaldi lähedal olev Eldena klooster natsionaliseeriti ja hertsog Philipp I andis kõik kloostri tuluallikad ülikoolile. Tema järglane Ernst Ludwig alustas kolleegiumihoone rajamist, mis valmis alles pärast tema surma. Hertsog Philipp Julius kinkis ülikoolile talaari, mida rektor kandis pidulikel juhtudel ja millest loobuti alles hiljuti.

1604 sai ülikooli raamatukogu Saksamaa esimeseks keskraamatukoguks. Ülikool laenas Wittenbergist 2000 kuldna eest trükimasina, aga Kolmekümneaastane sõda takistas seda tagasi viia ja nii kehtis leping peaaegu sada aastat. Seetõttu on ülikooli raamatukogus tänapäeval palju haruldasi trükiseid.

Westfaali rahuga läks Greifswald 1648 Rootsile ja jäi kuni 1815 Rootsi kontrolli alla. Greifswald sai kultuuriliseks ja teaduslikuks sillaks Saksamaa ja Rootsi vahel.

1815 läks Greifswald koos Pommeriga Preisimaale, millest hiljem sai Saksamaa. Pärast Saksamaade jagamist sattus Greifswald Saksa DV-sse.

Praegu õpib seal umbes 12 100 tudengit.

Välislingid

• Koduleht