Greifswaldi ülikool

Allikas: Vikipeedia

54.0949513.374678

Greifswaldi ülikool
Universität Greifswald
Ülikooli peahoone
Ülikooli peahoone

Ladina keeles: Universitas Gryphysvaldensis

Deviis Wissen lockt. Seit 1456.
Asutatud 1456
Tüüp Riiklik ülikool
Rektor Hannelore Weber
Akadeemilisi töötajaid 2738 (2009)[1]
Tugitöötajaid 2948 (2009)
Üliõpilasi 11 736 (2012/13)[2]
Asukoht Greifswald
Ühendused EUA

Greifswaldi Ernst Moritz Arndti Ülikool (saksa Ernst-Moritz-Arndt-Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456. aastal asutatud ülikool Saksamaal Greifswaldis.

Ajalgu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehkki Greifswaldi ülikool asutati 1456. aastal, toimus linnas ülikooliõpe juba ka 1436/14371443, mil Rostocki ülikool suleti Rostockile pandud riigivande tõttu ning osa õppejõududest jätkas õppetööd Greifswaldis. Greifswaldi eraldi ülikooli rajamiseks tegi enim pingutusi Rostockis õppinud Greifswaldi bürgermeister Heinrich Rubenow, kes kaasas ettevõtmisesse ka Pommeri hertsogi Wartislaw IX ning Cammini piiskopi Henning Iveni. 1456. aastaks õnnestus ülikooli asutamise ideele saada toetus ka Saksa-Rooma keisrilt ning paavstilt ning ülikool asutati ametlikult 17. oktoobri 1456, see toimus Greifswaldi püha Nikolause kirikus, mis 1457. aastal sai toomkirikuks. Ülikooli esimeseks rektoriks sai Rubenow. Esialgu oli ülikoolis neli klassikalist teaduskonda: teoloogia-, filosoofia-, meditsiini- ja õigusteaduskond.

Kaasaegse Saksamaa piires on üksnes kolm ülikooli vanemad kui Greifswaldi ülikool. Need on 1386 asutatud Heidelbergi ülikool, 1409 asutatud Leipzigi ülikool ja 1419 asutatud Rostocki ülikool. Greifswald on Rostocki järel vanuselt teine ülikool Läänemere ääres.

Juba algusest peale oli üliõpilaselu Greifswaldis üsna rahvusvaheline, tuntav oli Skandinaavia suur mõju: 1456–1526 õppis seal 476 Skandinaaviast pärit tudengit ning seal töötanud õppejõududest 22 ja rektoritest 6 pärinesid samuti Skandinaaviast. Skandinaavia tudengid elasid selles saksa ülikoolis võrdlemisi isekeskis.

Reformatsioon ja 17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandi alguses tegi ülikool laialdast koostööd linna ja hertsogiga. Teoloogiaprofessorid töötasid tavaliselt ühtlasi pastoritena linna kolmes katedraalis, kõik hertsogi ihuarstid olid ühtlasi meditsiiniprofessorid, juuraprofessorid töötasid ühtlasi kohalikes kohtutes ning filosoofiaprofessorid töötasid hertsogipere ja teiste aadlike koduõpetajatena. Sel perioodil töötas ülikoolis ka Martin Lutheri lähedane kaastööline Johannes Bugenhagen.

Reformatsioon jõudis Greifswaldi 1526. aastal ning see lõpetas ajutiselt selle tegevuse, kuna seetõttu läks kaduma osa ülikooli sissetulekuallikatest. Ülikool avati uuesti 1539. aastal, kui Pommeri hertsog Philipp I taasavas selle luterliku ülikoolina, selle sissetulekute tagamiseks andis hertsog ülikoolile sekulariseeritud Eldena kloostri valdused ja tuluallikad. Philipp I järglane Ernst Ludwig alustas ülikooli kolleegiumihoone rajamist, mis valmis alles pärast tema surma. Hertsog Philipp Julius kinkis ülikoolile talaari, mida rektor kandis pidulikel juhtudel ja millest loobuti alles hiljuti. 1634. aastal kinkis hertsog Bogislaw XIV ülikoolile ulatuslikud valdused Greifswaldi ümbruses, mis tegi sellest ühe suurima maavaldaja Saksamaa ülikoolide seas.

Ladinakeelne sentents "Cuius regio, eius religio" ("Kelle võim, selle usk") omistatakse Greifswaldi ülikoolis töötanud juristile Joachim Stephanile.

1604 sai ülikooli raamatukogu Saksamaa esimeseks keskraamatukoguks. Ülikool laenas Wittenbergist 2000 kuldna eest trükimasina, aga Kolmekümneaastane sõda takistas selle tagasiviimist ja nõnda asus Wittenbergi trükipress Greifswaldis 17. sajandi lõpuni. Seetõttu on ülikooli raamatukogus tänapäeval palju haruldasi trükiseid.

Rootsi aeg (1648–1815)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vestfaali rahuga läks Greifswald 1648. aastal Rootsile ja jäi selle võimu alla 1815. aastani, kuid 17151720 oli seal ajutiselt Taani okupatsioon. Seejärel toetas Rootsi riigivõim Greifswaldi ülikooli heldelt ning Greifswaldist sai kultuuriline ja teaduslik sild Saksamaa ja Rootsi vahel. Seal õppisid ja töötasid paljud Rootsi haritlased, neist üks olulisimaid oli filosoof Thomas Thorild.

17471750 ehitati matemaatik Andreas Mayeri kavandite järgi ülikooli hilisbarokne peahoone.

Ülikool 19.–20. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

1815. aastal läks Greifswald Viini kongressi otsusega koos ülejäänud Ees-Pommeriga Preisimaale ning kuulus alates 1871. aastast Saksa riiki.

1856. aastal, ülikooli asutamise 400. aastapäeval, avati Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm IV juuresolekul ülikooli peahoone ees Rubenowi ausammas, mida restaureeriti 2006. aastal, kui tähtistati ülikooli 550. aastapäeva. 19. sajandil kujunes Greifswaldi ülikoolist oluline uurimiskeskus, mille tegevusalad laienesid veelgi Weimari vabariigi ajal. 1933. aastal anti ülikoolile Preisimaa peaministri Hermann Göringi korraldusel Ernst Moritz Arndti nimi, mis hoolimata diskussioonidest on sellele tänini jäänud.

Pärast Saksamaa jagamist Teise maailmasõja järel läks Greifswald Saksa DV koosseisu, mis 1990. aastal Saksa LV-ga taas ühines. Pärast seda on ülikoolihoonetele ajaloolise ilme taastamiseks ning uute hoonete ehitamiseks investeeritud üle 400 mijoni euro.

Praegu õpib Greifswaldi ülikoolis umbes 12 100 tudengit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]