Wittenberg

Allikas: Vikipeedia
Wittenberg

saksa Lutherstadt Wittenberg

Wappen Wittenberg.png
Wittenbergi vapp
Pindala: 128,9 km²
Elanikke: 46 800 (2005)

Koordinaadid: 51° 52′ N, 12° 39′ E51.86666666666712.65koordinaadid: 51° 52′ N, 12° 39′ E
Turuväljak Wittenbergis, vasakul raekoda.

Wittenberg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Elbe jõe ääres.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wittenbergi nime mainitakse esmakordselt 1174. aastal. 1260. aastal valis linna oma residentsiks Saksi-Wittenbergi hertsog Albrecht II. 1261 asutati linna frantsisklaste klooster. 27. juunil 1293 andis Albrecht II Wittenbergile linnaõigused.

1356 andis keiser Karl IV kuldbullaga Saksi-Wittenbergi hertsogile Saksa-Rooma keisri valimise õiguse. Wittenberg sai kuurvürsti residentsiks. Sellega omandas Wittenberg suure tähtsuse, mis kestis umbes 16. sajandi lõpuni, kuni Kolmekümneaastase sõja ja katkuepideemiateni.

Alates 1505. aastas töötas Wittenbergi õukonnakunstnikuna Lucas Cranach vanem.

18. oktoobril 1502 asutati Leucorea nime all praeguse Martin Lutheri ülikooli eelkäija. Martin Luther oli Leucorea teoloogiaprofessor aastast 1508. aastast ja Philipp Melanchthon kreeka keele professor aastast 1518.

31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millest sai alguse reformatsiooniliikumine. 1520 põletas Luther avalikult paavsti bulla "Exsurge domine", millega Martin Lutheri teesid hukka mõisteti. Linnas on Martin Lutheri haud ja muuseum.

1543 rajati linna esimene veevarustussüsteem, mille kaudu lossi, raekoda, ülikooli ja üksikuid elumajasid varustati joogiveega.

Wittenbergis Hans Luffti trükikojas trükiti 1534 esimene saksakeelne piibel Martin Lutheri tõlkes ja 1535 Wanradt-Koelli katekismus.

18061814 okupeerisid Wittenbergi Prantsuse väed, pärast seda kuulus linn Preisimaale.

Pärast Teist maailmasõda kuulus Wittenberg Saksa DV-sse.

Linna mitu ajaloolist hoonet kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]