Gerardus 't Hooft

Allikas: Vikipeedia
Gerardus 't Hooft
Gerardus 't Hooft

Gerardus 't Hooft (ka Gerard 't Hooft; sündinud 5. juulil 1946 Den Helderis) on hollandi füüsik, Utrechti Ülikooli füüsikaprofessor 1977. aastast.

Aastal 1999 sai ta koos Martinus J. G. Veltmaniga Nobeli füüsikaauhinna otsustava panuse eest kvantväljateooriasse ning eriti elektronõrga vastastikmõju renormaliseeritavuse tõestuse eest ("elektronõrga vastastikmõju kvantstruktuuri selgitamise eest"). 't Hooft ja Veltman lõid elementaarosakeste füüsika matemaatilised alused, mis võimaldasid näidata, kuidas teooriat saab rakendada elementaarosakeste (näiteks W-bosonite ja Z-bosonite) konkreetsete füüsikaliste suuruste täpseks arvutamiseks. Kiirenditel (sealhulgas LEP-il tehtud katsed kinnitasid paljusid neist arvutustest, näiteks top-kvargi massi arvutust.

Tal on ka hulk muid olulisi teoreetilisi tulemusi.

Praegu töötab ta kvantgravitatsiooniteooria kallal, püüdes kasutada muuhulgas stringiteooriat. Algul oli ta stringiteooria suhtes umbusklik.

Üldised vaated[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1997 kuulutas 't Hooft ühes telesaates, et on range determinist: kvantmehhaanikas figureeriv juhus peab olema taandatav deterministlikele protsessidele.

Seoses mustade aukude informatsiooniparadoksiga puhkenud vaidluses leidis 't Hooft erinevalt Stephen Hawkingist ja teistest, et informatsioon ei lähe mustas augus kaduma, vaid tuleb sealt ühel või teisel moel jälle välja. Aastal 2004 tunnistas ta, et oli eksinud.

"Kõige teooria" võimalikkuse suhtes ei ole 't Hooft kuigi optimistlik.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema järgi on nimetatud asteroid 9491 Thooft.

Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 't Hooft, G, Veltman, M. Regularization and renormalization of gauge fields. – Nuclear Physics B44 (972), 189–213 (Nobeli auhinna toonud töö).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]