Franz von Papen

Allikas: Vikipeedia
Franz von Papen

Franz Joseph Hermann Michael Maria von Papen (29. oktoober 18792. mai 1969) oli Saksamaa ohvitser, monarhistlik poliitik ja diplomaat, Saksamaa kantsler 1. juunist 1932 kuni 17. novembrini 1932.

Franz von Papen oli pärit jõukast katoliiklikust aadlisuguvõsast. Ta omandas ohvitserihariduse. Diplomaatilisele tööle asus Franz von Papen 1913. aastal.

Franz von Papen oli Riigipäeva saadik. 1920-1928 ja 1930-1932 juhtis ta Tsentrumipartei paremat tiiba. Ta oli üks riigikantsleri kandidaate. 1932 juhtis ta niinimetatud Parunite valitsust, osales 1933 Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei võimuletõusus ja oli Saksamaa suursaadik Austrias enne Anschlussi.

Aastatel 19391944 oli von Papen Saksamaa suursaadik Türgis. Seal tehti talle 24. veebruaril 1942 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ülema asetäitja Naum Eitingoni juhtimisel ebaõnnestunud atentaat. Pomm plahvatas enneaegselt ja ainsana hukkus pommipanija ise, kuigi von Papen sai kergelt vigastada.

Pärast sõda vangistati von Papen liitlasjõudude poolt, kuid Nürnbergi protsess mõistis ta õigeks. Kohtu hinnangul oli ta korda saatnud "poliitilisi ebamoraalsusi", kuid mitte inimsusvastaseid kuritegusid. Hiljem mõistis Lääne-Saksamaa denatsifitseerimiskohus ta muude kuritegude eest 8 aastaks vangi, aga 1949 rahuldati tema taotlus vanglast vabanemise kohta.

Pärast maailmasõda püüdis von Papen taas poliitikas tegutsema hakata, aga ebaõnnestunult. Seejärel avaldas ta mitu mälestusteraamatut, kus õigustas iseenese poliitikat.

24. juunil 1959 taastas paavst Johannes XXIII tema tiitli paavsti kantsler, mis oli aga rohkem auamet. Paavst Pius XII oli ametisse astudes temalt selle tiitli 1939 ära võtnud. Von Papen oli ka Malta ordu rüütel ja teda autasustati ka Pius IX ordeni suurristiga.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Heinrich Brüning
Saksamaa kantsler
1. juuni 193217. november 1932
Järgnev:
Kurt von Schleicher