Felix Steiner
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Felix Steiner | |
| Nimi | Felix Steiner |
| Sündinud | 23. mai, 1896 Stallupönen, Ida-Preisimaa |
| Surnud | 12. mai, 1966 München |
| Teenistused | Saksamaa 1914 - 1945 |
| Auaste | Obergruppenführer und General der Waffen-SS (Kindral) |
| Juhitud üksused | 2. SS-Soomusdiviis Das Reich, 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja III Germaani Soomuskorpus. |
| Sõjad/lahingud | Sinimägede lahing |
| Autasud | Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega |
Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles nii I maailmasõjas kui II maailmasõjas.
1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus lipnikjunkruna 5. (Ida-Preisi) Hermann von Boyeni jalaväerügementi nr. 41 Tilsitis. Novembris 1914 sai raskelt haavata. 1916. aasta algul osaleb Kuramaa rindel: Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi Raudristi. 1918. aastal osaleb Prantsusmaa lahingutel: Wytsschaete juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeritakse Danzigis.
Augustis 1934 saab väljaõppeameti ülemaks. Juunist 1936 saab SS rügemendi "Deutschland" komandöriks Münchenis.
1938–1940 võtab osa sõjategevusest Tšehhis, Poolas ja Prantsusmaal teenides välja Raudristi Rüütliristi. Novembris 1940 saab relva-SS kindralmajoriks ja 5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking" komandöriks. 1941. aastal osaleb diviisiga lahinugtes Ukrainas ja Donbassis ning teenib välja Saksa Risti Kullas. Jaanuaris 1942 ülendatakse kindralleitnandiks. Osaleb lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. Novembrist 1942 III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenib välja Tammelehed Rüütliristi juurde. Veebruarist 1943 osaleb lahingutes väegrupp Doniga, maist 1943 on III Germaani Soomuskorpuse ülem. Seejärel suundub uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. Jaanuarist 1945 11. armee ülemjuhataja, võitleb Pommernis ja Oderil. Aprillist 1945 on III SS tankikorpuse komandör. Samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja ning osaleb lahingutes Berliinist põhjas ja Mecklenburgis.
3. maist 1945 on Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. Hiljem kirjutas mitu raamatut.
Teosed [muuda]
- "Die Wehridee des Abendlandes", 1952.
- "Von Clausewitz bis Bulganin", 1956.
- "Die Freiwilligen, Idee und Opfergang", 1958.
Autasud [muuda]
10. augustil 1944 omistati Felix Steiner'ile lisaks tammelehtedega Raudristi Rüütliristile juurde ka mõõgad, olles selle autasu 86. kavaler.
| Eelnev: puudub |
2. SS-Soomusdiviis Das Reich komandör juuni 1936 - 1. detsember 1940 |
Järgnev: puudub |
| Eelnev: puudub |
5. SS-Soomusdiviis "Wiking" komandör 1. detsember, 1940 - 1. mai 1943 |
Järgnev: SS-Obergruppenführer Herbert Gille |
| Eelnev: puudub |
III Germaani Soomuskorpuse komandör 1. mai 1943 - oktoober 1944 |
Järgnev: SS-Obergruppenführer Georg Keppler |
| Eelnev: puudub |
11.SS-Panzerarmee komandör 28. jaanuar 1945 - 8. mai 1945 |
Järgnev: pandi relvad maha 8. mail 1945 |