Felix Steiner

Allikas: Vikipeedia
Felix Steiner
Bundesarchiv Bild 146-1973-138-14A, Felix Steiner.jpg
Nimi Felix Steiner
Sündinud 23. mai, 1896
Stallupönen, Ida-Preisimaa
Surnud 12. mai, 1966
München
Teenistused Saksamaa 1914 - 1945
Auaste Obergruppenführer und General der Waffen-SS (Kindral)
Juhitud üksused 2. SS-Soomusdiviis Das Reich, 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja III Germaani Soomuskorpus.
Sõjad/lahingud Sinimägede lahing
Autasud Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega

Felix Martin Julius Steiner (23. mai 189612. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles nii I maailmasõjas kui II maailmasõjas.

1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus lipnikjunkruna 5. (Ida-Preisi) Hermann von Boyeni jalaväerügementi nr. 41 Tilsitis. Novembris 1914 sai raskelt haavata. 1916. aasta algul osaleb Kuramaa rindel: Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi Raudristi. 1918. aastal osaleb Prantsusmaa lahingutel: Wytsschaete juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeritakse Danzigis.

Augustis 1934 saab väljaõppeameti ülemaks. Juunist 1936 saab SS rügemendi "Deutschland" komandöriks Münchenis.

1938–1940 võtab osa sõjategevusest Tšehhis, Poolas ja Prantsusmaal teenides välja Raudristi Rüütliristi. Novembris 1940 saab relva-SS kindralmajoriks ja 5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking" komandöriks. 1941. aastal osaleb diviisiga lahinugtes Ukrainas ja Donbassis ning teenib välja Saksa Risti Kullas. Jaanuaris 1942 ülendatakse kindralleitnandiks. Osaleb lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. Novembrist 1942 III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenib välja Tammelehed Rüütliristi juurde. Veebruarist 1943 osaleb lahingutes väegrupp Doniga, maist 1943 on III Germaani Soomuskorpuse ülem. Seejärel suundub uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. Jaanuarist 1945 11. armee ülemjuhataja, võitleb Pommernis ja Oderil. Aprillist 1945 on III SS tankikorpuse komandör. Samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja ning osaleb lahingutes Berliinist põhjas ja Mecklenburgis.

3. maist 1945 on Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. Hiljem kirjutas mitu raamatut.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Die Wehridee des Abendlandes", 1952.
  • "Von Clausewitz bis Bulganin", 1956.
  • "Die Freiwilligen, Idee und Opfergang", 1958.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. augustil 1944 omistati Felix Steiner'ile lisaks tammelehtedega Raudristi Rüütliristile juurde ka mõõgad, olles selle autasu 86. kavaler.

Eelnev:
puudub
2. SS-Soomusdiviis Das Reich komandör
juuni 1936 - 1. detsember 1940
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
5. SS-Soomusdiviis "Wiking" komandör
1. detsember, 1940 - 1. mai 1943
Järgnev:
SS-Obergruppenführer Herbert Gille
Eelnev:
puudub
III Germaani Soomuskorpuse komandör
1. mai 1943 - oktoober 1944
Järgnev:
SS-Obergruppenführer Georg Keppler
Eelnev:
puudub
11.SS-Panzerarmee komandör
28. jaanuar 1945 - 8. mai 1945
Järgnev:
pandi relvad maha 8. mail 1945