Ernst Limberg

Allikas: Vikipeedia

Ernst-Carl-Johannes Limberg VR I/3 (23. veebruar 1871 Rakvere27. juuli 1938 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Kolonel Ernst Limberg

Ernst Limberg sündis Rakveres (teistel andmetel Virumaal Kohala vallas) 23. veebruaril 1871

Üldhariduse omandas Tallinna Aleksandri gümnaasiumis.

Sõjalise hariduse omandas Vladimiri jalaväe junkrukoolis Peterburis, mille lõpetas 1892. aastal.

Teenis ohvitserina 89. Beloje More polgus, mille koosseisus võttis osa ka Esimesest maailmasõjast. Sai lahingutes korra raskesti haavata ja kaks korda põrutada. Alampolkovnik Ernst Limbergi autasustati Georgi mõõgaga 10. detsembril 1915 selle eest, et tema pataljon vallutas 16.05.1915 Karpaatides täägirünnakuga kõrgendiku nr 822, võttes selle juures vangi sadakond austerlast. Ülendati polkovnikuks 1916. (1917.?) aastal.

1917. aasta detsembris tuli Limberg Eestisse, asudes 4. Eesti polgu majandusülema kohale, kus teenis kuni Eesti rahvuslike väeosade laialisaatmiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918. aastal.

Teenistus Eesti sõjaväelasena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Vabadussõja ajal teenis 4. detsembrist kuni 23. detsembrini 1918 Lõuna väerinde (Kagu- ja Lõuna-Eesti) juhatajana, alates 23. detsembrist 1918 2. Diviisi ülemana ning ning ka 3. Jalaväepolgu ülemana. Järgnevalt oli E. Limberg Tallinna Tagavarapolgu ülema ja 3. Diviisi ülema abiks. Limbergi teeneid Vabadussõjas hinnati I liigi 3. järgu Vabadusristi, 225 000 marga ja normaaltaluga.

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/3

E. Limbergi 2. Diviisi ülemaks oleku esimesel päeval 23. detsembril 1918, moodustati tema käsul ja ülemleitnant J. Kuperjanovi algatusel eriline „partisanide salk“ mis peatselt muutus iseseisvaks pataljoniks. Pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid väeosasid. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni tema langenud juhi mälestueks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Novembris 1919 formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks.

Pärast Vabadussõda teenis Ernst Limberg 3. Diviisi ülema abina ning ülema kohusetäitjana, oli ajakirja "Sõdur" vastutav toimetaja ning Kindralstaabi VI osakonna ülem. Lahkus kaitseväeteenistusest 1. jaanuaril 1927 seoses erruminekuga.

Ernst Limberg suri 27. juulil 1938 Tallinnas tromboosi ja maeti Tallinna Kaitseväe kalmistule. Haud on praegu tähiseta.

Õpperaamatu "Mida rahvaväelane oma püssist peab teadma ja kuidas temaga ümber käima" autor. Raamat on praegu saadaval rahvusraamatukogus.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kolonel E. Limberg †. Päevaleht, 28. juuli 1938, nr. 201, lk. 5.