23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)

Allikas: Vikipeedia
23. jalaväediviis
Tegev 1806–1918
Riik Venemaa Keisririik
Kuuluvus 18. armeekorpus
Liik Jalavägi
Suurus Diviis

23. jalaväediviis (vene 23-я пехотная дивизия; soome 23. jalkaväkidivisioona) oli Venemaa keiserliku sõjaväe jalaväediviis.

23. jalaväediviis osales 1812. aasta isamaasõjas Napoleoni vastu ja oli Orenburgi üksik korpuse väeüksus. Pärast sõjaminister Dmitri Miljutini sõjaväereformi ja sõjaväeringkondade moodustamist, kuulus diviis 1865. aastast 1880-ndate lõpuni Soome Suurvürstiriigis moodustatud Soome sõjaväeringkonda[1][2] ja enne Esimest maailmasõda Peterburi sõjaväeringkonna (ru) 18. armeekorpusesse (ru) Eestimaa kubermangus.

Esimese maailmasõja ajal 1914. aasta juulis moodustati Peterburi sõjaväeringkonna baasil 6. armee, mis kuulus 1916–1918 Rumeenia rinde (ru) ja Põhjarinde (ru) koosseisu, ning likvideeriti 1918. aasta alguses.

Diviisi-, staabi- ja korpuseülemad[muuda | muuda lähteteksti]

(vene Начальник 23-й пехотной дивизии)

  • 6.10.1831–1835 kindralleitnant Ivan Peterson (1783–1875; ru)
  • 1851–1852 kindralleitnant Ivan Romanovitš (ru)
    • 30.7.1845– 1. brigaadi komandör kindralmajor Fedjajev ([Федяев 1-й [3])
  • 15.08.1888–3.11.1893– kindralleitnant Mihhail Batjanov (1835–1916; ru)
    • 1. brigaadi komandör 1893/1903 kindralmajor I. V. Vestman (И. В. Вестман)
  • 10.01.1894–1897 kindralmajor (1895-st kindralleitnant) Richard von Mewes (1839–1901; ru)
  • 1.03.1900–9.06.1904 kindralleitnant Mihhail Andrejev (Андреев Михаил Семенович)
  • 24.12.1905–6.10.1906 kindralleitnant Jevgraf Sarantšov (1850–?; Саранчев (Саранчов) Евграф Семенович)[4]
    • staabiülem 08.03.1904–17.07.1907 polkovnik Fjodor Rubets-Massalski (1865–?; Рубец-Масальский Федор Васильевич)
    • staabi vanemadjutant 27.10.1905–1907 Panteleimon Suhhanov (1874–?; Суханов, Пантелеймон Григорьевич)
    • komandör 9.10.1906–22.4.1907 kindralmajor Nikolai Põhhatšov (1851–?)
  • 22.4.1907–16.4.1908 kindralleitnant Nikolai Põhhatšov (1851–?; ru)
    • staabi vanemadjutant 27.5.1907–14.11.1908 Mihhail Tsõgalski (1874–1928; Цыгальский, Михаил Викторович)
  • 10.7.1908–11.6.1910 kindralleitnant Otto Leonidas Sirelius (1859–1918; Сирелиус, Леонид-Отто Оттович)
  • 11.7.1910–18.6.1915 kindralleitnant Stepan Voronin (1858–1926; Воронин, Степан Александрович)
    • 1. brigaadi komandör alates 10.03.1912 kindralmajor Pavel Kordjukov (1862–1930; Кордюков Павел Алексеевич)
    • staabi vanemadjutant 5.4.1913–1915 kapten Grigori Jakubovitš (1880–1926; ru)
  • 1.7.1915–22.4.1917 kindralleitnant Pavel Kordjukov (1862–1930; Кордюков Павел Алексеевич)
    • õppekomando ülem 6.1915–8.1916 polkovnik Fjodor Georg (1871–pärast 1940) (seejärel 470. Dankovi polgu komandör)
    • staabiülem al. 14.11.1916 kindralmajor (22.6.1917 kindralleitnant) Aleksei Vandam (1867–1933)
  • 30.4.1917– kindralleitnant Boriss Filimonov (1862–?; Филимонов, Борис Петрович)
    • staabiülem al. 26.6.1917 kapten Apollon Kruse (1891–1967; ru)
      • staabiülema kt. 1917 kapten Vladimir Lazarevitš (1882–1938; Лазаревич Владимир Соломонович)

Väeüksused[muuda | muuda lähteteksti]

1812[muuda | muuda lähteteksti]

1812. aasta isamaasõja Borodino lahingus kuulus 23. jalaväediviis 1. Läänearmee (ülem Barclay de Tolly) 4. jalaväekorpuse (ülem Ostermann-Tolstoi) koosseisu.[3]

23. jalaväediviisi ülem kindralmajor Aleksei Bahmetjev

  • 23. jalaväediviisi 1. brigaad, ülem kindralmajor vürst Ivan Gurjalov
    • Rõlski jalaväepolk (Рыльский пехотный полк), polkovnik Pavel Ušakov (1779–1853; ru),
    • Jekaterinburgi jalaväepolk (Екатеринбургский пехотный полк), major Sleptsov (3. В. Слепцов)
  • 23. jalaväediviisi 2. brigaad, ülem kindralmajor Fjodor Aleksopol (1758–1816; ru)
    • Koporje jalaväepolk (Копорский пехотный полк), polkovnik Woldemar von Patkul
    • 18. jäägripolk, (18-й егерский полк), kindralmajor Fjodor Aleksopol
  • 23. suurtükiväe brigaad
    • kergerood nr. 44 (Легкая рота № 44): 12 suurtükki (орудие), ülem kapten Berg, hiljem porutšik Sohnovski (С. Я. Сохновский)

1865[muuda | muuda lähteteksti]

23. jalaväediviisi koosseisu kuulusid Soome Suurvürstiriigis, hiljem Eestimaa ja Peterburi kubermangus:

1905[muuda | muuda lähteteksti]

1905. aastal kuulus Eestimaa kubermangus asunud 23. jalaväediviis Tartus (Liivimaa kubermang) asunud 18. armeekorpuse ülema kindralleitnant vürst Ivan Džambakurian-Orbeliani alluvusse:

23. jalaväediviisi ülem kindralleitnant Jevgraf Sarantšov ja staabiülem polkovnik Fjodor Rubets-Massalski

  • 23. jalaväediviisi 1. brigaad, ülem kindralmajor Aleksandr Mentšukov (1852–?; Александр Александрович Менчуков (Меньчуков))
    • 89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga Tallinn
    • 90. Äänisjärve jalaväepolk, asukohaga Tallinn ülem polkovnik Vladimir Kozlov (Владимир Аполлонович Козлов)
  • 23. jalaväediviisi 2. brigaad
    • 91. Dvina jalaväepolk, asukohaga Tallinn
    • 92. Petšora jalaväepolk, asukohaga Narva ülem Konstantin Ljubarski (Константин Андреевич Любарский)[4]
  • 23. suurtükiväebrigaad

1914[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aastal kuulus Eestimaa ja Petrogradi kubermangus asunud 23. jalaväediviis 18. armeekorpuse ülema ratsaväekindral Nikolai von Krusenstierni (1854–1940)[5] alluvusse:

23. jalaväediviisi ülem kindralleitnant Stepan Voronin, staap Tallinnas Vana-Kalamaja tänav 33.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Venäläiset joukot Suomessa 1809 – 1917". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2013. Vaadatud 14. novembril 2009.
  2. ↑ Harry Halén: Katsaus Suomessa toimineen Venäjän sotaväen etniseen koostumukseen
  3. ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2010. Vaadatud 14. november 2009.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ [1]
  5. ↑ Link
  6. ↑ Link
  7. ↑ Link

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=23._jalaväediviis_(Venemaa_Keisririik)&oldid=6189924"