Enn Kasak

Allikas: Vikipeedia
Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis.

Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja endine astrofüüsik.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1981 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika eriala ning töötas seejärel teadurina Tartu Observatooriumis, kus uuris galaktikate füüsikat ja kosmoloogiat. 1990. aastal kaitses Kasak füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi.

Töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

19811995 töötas Kasak Tartu Observatooriumis. Aastatel 19951997 oli ta Võru Instituudi direktor. 19982007 oli Kasak Tallinna Ülikooli dotsent. Aastast 2008 on ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teaduse metodoloogia dotsent; ta loeb juristidele kursusi filosoofiast, sealhulgas õigusfilosoofiast, ning loogikast. 2014. aastal ilmus tema loogikaõpik "Loogika alused".

Enn Kasak on avaldanud astroloogia ja astronoomia vanemat ajalugu käsitleva raamatu "Iidne tähetarkus" (2003) ning romaani "Vaba pattulangemise seadus" (2009), samuti artikleid füüsikast, teadus- ja müüdifilosoofiast, astronoomia ja astroloogia ajaloost, rahvaluulest ning võru keelest. Ta on tegelnud teaduse populariseerimisega, pidades ülikoolitöö kõrvalt loenguid AHHAA keskuses, Budismi instituudis, Eesti Raadio Ööülikoolis, Kaika suveülikoolis jm. 2003. aastal tegi Kasak Vikerraadio saatesarja "Ma-ilm ja mõnda" raames koos Roomet Jakapiga kaheksaosalise saatesarja "Makrokosmos" (toimetaja Maris Johannes).

Vaated ja ideed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Religioossus teaduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enn Kasak (2011)

Kasak lähtub religioossuse käsitusest, mis ei seosta religiooni mõistet olemuslikult usuga üleloomulikku ning võimaldab hõlmata tsiviilreligiooni. Ta võtab aluseks Charles Y. Glocki ja Rodney Starki poolt välja toodud viis religiooni mõõdet.[1]

Kasak leiab teadusest kõik viis Glocki ja Starki välja toodud religiooni mõõdet. Esiteks, teaduses on religiooni kogemuslik mõõde, sest teaduses leiduvad pühadusetunne, kuuluvustunne ja tõemeel. Teaduses esineb ilmutuselaadne tõe taipamine. Teaduse alusveendumustes kahtlemine kutsub teadlastes esile reaktsiooni, mis on sarnane usklike reaktsiooniga pühaduseteotusele. Teadlane tajub end osana teaduse progressist, mis viib tõe tunnetamiseni. Teaduses on "märtreid" (Giordano Bruno) ja "pühakuid" (Isaac Newton). Teiseks, teaduses on rituaalimõõde. Rituaalid on teadusest võib-olla kõige vähem leitavad. On küll väitekirjade kaitsmise ja autasustamise rituaalid, kuid neid ei võeta tavaliselt tõsiselt. Parem näide on võib-olla laborirituaalid, millel puudub ratsionaalne põhjendus. Kolmandaks, teaduses on ideoloogiline mõõde, mis väljendub kindlas veendumuses teatud printsiipide kehtivuses ning usaldavas uskumises teatud laadi entiteetide olemasolus või mitteolemasolus. Teadusrevolutsioonid Thomas Kuhni mõttes sarnanevad reformidega religioonis. Neljandaks, teadusel on religiooni intellektuaalne definitsioon. Usk täiuslikesse loodusseadustesse paistab pärinevat teoloogiast. Viiendaks, teadusel on religiooni järelmlik mõõde: tal on mõju üksiku inimese eluviisile. Teadlane peab elama teadlase elu. Näiteks andmete võltsimise absoluutne keeld ei ole õigustatav ilma religioossete argumentideta. Teadusele omistatakse ka inimese päästja ning lunastaja roll.[2]

Selleks, et religioossust teaduses teaduslikult uurida, saaks kasutada aju-uuringuid (näiteks funktsionaalne tomograafia) ning sotsiomeetrilisi uuringuid ning uurida nende teadlaste tekste, kes püüavad olla populaarsed ja veenvad.[3]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enn Kasak on kunstnik Navitrolla onu. Tema abikaasa on geenitehnoloog Lagle Kasak. Neil on kolm poega, sh advokaat Anto Kasak.

Kasaku emakeel on võru keel.

Tsitaate[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kui ka igaühel meist oleks oma tähelaev, oleksid paljud inimesed ikkagi õnnetud, sest naabri laev võib olla 2 meetrit pikem ja lennata 3 valgusaastat kaugemale." [4]
  • "Ükski filosoof ei suuda maailma veel keerulisemaks mõelda, kui see tegelikult on."[4]
  • "Pole nii lolli inimest, kelle käest poleks midagi õppida, ja pole nii tarka, kes ei räägiks lollusi."[4]

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)'i liikumine". Keel ja Kirjandus, 5/1995, lk 312 – 319. (Kaasautor Tõnu Tender.)
  • "Astronoomia ja astroloogia" – Kangilaski, Jaan; Kasak, Enn (Toim.). Tiidüs Tõdõ. Märgütüisi: Arutlusi teadusest ja tõest. (34–36). Võro: Võro Instituut, 1998
  • "Võru murre ja Võro keel" – Pajusalu, Karl; Jüvä, Sullõv (Toim.). Läänemeresoome väikesed keeled, lk 13–19. Võro: Võro Instituut, 1998
  • "Astroloogia ajaloost Mesopotaamias" Ettekanne 29. Eesti füüsikapäevadel. Eesti Füüsika Seltsi aastaraamat 1998, lk 60–76. Tartu: Eesti Füüsika Selts, 1999
  • "Müüdist" Akadeemia, 1/1999, lk 32–46
  • "Müüdi vägistamise tagajärgedest ehk kirjapaneku mõju müüdile" Kogumikus "Kloostrist Internetini: Eesti Raamatu Aasta 2000" (Eesti Raamatu Aasta lõpukonverentsi ettekanded 5.-6. aprillil 2001 Pärnus) (Pärnu, 2001). (Toim.) Tõnu Tender. Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2001, lk 84–87
  • "Iidne tähetarkus" Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-5-X
  • "Tark lollitab, loll targutab ja kool õpetab" Õpetajate Leht, 23.05.2003
  • "Kuradi tark jumala loll" Kogumikus: Kuradi tark jumala loll: 3.-4. veebruaril 2006 Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsi "Jumal teaduses" ettekannete kogumik. Toim. Raul Veede. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006, lk 43–48
  • "Mis tunne on olla loll?" Vikerkaar, 1-2/2006, lk 112–125
  • "Ancient Astrology as Origin of Some Important Scientific Paradigms" – Willem B. Drees, Hubert Meisinger, Taede A. Smede (Toim.). Humanity, the World and God. Understandings and Actions. Studies in Science and Theology 11, lk 191–202. Lund: Lund University, 2007 ISBN 9789197524957
  • "Some Aspects of Quantum Mythology" Journal for Interdisciplinary Research on Religion and Science, 3/2008, 39–49
  • "Unistus tõelisest teadusest" Studia Philosophica Estonica, 1.3., 2008, lk 61–80
  • "Lolli looma lunastus" Mihus 3/2009, lk 14–18. (Seminaril "Noorsootöö väärtus ja väärtused noorsootöös" peetud ettekande põhjal; mp3-fail.)
  • "Unperceived civil religion in science" – Historiae Scientiarum Baltica 2010. Abstracts of the XXIV International Baltic Conference on the History of Science. (Toim.) Talts, M., Linask, K. Tallinn: TTU Press, 2010, lk 15–16
  • "Scientific Demagogy and Modern Religious propaganda: The Case against Fanaticism. Evers, Dirk; Jackelen, Antje; Smedes, Taede A. (Toim.). How Do We Know? Understanding in Science and Theology. Studies in Science & Theology. Yearbook of the European Society for the Study of Science and Theology. Vol. 12 (2009–2010), lk 293–299. University of Tübingen: Forum Scientiarum
  • "Mõiste mõistmise mõistatusest" Juridica, III/2010, lk 159–170
  • "The point of view of the stupid species" Journal for Interdisciplinary Research on Religion and Science, 6/2010, lk 217–236
  • "Some aspects of religiosity in science" Baltic Journal of European Studies, 1 (9), 2011, lk 83–96
  • "Intellektuaalse allergia ilmingud" Sirp, 16. september 2011
  • "Religioossusest teaduses" Akadeemia, 11/2011, lk 2017–57
  • "Unperceived civil religion in science" Problemos 2011, Vol. 80, lk 94–106
  • "Loogika alused" Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014 (668 lk, toim. Andres Luure; 2013. aastal ilmunud e-raamat on ligipääsetav Tartu Ülikooli arvutivõrgust)

Ilukirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Mu kadonu tii" Vikerkaar, 7-8/2005, lk 97–100
  • "Trooja hopõn" Vikerkaar, 7-8/2005, lk 100–110
  • "Partii" Võro-Seto tähtraamat 2009, lk 66–68. Võro: Võro Selts VKKF, 2008
  • "Vaba pattulangemise seadus" Tallinn: Argo, 2009 (romaan) ISBN 9789949438594

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Enn Kasak "Some aspects of religiosity in science" Baltic Journal of European Studies, 1 (9), 2011, lk 86–87
  2. Enn Kasak "Some aspects of religiosity in science" Baltic Journal of European Studies, 1 (9), 2011, lk 90–92
  3. Enn Kasak "Some aspects of religiosity in science" Baltic Journal of European Studies, 1 (9), 2011, lk 85, 94
  4. 4,0 4,1 4,2 Jüri Aarma. "Enn Kasak: Kas maailm üldse eksisteerib nii, nagu meie seda ette kujutame" Maaleht, 3. detsember 2009

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaleheartikleid