Jane Seymour

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Henry VIII kolmandast abikaasast; Briti näitlejanna kohta vaata artiklit Jane Seymour (näitleja).

Jane Seymour (1507 või 150824. oktoober 1537 Hampton Court) oli Henry VIII kolmas abikaasa ning Edward VI ema. Ta suri kaks nädalat peale poja sündi sünnijärgsete komplikatsioonide tagajärjel.

Jane Seymour oli ainus Henry VIII abikaasadest, kellele korraldati kuninganna matused[1] ning kes on maetud Henry VIII kõrvale Windsori lossi Püha George'i kabelisse.

Ta sündis tõenäoliselt Wiltshire'is. Tema vanemad olid Sir John Seymour, kes teenis nii Henry VII kui ka Henry VII õukonnas, ja Margery Wentworth. Emapoolse vanaisa kaudu oli Jane Seymour kuningas Edward III järglane. Jane'il ja Henry VIII eelmisel naisel Anne Boleynil oli ühine vanavanaema, Elizabeth Cheney.

Jane ei olnud nii kõrgelt haritud kui Henry eelmised naised Catherine Aragónist ja Anne Boleyn. Ta oskas lugeda ja kirjutada, kuid oli palju osavam käsitöös ja majapidamises, mida peeti naiste juures olulisemaks. Tema käsitööd hinnati kauniks ja üksikasjalikult viimistletuks. 1532. aastal sai ta Catherine'i õuedaamiks (kuid ta võis õukonnas olla juba alates 1527. aastast) ning siis Anne Boleyni õuedaamiks. Esimesed teated kuningas Henry VIII huvist Jane'i vastu on 1536. aasta algusest.

Jane oli meeldiva ja rahuliku loomuga. Saksa-Rooma riigi saadiku Eustace Chapuys' kirjelduse järgi oli ta keskmist kasvu, kahvatu ja mitte eriline iludus. Krahv John Russell aga pidas teda kenamaks kõigist Henry VIII naistest. Jane'i peeti leebeks, lihtsaks ja vooruslikuks naiseks, kelle päritolu suurest perekonnast andis lootust hulga järglaste sünniks.

Jane kihlati Henryga 20. mail 1536, kõigest üks päev pärast Anne Boleyni hukkamist. Nad abiellusid Whitehalli palees 30. mail. 4. juunil kuulutati ta avalikult kuningannaks. Ta sai rahva ja õukonna seas populaarseks. Talle ei toimunud kroonimistseremooniat Londonis leviva katku tõttu. Põhjuseks võis ka olla Henry soov oodata kroonimisega, kuni Jane on talle sünnitanud meessoost pärija.

Õukonna suurejooneline, pillav ja lõbus eluviis, mis oli saavutanud haripunkti Anne Boleyni ajal, asendus väärikamaga. Näiteks keelas Jane uuemad prantsuse moed, mille Anne Boleyn oli õukonda toonud.

Jane suhtus hästi Aragoni Catherine'i ja Henry tütresse Marysse ning püüdis taastada tema positsiooni troonipärilusjärjestuses, muidugi kõigi Jane'i ja Henry võimalike laste järel. See tal küll ei õnnestunud, kuid ta saavutas siiski leppimise Mary ja Henry vahel. Mary kirjast Jane'ile nähtub, et Mary oli talle selle eest tänulik.

1537. aasta alguses jäi ta lapseootele ning veetis rahuliku suve riigi parimate arstide ja ämmaemandate hoole all. 12. oktoobril sünnitas ta oodatud poja, tulevase kuninga Edward VI. Nagu tava ette nägi, ei osalenud Jane poja ristimisel 15. oktoobril. Küll aga olid kohal poolõed Mary ja Elizabeth.

Sünnitus oli Jane'i jaoks olnud väga raske, ilmselt lapse ebasobiva asendi tõttu. Pärast ristimist sai selgeks, et ema olukord on tõsine. Ta suri 24. oktoobril. Täpse surma põhjuse kohta on mitmesuguseid arvamusi. Jane Seymour maeti 12. novembril.

Pärast Jane'i surma kandis Henry kolm kuud musta riietust ning ei abiellunud uuesti enne kui kolme aasta pärast. Kui Henry 1547. aastal suri, maeti ta tema enda palvel Jane'i kõrvale.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]