Dhjaanibudad

Allikas: Vikipeedia

Dhjaanibudad

Legend jutustab, et kord, kui Bhagavat oli süvenenud meditatsiooni, visualiseeris ehk kujustas Buddha ennast järgemööda kõigiks dhjaanibudadeks ja jättis nad enda asemele istuma kindlasse ilmakaarde, nii moodustus Dhjaanibudadega mandala. Hiljem lisati dhjaanibudadele ādibuddha ja Vadzrasattva. Nad täidavad erinevaid funktsioone mediteerija ehk kujustaja teadvustasandite muutmises.

Mahajaanas on viis transtsendentaalset buddha aspekti, mis eksisteerivad väljaspool aega ja loodusseadusi. Neid nimetatakse ka Jinadeks (vallutaja, võitja), Tathāgatadeks (täiuslik) või Dhjaanibudadeks (kujustamis-/meditatsioonibuda).

Sajandite jooksul on need viis müstilise tarkuse ilmingu-buddha paigutatud loogilisse süsteemi, kus igaüks neist esindab buddha perekonda, millega seostuvad ka iga Dhjaanibuda kindlad omadused. Samas näitavad dhjaanibudad ka seda, kuidas võivad muutuda viis skandhat: keha, kogemus, taju, vaimne ergastus ja teadvus. Dhjaanibudasid kujutatakse mandalas sageli ka koos oma tantristlike partneritega, nende embus-poosis ( yganaddha ) on vastandite kõikehaarava ühenduse, staatilise teadmise ja loova energia sümbol (tee ja objekt on üks).

Dhjaanibudad on:

Tabelina esitatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dhjaanibuda asukoht Mandalas Värv Ürgollus ehk algelement Perekond Pradzna Bodhisattva Maine buddha Mudra
Vairotšana Asub mandala keskel Valge Ilmaruum Tathagata Vadžradhātvīśvar, ka Valge Tārā Samantabhadra Krakutshanda Dharmatšakra
Akšobhja Asub mandala Ida ilmakaares Sinine vesi Vadžra Lotśanā Vadzrapāni Kanakamuni bhúmi sparša mudrã
Ratnasambhava Asub mandala Lõuna ilmakaares Kollane Tuli Ratna Māmakī Ratnapāni Kāśjapa varada mudra
Amitābha Asub mandala lääne ilmakaares Punane Vesi Padma ehk lootos Pandara Avalokitešvara Šakjamuni dhyãna mudrã või samadhi mudra
Amoghasiddhi Asub mandala põhja ilmakaares Roheline Vesi Karma symboliks Višva-Vadžra Roheline Tārā Vishvapani Maitreja abhaya mudrã – (bhaya – hirm) kartmatuse poosi