Amitābha

Allikas: Vikipeedia

Amitābha ('piiritu valgus') on üks viiest dhjaanibudast. Ta on lääne ilmakaare valitseja, ajalooliselt kõige vanem Jina ja ka kõige auväärsem. Ta on intuitiivse teadvuse väljendus ja kehastus. Kuulub Padma (lootos) perekonda, sümboliks on lootos (padma). Amitābhat kujutatakse thankadel ja kujutistel käes hoidmas kerjakaussi. Tema pühaks silbiks on HRIH. Teda kujutatakse punasena. Skandhadest valitseb samjñā’d (teadvus, tajumine, kujutlus, abstraktsed ideed). Negatiivne energia avaldub kirena. Elemendiks on tuli, liikumisvahendiks paabulind. Tema pradžnja on Pandaravasini ja tema emanatsiooniks on bodhisattva Avalokitešvara. Amitābha dākinīks on Padma-dākinī. Amitābha maiseks ilminguks peetakse Buddha Śākjamunit. Amitabhat ei ole kordagi mainitud hinajaana kirjanduses.

Jaapanis levis Amitabha kultus ja seal tuntakse teda Amida nime all. Amitabha kultuse vadžrajaana vorm on levinud Tiibetis ja teistes maades, kuhu on ulatunud Tiibeti budism. Tema maiseks kehastuseks peetakse pantšen-laamat .

Tema loodud budhavälja, paradiisi, ehk Puhast Maad kutsutakse Sukhāvatī . Amitābhat emanatsioon bodhisatvana on Amitājus. Almusekausi asemel on tal süles vaas igavese elu eliksiiri ehk nn surematuse nektariga. Kui Amitābhat kujutakse tumepunasena, siis Amitājusi värviks on helepunane.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]