Braine-le-Comte

Allikas: Vikipeedia
Braine-le-Comte

hollandi ’s-Gravenbrakel

Armoiries Braine le Comte.png
Braine-le-Comte'i vapp
Drapeaubraine.svg
Braine-le-Comte'i lipp

Pindala: 84,68 km²
Elanikke: 21 355 (2012)

Koordinaadid: 50° 36′ N, 4° 8′ E50.64.1333333333333koordinaadid: 50° 36′ N, 4° 8′ E
Braine-le-Comte Hainaut Belgium Map.png
Braine-le-Comte valla asend Hainaut' provintsis
Braine-le-Comte (Belgia)
Red pog.svg

Braine-le-Comte [brään-lö-kont] ehk Braine ehk La Cité Brainoise (hollandi keeles 's-Gravenbrakel [shr'aafönböraaköl] on linn ja vald Belgias Valloonias Hainaut' provintsis.

Braine-le-Comte asub MonsiBrüsseli maantee ääres 24 km kaugusel Monsist, 6 km kaugusel Soignies'st, Écaussinnes'ist ja Ronquières'ist.

Braine-le-Comte piirneb põhjast ja loodest Rebecqi, Hennuyères ja Virginaliga, idast ja edelast Ronquières'i, Henripont'i ja Écaussinnes-d'Enghieniga, lõunast ja kagust Naasti ja Soignies'ga ning läänest Horrues' ja Petit-Roeulx'ga.

Kihelkonnakirik asub 84,53 meetri kõrgusel merepinnast. Metsa kõrgeim koht on 142,62 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht teel Henripont'i poole on 159 meetri kõrgusel.

Linna ümbermõõt on 28 kilomeetrit.

Vallas on 2002. ja 2003. aasta andmetel 19 500 elanikku. 2003. aasta andmetel on elanike arv 19 441. Vallas oli 1. jaanuari 2002 andmetel 19 458 elanikku (9530 meest ja 9928 naist), 1. jaanuaril 2008 20 698 elanikku. 1977 oli elanike arv 16 779.

Valla pindala on 84,95 ruutkilomeetrit, teistel andmetel 8468 hektarit (84,68 ruutkilomeetrit).

Braine-le-Comte kuulub Monsi kohturingkonda, Soignies' haldusringkonda, Soignies' rahukohtunikukantonisse, Soignies' praostkonda ja Tournai piiskopkonda.

Braine-le-Comte'i vallas leidub tasandikke ja künkaid, savimulda ja metsa (Bois de la Houssière). Seal on ehitusliivakarjäär.

Peale Braine-le-Comte'i linna on vallas külad Hennuyères, Henripont, Petit-Roeulx-lez-Braine, Ronquières ja Steenkerque.

Ronquières'i kaldtasand on paadilift. Paat pannakse ujuma hiigeltorusse (caisson), mis siis veereb rööbastel ülespoole. Kõrguste vahe on 68 meetrit, trassi pikkus on 300 meetrit. Tasakaalustav raskus on 5400 tonni. Kontrolltornis on näitus, kus kaldtasandi ehitust, tööd ja kasutamist audiovisuaalselt selgitatakse.

Nimi ja ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nime päritolu on segane, kuid üldlevinud etümoloogia järgi tähendab "Braine" 'metsast läbi voolavat jõge'.

Gallide-aegse küla nimi oli Broenia. See asus metsalagendikul.

Mõned hilisemad nimekujud ürikutest: Braina, Brennacum, Brenn, Brania (1060), Braine la Wihote 'talu Braine'il (jõel)'(1070), Brania Wilhota (1150), Brania Wilhotica (diminutiiv ladina sõnast villa 'talu') või Brenia Wilhotica (1150), Brania Willetica (1180), Brania Wilhotica (1195), Braine la Villote (umbes 1200), Allodium de Brena Vilhotica (umbes 1200), Braine (1280), Brania Comitès (umbes 1300), Ville de Brayne (14. sajandi algus).

Asulat arendas edasi Cambrai piiskop Gaugerich (prantsuse keeles Géry) (suri umbes 619).

12. sajandil oli seal Braine-la-Villotte'i küla.

Baudoin IV Ehitaja ostis selle 1158 Monsi linna Sainte-Waudru kapiitlilt ning hakkas seda nimetama Braine-le-Comte'ilt. Ta kindlustas selle ning laskis ehitada loss-kindluse. Ehituse viis lõpule tema poeg Baudoin V. Pärast seda lisati linna nimele Hainaut' krahvi mõju märkimiseks "Le-Comte" 'krahv'. See nimi leidub dokumentides alates 1453. aastast.

1424 rüüstasid linna brabantlased.

16. sajandil räägitakse juba Braine-le-Comte'i raehärradest.

1583 vallutasid selle tormijooksuga Hispaania vastu üles tõusnud Belgia konföderaadid.

Braine-le-Comte'is sündis teoloog Franciscus Sylvius (François Dubois või Du Bois; doctor Sylvius).

1652 loovutas Hispaania kuningas Braine-le-Comte'i linna Arenbergide suguvõsale.

1677 laskis Madalmaade kindralkuberner Villa-Hermosa hertsog Baudouin IV poolt ehitatud lossi ja linnamüüri õhata, et prantslased ei saaks sinna taanduda.

1815 oli kuus nädalat Oranje printsi (Willem I) peakorter. Sealt lahkudes võitles ta marssal Michel Ney vastu Quatre Bras' lahingus.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna tähtsaim mälestis on Saint-Géry kirik. See asub kunagise linnamüüri ääres. Kunagi oli selle ümber surnuaed, praegu haljasala.

Trepp viib portaalini, mille sillusel on skulptuurid, mis kujutavad Kristuse laskumist põrgusse ning esimesi Lunastaja verega välja ostetud õigeid.

Kirikul on kolm ühekõrgust löövi. Neljast sildeavast on igaühest vasakul ja paremal peateljega risti asetsevad kabelid. Kaks altaripoolset kabelit, Saint-Antoine'i ja Saint-Christophe'i kabel, lõpevad peatsitaoliselt kaldseintega.

Kuusteist Soignies' kivist sammast hoiavad üleval kolme suhteliselt madalat võlvi, mis 17. sajandil asendati primitiivse laega.

Koor ja apsiid asetsevad suure löövi pikenduses ning on arhitektuuriliselt silmapaistvad. Peaaltar, mis rajati 1577, pärineb Jean Mône'ilt, kes on teinud ka alabasteraltarid Brüsseli Sainte-Gudule'i kabelis ja Hali Jumalaema kirikus. Peaaltaril on suur kivist retaabel, mis jaguneb kaheks korruseks ja kolmeks pikiosaks, mida eraldavad sambakesed ja pilastrid. Hulknurkne tornike lõpeb karniisi kohal jõuliste eenditega. Kumbagi korrust kaunistab kolm bareljeefi, millel on elavate žestidega figuurid. Koori kaunistavad veel vasest lühtrid ja analoogion, kõrge seljatoega tammepuust ntoolid külgedel, puuskulptuuridega seinatahveldised ja teised renessanss-sttilis teosed.

Koori ja transepti vaheline galerii pärineb 1592. aastast. Selle monumentaalse galerii kolm mustast marmorist arkaadi toetuvad neljale punasest marmorist joonia sambakesele, millele eelnevad 12 väiksemat sambakest, mis seisavad mustal stülobaadil ja kannavad nelja poolkaartega arkaadi. Galerii lõpeb rinnatisega, millele nõjatuvad kolm valget skulptuuri, mis seisavad kolme suure arkaadi nurgakivide pikenduseks olevatel soklitel ja kujutavad usku, lootust ja armastust. Neli skulptuuri soklitel sambakeste tipus kujutavad nelja põhivoorust.

Kirikus on palju altareid ja mõned ilusad pihitoolid ja rida pühakute kujusid 16. ja 17. sajandist. Nende seas on 1470. aastaga dateeritud Jumalaema kuju, mis omistatakse Jan Borman nooremale. Väga märkimisväärne on Braine-le-Comte'i Püha Christophoros, tammepuust skulptuur 15. sajandist. Selle kõrgus on 4,85 meetrit ning ta on väga jõuline.

Kiriku kullassepatööde seas on ilus päikesekujuline monstrants, mis omistatakse kuulsale Monsi kullassepale Hugues de la Vigne'ile.

Paljudest hauakividest väärivad tähelepanu Éloy Ghoisset' oma (1529) ja Philippe de Gognies' oma, mis on hilisem.

Massiivsel 40 meetri kõrgusel tornil on kolm kella, mille nimed on Maxellende, Prospérine ja le Dindin. Viimane pärineb vanast rekollektiini õdede kloostrist, mis 1793 kaotati. 48 kellaga kellamäng annab pühade ajal kontserte.

Hôtel d'Arenberg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hôtel d'Arenberg (endine raekoda) on kolmanda klassi ajaloomälestis, mis pärineb tõenäoliselt 16. sajandist. Peaväljaku (Grand-Place'i) poole pööratud fassaad on laotud väikestest sinistest kividest. Ust ümbritseb arhivolt, mille aluseks on prismakujulised simsid.

15. ja 16. sajandi ürikute järgi oli Hainaut' krahvidel Braine-le-Comte'is residents, mida nimetati "kuninga eluase". Oletatavasti on tegemist sellesama hoonega. Umbes 1720, kui la Halle lammutati, andis Arenbergi hertsog selle raekojaks.

Seda renessanss-stiilis hoonet ei ehitatud ühe hoobiga. Põhjapoolne osa dateeritakse 1549. aastaga. Teine osa rajati 1608. Seetõttu ongi eri osade välisilmes märkimisväärne erinevus. Põhjapoolsed aknad on ristikujulised ja simssidega. Esimese korruse akende kohal silluste peal on peenelt tsiseleeritud friis. Teise korruse algusest saavad vasakul pool alguse pilastrid, mis jõuavad välja kivist karniisini. Karniisi toetavad simssidega eendid.

Nõupidamiste saalis on kaks monumentaalset Soignies'i kivist kaminat 17. sajandist. Vestibüülis ja trepikojas on väga ilusad kiviraamistusega uksed akolaadsillustega ning lillekujulise ornamendiga niššidega uste kohal. Kõik laed on täielikult säilinud tammepuust taladega.

Hoone on mitu korda osaliselt hävinud, kuid iga kord endisel kujul taastatud. 1905. aasta restaureerimise ajal eemaldati lagedelt krohv, nii et talad ja teised detailid paljastusid. Karniisilt eemaldati tsinkhobune ja katuseaknad taastati. Katusele ehitati väike kellatorn, kuhu paigutati keldris asunud linnavangla kell (la Bageole) ning tornikell.

1914 põletasid sakslased hoone maha. 1920 ehitati see uuesti üles.

Dominiiklaste klooster ja kirik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klooster asutati 1622 sai Jean de Loix' poolt. Kõrvalhooned ehitati 1637, 10 aastat pärast kirikut. Alusmüür on ehitatud lähedal asuvatest karjääridest võetud sinisest kivist. Akende ja uste raamistus on kivist, ülejäänu tellistest. Praegused hooned kuuluvad riigile. Need restaureeriti 1910. Hiljem sai nendest postimaja.

Linnamüür[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnamüüri laskis ehitada Haunait' krahv Baudoin IV, kes sai lisanimeks Ehitaja. Samal ajal laskis ta ehitada linnamüürid ka teistele äsja vallutatud linnadele (Chimay, Valenciennes, Ath, Binche ja Mons). Linnamüüris oli kolm väravat: Monsi värav, Brüsseli värav ja Nivelles'i värav. Viimasest paremal on kuulus Kiesi torn ("Koerte torn").

Bois de la Houssière laiub linnasüdamest Henripont'i, Ronquières'i ja Virginal-Samme'ini. Selle pindala on 662 hektarit. Linna ja Houssière'i vahele rajati kaks kunstlikku järve, üks kalastamiseks ja teine sõudmiseks. Need avati 1. mail 1963 ja nad said nimeks "Étangs Communaux Joseph Martel" 'Joseph Marteli kommunaaltiigid' (aselinnapea auks).

Vapp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegune vapp annetati linnale 1822 ja kinnitati 21. juulil 1838.

Linna varaseimal teadaoleval pitsatil on kujutatud Baudouin IV loss. Hiljem lihtsustus see linna pitsatitel malevankrikujuliseks torniks. Linnanõukogu taotles lossi kujutamist oma vapil 1816 ja 1820 ning sai selle õiguse ametlikult 1822.

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Braine-Le-Comte'is on normaalkool.

Parteide toetus: IC (39,9%); Partie Socialiste (28,0%); Parti Réformateur Libéral (24,3%); Ecolo (7,9%).

Linnapea on Jean-Jacques Flahaux.

Linna sihtnumber on 7090, valla oma 55004.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]