Auto-Tanki rügement

Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal.

Auto-Tankirügemendi sõdurid 1936. aastal tankiga Renault FT 17.

Auto-tanki rügement oli eesti väeosa 31. septembrist 1928 1. oktoobrini 1940.

Rügement formeeriti Auto-Tanki Divisjonist 1928. aastal üldise sõjaväereformi raames. Formeerimise ajal kuulus rügementi 22 soomusautot, 12 kergetanki Renault FT-17 ja 4 rasketanki Mark V ("Päälik", "Uku", "Vahtula" ja "Valdaja"). AT Rügement allutati 3. Diviisile.

Kuna rügement oli Eesti Vabariigi suurim soomusväeosa, asetsesid selle üksused üle Eesti laiali. Pärast formeerimist oli Auto-Tankirügemendi koosseis asukohad järgmised:

• Staap, õppekompanii, tagavarapark-ladu, tankikompanii, rasketankirühm, tagavarapargi soomusautorühm, autokompanii – Tallinnas,
• 1. Soomusautokompanii staap – Tapal,
  • 1. rühm (soomusautod "Kotkasilm", "Tasuja" ja "Vibuane") – Narvas,
  • 2. rühm (soomusautod "Lembit", "Suur Tõll", "Pisuhänd" ja "Vambola") – Tapal,
• 2. Soomusautokompanii (9 soomusautot Arsenal-Crossley) – Valgas.

Eesti tankivägede aluseks oli 1919. aastal Inglismaa poolt Nikolai Judenitši Loodearmeele antud 6 Mark V ja 3 Renault FT-17 tankist. Rasketankid saabusid Londonist Tallinnasse 1919. aasta austusti-septembrikuus ning ühendatuna tankidivisjoni jõudsid osaleda 1919. aasta sügispealetungist Petrogradile. FT-17 laaditi maha 17. oktoobril 1919 Tallinna sadamas ja 20. jõudsid nad omal jõul Narva, kus neile moodustati Vene-prantsuse segameeskonnad prantsuse leitnanti juhtimisel, tankid osalesid 24-25. oktoobril Gattšina vallutamises. Peale pealetungi ebaõnnestumist taganesid Loodearmee väed Narva, kuhu koondati ka tankid ning 18. novembril 1919 viidi nad üle Tallinnase. Peale Vabadusõja lõppu anti tankid Mark V üle Eesti (4) ja Läti (2) sõjaväele.

1934. aastal kanti oma vanuse tõttu tagavarapargi soomusautorühmast maha soomusauto "Vanapagan". PILT

7. veebruaril 1935 sai rügement juurde 6 tanketti TKS, milledest moodustati 3. Lahingkompanii asukohaga Tallinnas.

1940. aastal reorganiseeriti rügement ümber ja sellega jõuti lõpule 19. juunil 1940. 3. Lahingkompanii kaotati ja selle osa koosseisu lisati 1. Lahingkompaniile. 2. Lahingkompanii põhiosast moodustati aga Kergetankirühm.

Auto-tankirügement viidi üle Elvasse. Uueks rügemendiülemaks määrati kolonel Johannes-August Vellerind ja Kergetankirühma ülemaks Alfons Rebane.

Kui Punaarmee 1940. a.-l Eesti okupeeris, saadeti Auto-Tankirügement laiali. Tankid anti Punaarmeele.

1992. a.-l formeeriti Auto-Tankirügemendi asemele Kaitsejõudude Peastaabi Autokompanii.

Ülemad

• – Jaan Lutsar, kolonel
• 5. märts – 1. aprill 1934 Jakob Vende, kolonel
• 1. aprillil 1934 –1. oktoober 1938 Mart Tuisk, kolonel
• 1. oktoobrist 1938 – 1. september 1939 Johannes Remmel, kolonel
• Johannes Pinding, kolonel
• Johannes-August Vellerind, kolonel

Kirjandus

• Auto-tankide rügementi külastamas. Uus Eesti, 2. november 1935, nr. 46, lk. 12.
• Tiit Noormets, Mati Õun "Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918-1940" Tammiskilp Tallinn 1999 ISBN 9985606922