Rügement

Allikas: Vikipeedia
Maaväe üksused
Armee
Korpus
Diviis
Brigaad
Rügement
Pataljon
Kompanii
Rühm
Jagu
Grupp


Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2-5 pataljonist ja eriotstarbelistest kompaniidest ning rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu.

Rügemendi suurus ja struktuur sõltuvad otstarbest. Eraldiseisvaks (üksikuks) rügemendiks võivad olla formeeritud ka koos tegutsevad või paiknevad sama väeliigi või eriala-relvaliigi pataljonid, mis ei moodusta siiski brigaadi. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement.

Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel. Rügemendil on oma number, lipp, pitsat ja staap.

Mereväes koosneb rügement divisjonidest, õhuväes eskadrillidest. Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab rügemendisuurusele väeosale polk.

Tänapäeva armeedes on lahingüksused-rügemendid asendatud sageli erinevatest relvaliikidest koosnevate ja iseseisvamate brigaadidega. Siiski on osaliselt alles jäänud sama toetusotstarbelise relvaliigi pataljone koondavad rügemendid.

Esimesed rügemendid (landsknecht) moodustati 16. sajandil Saksamaal.

NATO jalaväerügemendi standardtähis. I-d ei näita diviisi numbrit.