Auerspergi vürstkond

	Fürstentum Auersperg; Auerspergi vürstkond 1663–1806
	Vapp
Valitsusvorm	vürstlik krahvkond
Osa	Saksa-Rooma riigi vasall
Pealinn	Tengen

Auerspergid (sloveeni: Auerspergi või Turjaški) on Kraini juurtega (tänapäeva Sloveenia) Austria aadliperekond. Endiste ministeriaalidena Saksa-Rooma riigis ja Habsburgide monarhias tõusid nad aastal 1653 vürstiseisusse ja nimetati aasta hiljem Münsterbergi hertsogiteks. Aastast 1663 omasid Auerspergi vürstid ka otse keisrile alluvat valdust Tengeni ümbruses (tänapäeva Baden-Württembergis Saksamaal).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Auerspergid[muuda | muuda lähteteksti]

Endist edelfrei perekonda on esmamainitud kui Ursperch 1162. aasta dokumendis, mille andis välja Kärnteni hertsog Hermann II oma residentsis Sankt Veit an der Glanis. Nende iidne kodu oli Turjaki loss Kraini margis, vastavalt 1067. aasta graveeringule ehituspaigas kellegi Konrad von Auerspergi poolt. Perekonnanimi võib tuleneda Ursbergist Švaabimaal, nende esivanemad asusid Alam-Kraini arvatavasti pärast Saksamaa kuninga Otto I võitu Ungari vägede üle 955. aasta Lechi lahingus. Auerspergi vapil kujutati algselt tarvast (saksa: Auerochs(e) või Ur), nad omasid suuri valdusi Grosupljest põhjas alla Velike Lašče ja Ribnicani, võisteldes Meinhardiinidest Görzi krahvide, Kärnteni Ortenburgi dünastia ja Aquileia patriarhiga.

13. sajandil kõrgaadliliin hääbus ja sellele järgnes ministeriaalide dünastia. Turjaki lossi Kraini hertsogkonnas omandas keegi Pankraz von Auersperg (1441–1496), kes oli abielus Anna von Frankopaniga; tema poeg Trojan (1495–1541) teenis Habsburgide õukondades Ljubljanas ja Austria pealinnas Viinis kui Kraini kammerhärra ja regent, keiserliku riiginõukogu liige ja komandör Osmanite Viini piiramise ajal aastal 1529. Trojani poeg Herbard VIII von Auersperg (1528–1575), sloveeni keeles hüüdnimega Hervard Turjaški, oli Kraini Landeshauptmann ning Horvaatia ja Slavoonia sõjaväestatud piiriala komandör, ta mängis elulist rolli Primož Trubari, Jurij Dalmatini ja Reformatsiooni patroonina Sloveeni maadel. Ta sai aastal 1550 keisririigi vabahärra (paruni) aadlitiitli, tema järglased ülendati aastal 1630 riigikrahvideks (Reichsgraf).

Vürstkond[muuda | muuda lähteteksti]

Krahv Johann Weikhard von Auersperg (1615–1677) teenis alates 1640. aastast keiserliku riiginõukogu liikmena, keiser Ferdinand III saadikuna läbirääkimistel, mis valmistasid ette 1648. aasta Vestfaali rahu, ja noore kuninga Ferdinand IV õpetajana. Keiser Ferdinand III ülendas ta aastal 1653 pärilikuks riigivürstiks ja läänistas järgmisel aastal talle Sileesia Münsterbergi hertsogkonna Tšehhi krooni maadel. Aastal 1663 sai Johann Weikhard pandiks hääbunud Tengeni (Thengeni) krahvide maad, mis olid aastast 1522 olnud Habsburgide valdused Kaugemas Austrias, ja jõudis järgmisel aastal vürstliku krahvina keisri otsealluvusse kohaga Riigipäeval.

Münsterbergi hertsogkonna vallutas aastal 1742 Esimese Sileesia sõja ajal Preisimaa, vaatamata sellele said Auerspergid esialgu oma valdused Sileesia riigimõisana säilitada. Aastal 1791 müüs Karl Josef von Auersperg Münsterbergi lõpuks kuningas Friedrich Wilhelm II-le. Auerspergi territoorium Tengenis mediatiseeriti pärast Saksa-Rooma riigi kaotamist aastal 1806 Badeni suurhertsogiriiki.

Auerspergi vürstid[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Weikhard, vürst 1653–1677, Auerspergi krahv, Münsterbergi hertsog (1615–1677)
- Johann Ferdinand, vürst 1677–1705, Münsterbergi hertsog (1655–1705)
- Franz Karl, vürst 1705–1713, Münsterbergi hertsog (1660–1713)
  - Heinrich Josef Johann, vürst 1713–1783, Münsterbergi hertsog (1697–1783)
    - Karl Josef, vürst 1783–1800, Münsterbergi hertsog, siis Gottschee hertsog (1720–1800)
      - Wilhelm I, vürst 1800–1806, Gottschee hertsog (1749–1822)

Teisi perekonna liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Herbard VIII von Auersperg (1528–1575), Habsburgide kindral sõdades Osmanite riigi vastu
Andreas von Auersperg (1556–1593), "Kraini Achilleus", väejuht Sisaki lahingus aastal 1593
Joseph Franz Anton von Auersperg (1734–1795), Austria krahv, Passau vürstlik piiskop, kardinal
Anton Alexander Graf von Auersperg (1806–1876), Austria luuletaja ("Anastasius Grün") ja liberaalne poliitik Krainist

Omand[muuda | muuda lähteteksti]

Turjaki lossi ja kõik muud valdused Sloveenias hõivas aastal 1946 Jugoslaavia valitsus. Perekonnapeale ei antud seda kunagi tagasi. Kuid muud harud omavad ikka veel valdusi Austrias ja Lõuna-Tiroolis (Itaalias):