Arutelu:Riigikogu

Mulle tundub, et alajaotus "Eesti esinduskogud läbi aegade" ei sobi siia.

Artikkel vajab hädasti toimetajakätt. Andres 19:34, 25 Jan 2005 (UTC)

Mida teeb esinduskogude nimekirjas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee? Millal toimusid selle üldrahvalikud valimised? Miks Eesti Kongress on taasiseseisvumise all, aga Eesti Komiteed okupatsiooni all?

14.09.92 EV Ülemnõukogu kuulutas oma tegevuse lõppenuks. Aastail 1990-1992 võeti vastu 152 seadust, 483 otsust ja 23 deklaratsiooni. kopitud päevalehest. Harri 16. mai 2006, kell 16.09 (UTC)

Ma vaidleksin vastu põhiseaduse assamblee nimetamist Parlamendiks. Ülemnõukogu otsuse 1.punkt: "Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee on normiloova õiguseta organ,kelle ülesanne on välja töötada Eesti Vabariigi Põhiseaduse Eelnõu."

Õige, põhiseaduse assamblee ei ole parlament. Andres 17. mai 2006, kell 07.10 (UTC)

---

Esinduskogude loend ei kuulu siia, peaks olema kuskil mujal.

Riigikogu esimehe kohta peaks olema omaette alajaotus. Andres (arutelu) 22. märts 2014, kell 20:10 (EET)

Aga esinduskoguks võib teda minu meelest nimetada. Kas esinduskogul on mingit definitsiooni? Andres 17. mai 2006, kell 07.11 (UTC)

Ma mõtlesin,et ehk jätaks sinna ainult Eesti parlamendid(ehk eemaldaks eesti komitee ja põhiseaduse assamblee). Harri 17. mai 2006, kell 12.52 (UTC)

Ja eemaldaks ka Eesti Vabariigi Rahvuskomitee? Harri 17. mai 2006, kell 12.54 (UTC)

Jah. Aga minu meelest ei ole seda nimekirja siia üldse tarvis, sest see pole teemakohane. Andres 17. mai 2006, kell 17.21 (UTC)

See nimekiri peaks olema kuskil mujal, selle artikli teema alla ta ei kuulu.

Peale selle, "ENSV I Ülemnõukogu" ei ole õige stiil. Tuleb kirjutada "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" jne.

Nimetused "I Riigivolikogu" ja "II Riigivolikogu" on vaieldavad, sest II Riigivolikogu ei tunnustata Riigivolikoguna. Andres 19. september 2007, kell 06:13 (UTC)

Tabelis on mainitud II Riiginõukogu, kuid mitte I Riiginõukogu. Andres 19. september 2007, kell 06:15 (UTC)

---

"Esinduskogud läbi aegade" ei kuulu siia. Andres 28. veebruar 2009, kell 07:06 (UTC)

---

Ma ei tea milline Jüri Põld siinses artiklis nimetatud on -- Ahsoous 30. juuli 2011, kell 13:19 (EEST)

Kus on näha riigikogu esimeeste loend? --Karlakas (arutelu) 22. märts 2012, kell 22:30 (EET)

Верховный Совет Эстонской ССР

Для раздела истории Парламента Эстонии, как приемника Верховного Совета Эстонской ССР, существуют фото документа народного депутата: -- Nilon1981 23 октября 2012 (UTC)

Нет, Верховный Совет ЭССР не предшественник парлфмента Эстонии. Taivo 14. jaanuar 2013, kell 23:11 (EET)

Sisulised vead

"Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu valimisealiste kodanike arvuga ja korrutatakse 101-ga". See on kindlasti vale. --Märt Põder (arutelu) 14. jaanuar 2013, kell 22:42 (EET)

See pole täiesti täpne, aga enam-vähem sinnakanti ta on. Taivo 14. jaanuar 2013, kell 23:11 (EET)

Riigikogu valimise seaduses on sama asi lihtsalt teisiti sõnastatud:

(1) Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt:

1) valijate koguarv jagatakse arvuga 101;

2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga;

3) valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale;

4) käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest.

Punktid 1 ja 2 teevad kokku sama välja. Ehk siis päris loogiline ju, et ringkond saab samasuguse osa mandaatidest, nagu tema valijad moodustavad kõigist valijatest. --Epp 15. jaanuar 2013, kell 04:06 (EET)

---

Selline kast siia ei kõlba. Peakorter, piirkond, juhtkond? --Epp 8. august 2013, kell 20:25 (EEST)

---

Ikka veel aktuaalne: esinduskogude loend ei kuulu siia. Andres (arutelu) 29. november 2013, kell 06:08 (EET)

Kuhu selle võiks panna: Eesti esinduskogud? Andres (arutelu) 7. detsember 2013, kell 17:26 (EET)

Ikka veel aktuaalne. Andres (arutelu) 1. juuni 2014, kell 23:11 (EEST)

---

Siin ei ole praegu üldse juttu Riigikogu korralistest ja erakorralistest valimistest. Andres (arutelu) 29. november 2013, kell 06:08 (EET)

---

Saksa vikis on artikkel de:Riigikogu (1919–1934). Kas too on kunstliku pealkirjaga artikkel, millele meie vikis pole vastet?--Bioneer1 (arutelu) 1. juuni 2014, kell 21:38 (EEST)

Seal räägitakse 1920. aasta põhiseaduse järgsest Riigikogust. Minu meelest see ei ole kunstlik teema. Andres (arutelu) 1. juuni 2014, kell 23:11 (EEST)

"Ma võin ju oma lemmikfraase korrata", aga see saksa artikkel on mingite arusaamatute ajapiiridega kunstlik teema ja iseloomustab "teaduslikku taset". 1919. aastal ei olnud mingit Riigikogu olemas, ka mitte teoreetiliselt. Ja pärast 1934. aastat, kuni 1937. aasta lõpuni oli Riigikogu täiesti olemas, ainult istungjärke ei toimunud. Riigikogu liikmed said palka edasi (või oli mõni, kes seda vastu ei võtnud?) ja väljalangenud asendati uutega, Riigikogu juhatus tegutses pidevalt ja talle esitati põhiseaduses ettenähtud korras kõik Riigivanema dekreedid, Riigikogu esimees elas oma ametikorteris edasi ja iga aasta 1. jaanuaril tegi visiidi Riigivanemale (siis talle meelde ei tulnud, et Riigikogu ei ole olemas). Rääkimata otsesest ja sihilikust valest, nagu oleks Riigikogu keeldunud kaitseseisukorda pikendamast. Rahvahääletus muidugi ei vääri märkimist. Ja muidugi peab Riigikogu ka saksa keeles nii nimetama, kuna "kollane" Revalsche Zeitung ei vääri tähelepanu. Aga mis selle hävitatud riigi alistatud ja alandatud rahvarämpsust ikka tahta. Tänan lugemast, enam ma siia torkima ei tule. --IFrank (arutelu) 10. juuni 2014, kell 01:24 (EEST)

Saksakeelses artiklis on muidugi ilmselgeid vigu, aga küllap see tuleb asjatundmatusest.

Minu mõte on see, et võiks olla tarvis eraldi artiklit 1920. aasta põhiseaduse järgse Riigikogu kohta. Andres (arutelu) 10. juuni 2014, kell 16:29 (EEST)

---

"Sotsialismiaja esinduskogud" See on nagu eufemism. Küsimus ei olnud ju sotsialismis kui ühiskonnakorras, vaid võõrvõimus ja omariikluse puudumises. Tuleks vist kuidagi teisti sõnastada. Velirand (arutelu) 19. august 2014, kell 21:26 (EEST)

---

Eesti esinduskogud läbi aegade

Eesti iseseisvuse ajal valitud esinduskogud

Alates	Kuni	Esinduskogu
1917, 14. juuli	1919, 23. aprill	Eesti Ajutine Maanõukogu (Maapäev)
1919, 23. aprill	1920, 20. detsember	Eesti Asutav Kogu
1920, 20. detsember	1923, 30. mai	I Riigikogu
1923, 31. mai	1926, 14. juuni	II Riigikogu
1926, 15. juuni	1929, 14. juuni	III Riigikogu
1929, 15. juuni	1932, 14. juuni	IV Riigikogu
1932, 15. juuni	1937, 31. detsember	V Riigikogu (ei kutsutud enam kokku pärast 2. oktoobrit 1934)
1937, 18. veebruar	1937, 17. august	Rahvuskogu
1938, 7. aprill	1940, 5. juuli	I Riigivolikogu
1938, 7. aprill	1940, 5. juuli	I Riiginõukogu
Pärast iseseisvuse taastamist
1990, 1. märts	1992, 26. september	Eesti Kongress
1991, 13. september	1992, 10. aprill	Eesti Põhiseaduse Assamblee
1992, 30. september	1995, 10. märts	VII Riigikogu
1995, 11. märts	1999, 14. märts	VIII Riigikogu
1999, 15. märts	2003, 19. märts	IX Riigikogu
2003, 20. märts	2007, 1. aprill	X Riigikogu
2007, 2. aprill	2011, 3. aprill	XI Riigikogu
2011, 4. aprill		XII Riigikogu

Sotsialismiaja esinduskogud

Alates	Kuni	Esinduskogu	Juhataja	Alates	Kuni
1940, 25. august	1947, 16. veebruar	ENSV I Ülemnõukogu	Voldemar Sassi	1940, 25. august	1941, Juuli
1947, 19. veebruar	1951, 19. veebruar	ENSV II Ülemnõukogu	August Kründel	1947, 5. märts	1951
1951, 25. veebruar	1955, 27. veebruar	ENSV III Ülemnõukogu	August Kründel	1951, 27. märts	1953, 14. jaanuar
			Otto Merimaa	1953, 14. jaanuar	1955, 5. aprill
1955, 4. märts	1959, 4. märts	ENSV IV Ülemnõukogu	Joosep Saat	1955, 5. aprill	1959, 23. aprill
1959, 15. märts	1963, 17. märts	ENSV V Ülemnõukogu	Harald Ilves	1959, 23. aprill	1963, 18. aprill
1963, 17. märts	1967, 19. märts	ENSV VI Ülemnõukogu	Vaino Väljas	1963, 18. aprill	1967, 20. aprill
1967, 19. märts	1971, 13. juuni	ENSV VII Ülemnõukogu	Arnold Koop	1967, 20. aprill	1968, 18. detsember
			Ilmar Vahe	1968, 18. detsember	1971
1971, 13. juuni	1975, 15. juuni	ENSV VIII Ülemnõukogu	Ilmar Vahe	1971, 13. juuli	1975, 4. juuli
1975, 15. juuni	1980, 24. veebruar	ENSV IX Ülemnõukogu	Johannes Lott	1975, 4. juuli	1978, 14. detsember
			Jüri Suurhans	1978, 14. detsember	1980
1980, 24. veebruar	1985, 24. veebruar	ENSV X Ülemnõukogu	Jüri Suurhans	1980, 28. märts	1982, 5. juuli
			Matti Pedak	1982, 5. juuli	1985, 27. märts
1985, 24. veebruar	1990, 18. märts	ENSV XI Ülemnõukogu	Valde Roosmaa	1985, 27. märts	1989, 18. mai
			Enn-Arno Sillari	1989, 18. mai	1990, 29. märts
1990, 11. märts	1990, 12. märts	I Eesti Komitee
1990, 26. oktoober	1990, 27. oktoober	II Eesti Komitee
1990, 23. märts	1992, 29. september	Eesti Vabariigi Ülemnõukogu	Arnold Rüütel	1990, 29. märts	1992, 5. oktoober
			Ülo Nugis	1990, 29. märts	1992, 5. oktoober

Eesti esinduskogud läbi aegade

Välja võetud. Niimoodi võrdsustada ja ühte patta panna ühe suveräänse riigi parlamenti ja NSV Liidu ühe haldusüksuse võimuorganit ei tohi! Isegi mitte formaalsel alusel (esinduskogu). Need on kvalitatiivselt, olemuslikult erinevad nähtused. Rääkimata tõsiasjast, et Eesti oli õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud, Eesti NSV ei olnud Eesti Vabariigi õigusjärglane ja taastatud Eesti Vabariik ei ole Eesti NSV õigusjärglane. 88.196.28.229 7. detsember 2014, kell 17:17 (EET)

---

"Vaata ka" all on suur segadus. --Epp 19. mai 2016, kell 09:05 (EEST)

Adminid!

Mall:Edit template-protected Langvinis (arutelu) 12. märts 2017, kell 21:50 (EET)

---

Pildi (XIV Riigikogu koosseis) legend on muutunud. Riigikogu koosseis on muutunud: 7. novembril 2019 liitus Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga. Ursus scribens (arutelu) 14. november 2019, kell 18:16 (EET)

Siin on üks nüanss: Kaljulaid on endiselt fraktsioonitu, sest ta ei saa sotside fraktsiooni astuda. Andres (arutelu) 16. november 2019, kell 11:58 (EET)

Liikmelisuse tabelid?

Kas poleks ikkagi mõistlik kuskil ka jooksvat Rigiikogu liikmete nimekirja pidada? Praegu ei paista seda kuskil olevat, XIV Riigikogu all on valitud ja siis muudatused, nii et ülevaadet ei teki. RK enda kodukal muidugi on, aga meil on väga palju asju, mis kuskil mujal ka on ja see ei ole üldiselt argument, meil võiks siiski ka olla. Seda loendit läheb inimestel üsna palju vaja. Eriti tore oleks tabel, mis oleks mitme tulba järgi reastatav, nt perekonnanimi, erakond, viimase mandaadi algus, vanus jms. Võib-olla ka valimistel saadud häälte arv, seda võetakse sageli jutuks ja ma ei tea kohta, kus seda hetkel Riigikogus olijate kohta lihtsalt ja mugavalt näeks. Meil oleks lihtne korraldada. --Ehitaja (arutelu) 12. jaanuar 2021, kell 21:45 (EET)

Loogika võiks siis olla selline, et on vahepealkiri koosseis, mille all koos kuupäevaga järjekordne kooseisumuudatuse ühe-kolmelauseline kirjeldus ja viide loe-pikemalt sellest hetkest kehtivale liikmete loendile, see tundub üks võimalikke vormistamise viise ... kümneid tabeleid koosseisu artiklisse tuua pole mõtet, minu arvates ... suwa 12. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)

Viimased viitamata(?) muudatused

Viimaste anonüümse kasutaja muudatuste päritolu (teksti on lisatud ja sõnastust muudetud) on vaja üle kontrollida. Osa muudatusi-lisandusi on tehtud varasemalt viidatud lõigu sisse, jättes mulje, et ka uus versioon on sama viitega kinnitatud. Ma pole kindel, et see ka päriselt nii on. Minnekon (arutelu) 9. juuli 2022, kell 10:59 (EEST)

Nõus. Võtan mõned viimased muudatused välja, kuna need pole minu toodud viidetega kinnitatud ja anonüümne kasutaja enda viiteid ei lisanud.

Panen siia ka põgusad selgitused, miks järgnevad laused välja võtan või tagasi muudan.

1. Hääleõigus Riigikogu valimistel oli nii mees- kui ka naissoost kodanikel, mis polnud 1920. aastail maailmas veel enesestmõistetav (sel ajal polnud naistel valimisõigust veel näiteks Šveitsis, Itaalias, Prantsusmaal, Portugalis ja Hispaanias) – ei näe vajadust seda eraldi siin mainida, kuna Eesti ei erinenud teistest samal ajal iseseisvunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, kus samuti anti naistele valimisõigus. Mitmetes vanemates demokraatlikes riikides (Rootsi, Suurbritannia, USA) said naised ka sellel ajal valmisiõiguse. Tegelikult oli Eesti naistel valimisõigus juba Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel 1917. aastal ja hiljem ka Asutava Kogu valimistel.

2. Aastail 1924–1931 rahvahääletusi ei korraldatud, vältimaks Riigikogu volituste ennetähtaegset lõppemist – seda väidet oleks vaja mingi viitega kinnitada.

3. 12. märtsil 1934 kehtestas Riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister Konstantin Päts üleriigilise kaitseseisukorra – kaitseseisu väljakuulutamine ei tähendanud veel riigipööret. Jaan Tõnissoni neljas valitsus kuulutas ka terves riigis kaitseseisukorra välja. Pätsi tegevust nimetame riigipöördena, kuna selle käigus toimus ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja sõnavabaduse piiramine, mis kõik tähendas demokraatliku riigikorra lõppu.

4. Kuna puudus seaduslik alus Riigikogu volituste lõpetamiseks ilma viivitamatult Riigikogu uue koosseisu valimisi korraldamata, jäi V Riigikogu tähtajatult ametisse edasi kuni 1937. aasta lõpuni, riigieelarvetega kaeti tema seaduslikud kulutused ja Riigikogu juhatus töötas pidevalt edasi – väited vajaksid täiendavaid viiteid.

5. Rahvalt volituse saamise eesmärgil otsustas Konstantin Päts korraldada rahvahääletuse Rahvuskogu kokku kutsumiseks – sellise sõnastusega jääb mulje nagu oleks Pätsi tegevus olnud demokraatlik, kuid Rahvuskogu ei olnud demokraatlik institutsioon. Rahvuskogu loomisega soovis Päts võtta vastu endale sobiva põhiseaduse ja näidata, et tema režiimil oli rahva toetus. Karljohan29 (arutelu) 9. juuli 2022, kell 16:54 (EEST)

Mis puudutab naiste valimisõigust, siis võiks küll kuskil mainida, et naistel oli algusest peale valimisõigus, koos lingiga artiklile Naiste valimisõigus. --Andres (arutelu) 9. juuli 2022, kell 17:28 (EEST)

Varasemad esinduskogud

Peatükk varasemate kogude kohta ei ole sellisel kujul teemakohane. --Andres (arutelu) 9. juuli 2022, kell 17:28 (EEST)

Miks ei ole teemakohane? Riigikogu ei tekkinud tühjale kohale. Maanõukogul ja Asutaval Kogul oli esimeste seadusandlike kogudena Eesti riigi loomise juures oluline roll ning nende tegevus on väärt mainimist. Karljohan29 (arutelu) 9. juuli 2022, kell 18:02 (EEST)

Ma olen nõus, et väärib mainimist, küsimus on selles, kus ja kuidas seda teha. Artikli teema tuleneb pealkirjast, see ei ole "Eesti riigi loomine" ega "Eesti Vabariigi seadusandlikud kogud". Sobivas sõnastuses saaks teisi lühidalt mainida, aga praegu on neist minu meelest liiga palju juttu. Seda pikemat materjali ei ole loomulik siit otsida. --Andres (arutelu) 9. juuli 2022, kell 18:43 (EEST)

Eks jutu pikkus tuleneb sellest, kui palju on märkimist väärivaid sündmuseid. Eesti iseseisvumise ajal oli selliseid sündmuseid lihtsalt rohkem kui 1920. aastatel või peale 1990. aastaid. Samas on nii Maanõukogu kui ka Asutav Kogu Riigikogule selgeteks eelkäijateks ning nende tegevustest oleks ka ülevaadet vaja, et mõista Riigikogu ja üldisemalt Eesti riigi kujunemist. Karljohan29 (arutelu) 9. juuli 2022, kell 19:34 (EEST)

Maanõukogu jt kohta on eraldi artiklid. Siin on hulk üksikasju, mis Riigikogusse ega selle kujunemisse ei puutu. Riigikogu kujunemise kohta käib ainult see, et eelmine kogu võttis vastu põhiseaduse, mis nägi ette Riigikogu. Kui tahta rääkida Riigikogu kujunemisest, siis tuleks rääkida, kuidas ja miks ja ning kelle algatusel otsustati ette näha just niisugune organ. Eesti riigi kujunemisest tuleks ka rääkida mõnes teises artiklis. --Andres (arutelu) 12. juuli 2022, kell 11:22 (EEST)

Riigikogu sai oma esialgse kuju kui ka nime Asutavas Kogus toimunud arutelude käigus. Asutava Kogu kokkukutsumise aga otsustas Maanõukogu, mis mängis tähtsat osa ka Eesti iseseisvumisel. Paljud hiljem Riigikogus esindatud parteid tekkisid juba Maanõukogus ja olid esindatud ka Asutavas Kogus. Seetõttu näen, et mõlemad Riigikogule eelnenud kogud on Riigikogu ajaloo seisukohast tähtsad ja vajad pikemalt mainimist. Kui palju ühest või teisest teemast kirjutada on siiski igaühe subjektiivne arvamus ja kindlasti võib esimeste kogude peatükki ka natukene kärpida. --Karljohan29 (arutelu) 12. juuli 2022, kell 16:14 (EEST)

Minu arvamus on muidugi subjektiivne, aga ma ju püüan seda põhjendada ja Sinu argumentidele vastu väita. Need seosed, millest Sa räägid, ei tule tekstist praegu välja. Kui niiviisi sõnastada, et need välja tulevad ja rõhk on nendel, siis on hoopis teine asi. --Andres (arutelu) 12. juuli 2022, kell 21:34 (EEST)

Toimetusmallid vajalikud?

Kas kellegi arvates vajab artikkel endiselt märkimisväärselt toimetamist ja keeletoimetamist? Mulle paistab, et need mallid võib emaldada. --Minnekon (arutelu) 12. juuli 2022, kell 10:48 (EEST)

Artiklis on mõne peatüki juurde märgitud "mittetäielik sisu" või "osaline". Enne, kui need pole üle vaadatud, ei peaks malle eemaldama. --Karljohan29 (arutelu) 12. juuli 2022, kell 16:14 (EEST)

Riigikogu eelkäijate peatükk on nii kirjutatud, et pole näha, kuidas see teemakohane on. --Andres (arutelu) 12. juuli 2022, kell 21:38 (EEST)

Kohtade jaotuse diagramm

Praegune diagramm on ilmselt originaaluurimus selles osas, kuidas ta parteisid vasak-parem teljel jaotab. Ma arvan, et selline jaotus jääb alati vähemalt vaieldavaks, sest esiteks on jaotuse kriteeriumeid erinevaid (2 põhilist majanduse ja kultuuri teemad) ja teiseks on politoloogid rääkinud, et Eesti parteide ideoloogiad on ähmased ja omavahel sarnased. Ainus variant vasak-parem skaala kasutamiseks oleks selline, kus diagrammi all on kirjas, kelle hinnang see on ja millist kriteeriumit ta kasutas. Muidu on korrektne selle asemel kasutada diagrammi, kus parteid on lihtsalt suuruse järjekorras. Kahjuks ma ei tea, kuidas taolist diagrammi ise teha. Minnekon (arutelu) 12. juuli 2022, kell 11:11 (EEST)

Ei nõustu, yldised baasjooned on kõigi parteide puhul siiski selged (samuti infokastides tihti väljendet) ning teiseks on need illustratsioonidena väga olulised (vaevalt, et muidu leiaks see formaat yle kõigi vikide laia kasutust). Minu meelest pole ka kuskil spetsiifiliselt öeldud, et seda peaks tingimata lugema parem-vasak teljena. Vastava tööriista leiab aga nt siit https://parliamentdiagram.toolforge.org/parlitest.php - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. juuli 2022, kell 15:10 (EEST)

Erakonnad on diagrammil paigutatud nii, nagu nad Riigikogus istuvad. Riigikogu saali plaani on võimalik vaadata siit. Seetõttu on näiteks fraktsioonitud saadikud diagrammil paigutatud vasakule, kuna nad istuvadki kõige vasemas reas, kuigi ma paigutaks meelsamini fraktsioonitud saadikud diagrammil kõige parempoolseks saadikutegrupiks. --Karljohan29 (arutelu) 12. juuli 2022, kell 16:14 (EEST)

Lugeja võib muu info puudumisel kergesti siinset diagrammi pidada parem-vasak telge näitavaks, see on levinud viis parem- ja vasakpoolsust näidata. Ja seda tehes saab ta ilmselt petta (vt nt politoloogide arutelu Eesti erakondade ideoloogia üle). Joonise all võiks olla selgitus, et paigutus vastab istekohtadele parlamendisaalis. Sel juhul on see sobiv jaotus, parem kui suuruse järgi reastada nagu ma alguses pakkusin. Tänud parlamendidiagrammide tegemise lingi eest. --Minnekon (arutelu) 12. juuli 2022, kell 16:42 (EEST)

palk infokastis

jääb arusaamatuks miks peab palk olema infokastis. WikedKentaur (arutelu) 7. mai 2023, kell 17:12 (EEST)

Arvan ka, et see pole tähtsaimate asjade seas, mida Riigikogu kohta peaks teadma. --Minnekon (arutelu) 7. mai 2023, kell 18:26 (EEST)