Alexander von Stieglitz

Allikas: Vikipeedia

Parun Alexander von Stieglitz (vene keeles Александр Людвигович Штиглиц) (13. september (1. september) 1814 Peterburi5. november (24. oktoober) 1884 Peterburi) oli Venemaa finantsist ja filantroop. Ta oli esimene kuberner Venemaa Riigipangas, millest hiljem arenes tänapäevane Venemaa Föderatsiooni Keskpank.

Stieglitzi isa oli Sankt-Peterburgi pankur parun Ludwig von Stieglitz, kes asutas panga "Штиглиц и К°". Ta õppis Tartu Ülikoolis ning astus seejärel riigiteenistusse Vene Keisririigi rahandusministeeriumi manufaktuurinõukogu liikmena. 1843. aastal päris ta isa tohutu varanduse, saades õukonnapankuriks. 1840.-50. aastatel müüs ta välismaal edukalt võlakirju, millega rahastati Sankt-Peterburgi-Moskva raudtee ehitust, Krimmi sõja ajal aga vahendas Venemaa välislaene.

1845. aastal omandas Stieglitz Narvas kõik Joala kalevivabrikud. 1846. aastal valiti ta Venemaa börsi nõukogu juhiks. Ta osales laialdaselt raudteede ehituses, mis ühendasid Venemaa suurlinnu Läänemere ranniku, Varssavi ja Musta merega. Eriliste ühiskondlike teenete eest pälvis ta 1854. aastal riiginõuniku, 1855. aastal aga tegeliku riiginõuniku aukraadi. 1860. aastal loobus Stieglitz pangandustegevusest ning astus tagasi börsinõukogu esimehe kohalt. 1862 sai ta salanõuniku, 1881 tegeliku salanõuniku aukraadi.

Von Stieglitzi rahaga asutati 1876. aastal Aleksander II käsul nn Stieglitzi kunstikool (ametlikult Sankt Peterburgi riiklik A. L. Stieglitzi nimeline kunsttööstusakadeemia), kus õppisid ka mitmed Eesti kunstnikud: Karl Burman vanem (1901–1902), August Roosileht (1906–1907), Aleksander Promet (1897–1904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ning Nikolai Triik. 1953–1994 kandis kool nõukogude skulptori Vera Muhhina nime.