Aleister Crowley

Allikas: Vikipeedia
Aleister Crowley

Aleister Crowley (õieti Edward Alexander Crowley; 12. oktoober 1875 Leamington Spa1. detsember 1947 Hastings, East Sussex) oli inglise okultist, kabalist, müstik, luuletaja ning kirjastaja.

Ta oli algul ordu Hermetic Order of the Golden Dawn liige, hiljem juhatas ordut Ordo Templi Orientis ning enda asutatud ordut Astrum Argenteum. Järgides oma raamatut "Liber AL vel Legis", rajas ta filosoofilis-religioosse süsteemi Thelema.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Edward Alexander Crowley sündis 1875. aasta 12. oktoobri öösel kella 11 ja 12 vahel Inglismaal Warwickshire'is Leamington Spas.

Tema vanemad olid jõukas pruulikojaomanik ja ilmikpreester Edward Crowley ja tema abikaasa Emily Bertha Crowley (sündinud Bishop). Nad olid pühendunud kristlased, kes kuulusid vabakiriklikku liikumisse Plymouth Brethren. Nad tahtsid ka pojas juurutada sügavat usku.

Poiss kasvas üles oma vanemate rangete moraalinormide õhkkonnas. Juba väikese lapsena (umbes 1879) pidi ta käima hommikustel piiblitundidel. Piiblit (King James Version) tuli järgida sõna-sõnalt. Noorukina nentis ta, et teda erutasid veriste piinamiste kirjeldused ning kujutlus, et ta ise kannatab surmapiinade käes.

Isa suri 1887 suuõõnekartsinoomi (poiss oli 11-aastane). Poeg päris 17 000 naela, mis oli suur varandus. Vanaisa, kes oli pruulikojaomanik, oli 19. sajandi keskpaigas avanud kõrtside keti, kus peale õlle pakuti ka singi- ja juustuleibu. Need tänapäeva kiirtoidurestoranide sarnased asutused olid Londoni ametnike seas populaarsed ning ta teenis nendega terve varanduse. Et poiss oli oma isa ainuke järglane, sai ta päranduse, mis võimaldas tal ära elada ilma leivateenimise ja rahamuredeta.

Pärast isa surma pühendus Crowley ema fanaatiliselt poja õpetamisele, kuid pojas tekitas kristlus vaid vastuhakku ja mässumeelsust, sest talle tundus, et kristlus peab patuks kõige inimlikumaid omadusi üldse. Seetõttu ristis ema noormehe hüüdnimega "Metsaline", mida Crowley sestpeale aastaid uhkusega kandis.

1888 andis ema tollal 13-aastase poisi kristlikku internaati. Seal püüti teda vägisi (poolteiseaastase isolatsiooniga) "ümber kasvatada", sest ta oli seksuaalsete kontaktidega teiste lastega internaadi reegleid rikkunud.

Aastal 1895 asus Crowley Cambridge'i ülikooli Trinity College'is humanitaarteadusi õppima. Sel ajal tärkas temas huvi mägironimise vastu. Muu hulgas ronis ta Alpides. Samasse aega jäävad tema esimesed luulekatsetused.

Aastal 1896 leidis aset otsustav läbielamine, mis tegi ta teadlikuks oma "maagilisest väest". Samal aastal jättis ta ülikooli pooleli ning hakkas end keldipäraselt Aleisteriks kutsuma.

Kuldse Koidiku Hermeetilises Ordus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba noorpõlves oli Crowley tuntud suurepärase mägironijana. Ekspeditsioonid ja reisid viisid teda paljudesse maailma paikadesse. Aastal 1898 peatus ta mägironijana Šveitsis. Seal tutvus ta Julian L. Bakeriga, kes omakorda esitles teda George Cecil Jonesile, kes viis ta Kuldse Koidiku Hermeetilisse Ordusse (Hermetic Order of the Golden Dawn), mis oli roosiristlik-vabamüürlik maagiaordu. Ordu liikmeks astus ta 18. novembril 1898 ning sai nimeks Perdurabo ('Jään lõpuni kindlaks'). Detsembrist veebruarini läbis ta järgmised kolm astet. Ilmus tema pornograafiline luulekogu "White Stains".

Crowley õppis koos sõprade ning ordu juhatuse liikmete William Butler Yeatsi ning Arthur Edward Waite'iga, kellest hiljem said tema vaenlased, müstikat.

Aastal 1899 tutvus Crowley Allan Bennettiga (ordunimi Iehi Aour). Nad praktiseerisid koos ordu rituaalseid maagiaharjutusi. Kui Crowley nägi, et Bennett elab viletsas korteris, kutsus ta teda enda juurde elama. Allan Bennett võttis pakkumise vastu, seades tingimuseks, et temast saab Perdurabo isiklik meister, kes annab talle edasi kõik oma teadmised. Et Allan Bennett tarvitas uimasteid ning mainis Crowleyle, et on olemas uimasti, mis "näitab loori asjade maailma taga". Crowley tegi kindla otsuse see uimasti leida. Ta katsetas oopiumi, kokaiini, morfiini, eetri ja kloroformiga. Allan Bennett tutvustas Crowleyle lähemalt ka budismi põhimõtteid.

Aastal 1900 asus Bennett tervislikel põhjustel elama Tseilonile ning Crowley kolis Šotimaale Loch Nessi äärde Boleskine House'i. Nüüdsest peale nimetas ta end Laird of Boleskine ja riietus šoti aadliku kombel.

Et ordu Londoni liikmed ei lubanud Crowleyl homoseksuaalsete suhete tõttu tõusta viienda astmeni (Adeptus Minor), külastas ta jaanuaris 1900 Pariisis ordu rajajat Samuel Liddell MacGregor Mathers. Hoolimata lojaalsusvandest viis too vastava tseremoonia läbi ning Crowley tõusis viiendale astmele. Vennaskond Londonis seda pühitsust ei tunnistanud ning heitis Mathersi ordust välja (see ei olnud ainuke põhjus). Crowley püüdis Mathersi nimel kas saada ordut oma võimu alla või saada kätte ordu varandust. Ta katkestas ühe rituaali, kandes šoti mägilaste regaale ning kapuutsi. Selle tüli käigus kasutati väidetavalt ka maagilisi rünnakuid. Crowley teatel kasutasid mässajad tema vastu vaenulikku maagiat. Tema vihmamantel olevat ise süttinud ning ta olevat põhjuseta raevu läinud, nii et isegi hobused hirmust ära jooksid. Lõpuks läks ordu ajakirjanduse ja politsei kaasabil laiali.

Mais 1900 suundus Crowley Mehhikosse, et Méxicos okultismiga tegelda ning mägedes ronida. Ta jätkas üksinduses maagiaõpinguid ja avastas enda jaoks sõna "abrakadabra".

  • 1901. aastal väitis Crowley, et harjutades Raja joogat on ta viimaks jõudnud ühte paljudest meelteseisunditest vaimse ühtsuse teel, nimega dhyana, mida ta on kirjeldanud veidi ka ühes oma teostest- "Magick Book IV".
  • 1903. aastal avaldas ta essee empiirilisest lähenemisest budismile, mida keegi polnud varem üritanud ega suutnud lõpule viia.
  • 1904. aastal olevat tema ja ta naine Rose, saanud reisil Kairosse nägemuse, kus Rose'ile olla end ilmutanud Egiptuse jumal Horus, kes kuulutas talle uue maagilise Aeoni ajastu algust. 8. aprillil ning kahel järgneval päeval dikteeris Horus Crowley'le esimese püha raamatu - "Liber AL vel Legis" - teksti. Suur osa raamatust on numbritesse krüpteeritud ning neid on keelatud tõlkida, kuna Horus ei soovinud, et tema teadmised saaksid järjekordseks religioosseks dogmaks.
  • Crowley liigitas maagiat selle keerukuse astmete järgi kaheks – "lihtsam maagia" ning "kõrgem maagia", mida ta hakkas tähistama uuenduslikult sõnaga magick.

Filosoofilised ning religioossed vaated[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastukaaluks kristlusele lõi Crowley iseenda filosoofiliste vaadete süsteemi, mis koosnes erinevate Idamaade usundite (sealhulgas budism, hinduism, tantra – tänapäeva lääne seksuaalmaagia eelkäija, zoroastrism ning mitmed joogasüsteemid), Lääne okultismi, mida harrastas ja arendas ka Kuldse Koidiku Hermeetiline Ordu, segatuna Kuldse Koidutähe Ordu (O.T.O.Ordo Templi Orientis) kasutatud vabamüürlaste rituaalidega. Kõik see põhines nö. "teaduslikul skeptitsismil".

Ta keskendus müstiliste ning maagiliste nähtuste uurimisele teaduslike meetodite abil. Ta leidis, et kõike müstilist ei peaks võtma täisväärtusliku ja täieliku tõena, kuna alles teaduslik uuring pidi alla joonima selle tõelise religioosse mõtte. Tihti avaldas Crowley enda ajastu kohta äärmuslikke ja liiga vabameelseid seksuaalseid vaateid, põimides neid enda luuletustesse ning traktaatidesse. Ta defineeris seksuaalmaagiat, kui seksuaalakti ärakasutamist koondamaks enda tahet mitte-seksuaalse maailma mõjutamisele. Inspiratsiooni sai ta ameeriklasest autorilt Paschal Beverly Randolphilt, kes soovitas oma "Eulise raamatus" seksuaalmaagia praktiseerijatel ära kasutada orgasmihetke, et lausuda enda "palve" tulevaste sündmuste suunamise ja/või mõjutamise eesmärgil.

Thelema[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crowley loodud religioosse või müstilise süsteemi valda langeb ka enamik tema mitte-ilukirjanduslikke teoseid. Süsteem põhineb filosoofilisel ja radikaalsel libertarismil, mis mõningati sarnaneb Nietzsche maailmavaadetele, ning müstilisel initsiatsioonisüsteemil, mida rakendas "Kuldne Koidik".

Teose põhiteese on üldiselt kaks: "Thou what thou wilt shall be the whole of the Law" – "Ainus seadus on – tee mida soovid ja tegema pead". See lause pidi Crowley meelest inspireerima inimest otsima enda kõrgemat teadvust, üldist heaolu ja tasakaalu, mitte keskenduma hetkelisele ja väheldasele minale ning tema ihadele ja soovidele.

"Love is the law, love under will" – "Armastus on seadus, armastus tahte väe all". Crowley nägemus "armastusest" on sama keeruline, kui tema nägemus "tahtest". Juba "Kuldne Koidik" nägi maailma käimapaneva jõuna mehe ja naise vahelist seksuaalset pinget. Crowley ristis selle nimega sexual magick (seksuaalmaagia). Just see on tegelikult üks läbivamaid teemasid Thelemas üldse.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crowley ampluaa kirjanduses oli lai. Ta kirjutas ohtralt okultismi puudutavatel teemadel – Tarot kaardid, astroloogia, kabbalah, jooga jne. Samuti kirjutas ta "theleemilise" nägemuse/tõlke Tao Te Chingile, mille algmaterjalid on pärit ingliskeelsetest tõlgetest, kuna ta ei osanud sõnagi teose algkeelt – hiina keelt.

Crowley suurimaks sooviks oli avaldada kogu inimkonna religioossed ning müstilised kogemused ühes lihtsas "valemis" või filosoofilises tõlgenduses. Ta avaldas paljud enda raamatud ise, kulutades sellele suure osa enda saadud pärandusest ja olemasolevast varast, kuna need ei leidnud oma kurikuulsuse tõttu tavaliselt laiemat kõlapinda.

Crowley massiivseim ja mahukaim teos on "The Equinox"("Pööripäev"), mis oli alguses Argentum Astrumi(Hõbetähe Ordu) ja hiljem O.T.O. ametlik, kord poolaastas ilmuv, häälekandja. Seda loetakse üheks kaalukamaks okultismi tutvustavaks tööks ajaloos, mida võib leida ka hilisema nimetuse "The Review of Scientific Illuminism"("Teadusliku Illuminismi ülevaade") alt. Lisaks okultismiteemadele kirjutas Crowley ka sissejuhatuse ja õpetuse joogale.

Veel on ta kirjutanud ilukirjanduslikke teoseid: "Moonchild" ja "Simon Iff" on teosed, kus ta kajastab tegelastena inimesi end ümbritsevast reaalsusest. Näiteks kujutab ta teoses "Moonchild" Mathersit kurjategijana nimega SRMD, mis viitab Mathersi maagilisele sünonüümile. Sama lugu on ka Arthur Edwardiga, kes ilmub raamatus nime all Arthwaite. Sõpra Bennettit kujutab Crowley samas teoses aga peategelase õpetaja ja sõbra Simon Iffina. Crowley on ilmutanud ka poeedivõimeid. Kuulsaimad tema vähestest teostest selles žanris on kolm luuletust:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]