Aaloe

Allikas: Vikipeedia
Aaloe
Harilik aaloe
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Aaloelised Asphodelaceae
Perekond: Aaloe Aloe
L.
Aloe vera

Aaloe (Aloe) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda).

Süstemaatika ja evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Nende põhjal on aaloede hulka arvatud ka endine perekond Lomatophyllum. Perekond jaotatakse üheksateistkümneks alamperekonnaks või rühmaks, milledest suuremad on:

  • Pachydendroni rühm (A. ferox, A. africana jt.)
  • Lomatophyllumi rühm (endine perek. Lomatophyllum)
  • 4. rühm (A. hemmingii, A. mcloughlinii, A. peckii, A. somalensis, A. diolii jt.)
  • 13. rühm (A. calidophila, A. camperi, A. elegans, A. scobinifolia jt.)
  • 16. rühm (A. harlana, A. steudneri, A. tweediae jt.)
  • 17. rühm (A. megalacantha, A. microdonta, A. schelpei jt.)
  • 19. rühm (A. cameronii, A. flexilifolia, A.penduliflora, A. rabanensis jt.)

Ehitus ja välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena.

Kultuurilooline tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti ka Indias ravimtaimena.

Aaloeliike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täielikum loend leheküljel Aaloeliikide loend