Aaloe

Allikas: Vikipeedia
Aaloe
Harilik aaloe
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Heinpuulised Xanthorrhoeaceae
Alamsugukond: Tooneliilialised Asphodeloideae
Perekond: Aaloe Aloe
L.
Sünonüümid
  • Aloinella (A. Berger) Lemée
  • Chamaealoe A. Berger
  • Guillauminia A. Bertrand
  • Lemeea P. V. Heath
  • Leptaloe Stapf
  • Pachidendron Haw.[1]
Aloe vera

Aaloe (Aloe; ka Aloë) on mitmekesine, algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete puude, põõsaste ja puhmaste perekond.

Süstemaatika ja evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cronquisti süsteemis (1981) on aaloed liigitatud aaloeliste (Aloeaceae) sugukonda.

APG II süsteemis (2003) on aaloe liigitatud tooneliilialiste (Asphodelaceae) hulka.

APG III süsteemis (2009) liigitatakse aaloe heinpuuliste (Xanthorrhoeaceae) sugukonda.

Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Nende põhjal on aaloede hulka arvatud ka endine perekond Lomatophyllum. Perekond jaotatakse 19 alamperekonnaks või rühmaks, millest suuremad on järgmised:

  • Pachydendroni rühm (A. ferox, A. africana jt)
  • Lomatophyllumi rühm (endine perek. Lomatophyllum)
  • 4. rühm (A. hemmingii, A. mcloughlinii, A. peckii, A. somalensis, A. diolii jt)
  • 13. rühm (A. calidophila, A. camperi, A. elegans, A. scobinifolia jt)
  • 16. rühm (A. harlana, A. steudneri, A. tweediae jt)
  • 17. rühm (A. megalacantha, A. microdonta, A. schelpei jt)
  • 19. rühm (A. cameronii, A. flexilifolia, A.penduliflora, A. rabanensis jt)

Ehitus ja välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele; sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, Austraaliasse ja Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe- ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmeldajad on peamiselt linnud.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõni aaloeliik (näiteks harilik aaloe ja puis-aaloe) on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne tänapäevane meditsiiniline kasutusala oli lahtistina, varem on kasutatud ravimtaimena.

Aaloe kuivatatud mahla kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, näiteks pesemisvahendites, jookides, parfümeeriatoodetes jne. Samuti on mitmed aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena.

Kultuurilooline tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (kasutati ka muumiate balsameerimisel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti neid ka Indias ravimtaimena.

Aaloede perekonda kuulub ka elusorganismidele toksiinina toimivaid aaloesid, nii näiteks on Aloe ruspoliana kuivatatud pulbrit kasutatud hüäänide mürgitamiseks.

Aaloeliike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täielikum loend leheküljel Aaloeliikide loend

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sissekanne GRIN-is, veebiversioon (vaadatud 19.07.2014) (inglise keeles)

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]