Ronitaim

Allikas: Vikipeedia
Liaanid metsakoosluses

Ronitaim ehk liaan (laiemas mõttes) on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi. Kitsamas mõttes nimetatakse liaanideks poolpuitunud või puitunud varrega taimi, aga mitte rohtse varrega ronitaimi.

Kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ronitaimed on tüüpilised troopiliste vihmametsade taimed. Nad kinnituvad mulda ja kasvavad puid või muid objekte toeks kasutades vertikaalsihis kõrgemale, valguse poole. Troopikas kasvav ronitaim on näiteks rotangpalm, mida peetakse maailma pikimaks taimeks (varre pikkus kuni 200 m, diameeter aga ainult 1–5 cm[1]). Et ronitaimed moodustavad metsavõrastikus sageli nii-öelda sildu, on nad loomadele (arborikoolidele) oluline liikumis- ja elupaik.

Ronitaimi leidub ka parasvöötme metsades, näiteks luuderohi.

Ronitaimede liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ronitaimede seas eristatakse horkronitaimi, juurronitaimi, köitronitaimi ja vään(roni)taimi. Köitronitaimed haarduvad toest köitrao ehk väänlaga, samas kui väänronitaim väändub ise ümber toe.

Eestis kasvavaid ronitaimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti taimedest on ronitaim näiteks humal. Ronitaimena võib kasvada ka harilik maavits. Eestis haruldane luuderohi ei kasva siin enamasti ronitaimena, vaid roomab maapinnal.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 5. köide, 1990.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]