Virumägi

Vaade Virumäelt Viru värava eesväravale, Viru tänavale ja Tallinna vanalinnale

Virumägi ehk Musumägi (2001. aastani ka Viruvärava mägi) on haljasala Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel.

Tallinna muldkindlustusvööndi Viru värava eelsele bastionile 19. sajandi lõpul rajatud haljasala kandis 24. maini 1939 Viruvärava mäe nimetust.

Virumäele kujundatud haljasala on ovaalse kujuga, parki pääseb kolmest küljest ja neljast trepist. Trepid on Pärnu maantee poolse autoparkla nurgal, Valli tänava ja Viru tänava nurgal asuva Viru värava eesvärava parempoolsest kaitsetornist vasakul ja paremal pool ning samuti Viru tänava ja Pärnu maantee poolses otsas, kus nii Pärnu maantee poolt kui ka Viru tänavalt alanud trepiastmed suubuvad väiksele etikule, kust omakorda suundub trepp üles mäekõrgendikule. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju: mäe põhjaküljel (Viru tänava poolsel küljel) on Virumäe suveteater ja istepingid, mäe lõunapoolsel küljel aga tihedam haljastus ja kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on kaks Tauno Kangro skulptuuri: "Hetk enne suudlust" ja "Hetk pärast suudlust".

Virumäe suveteatri plats ja pingid, taustal Viru värava eesvärava väravatorn

Virumäe pargi piirid

Virumäe ehk Musumäe pargi piir kulgeb Valli ja Viru tänava ristumiskohast mööda Viru tänava pargipoolset teemaad itta kuni ristumiseni Pärnu maanteega, mööda Pärnu maantee pargipoolset teemaad edelasse kuni pargi piirdeks oleva müüri pöördumiseni loodesse, mööda nimetatud müüri kuni ristumiseni Valli tänavaga ning mööda Valli tänava pargipoolset teemaad kirdesse kuni ristumiseni Viru tänavaga.

Pargi pindala on 5502 m² ja aadress Viru tänav 26.

Ajalugu

Bastioni loomine

Virumäe suvepaviljon, arhitekt Nikolai Thamm vanem (1837–1907)

15.-16. sajandil Tallinna linna ümbritsenud kaitsemüüri täiendasid linna ees püstitatud eelkaitserajatised, idasuunalise Viru värava ja Viru värava eesvärava kindlustamiseks püstitati Viru värava eesväravast lõuna poole muldvall ja Viru värava bastion (Hoch-Lehmpforten-Bastion).

17. sajandi lõpuaastatel ja 18. sajandi alguses uuendas Rootsi võim enne Põhjasõda ja selle ajal Tallinna kindluse kaitserajatisi. Selle käigus taheti täiendada laienenud linna kaitseehitisi, sest arenenud sõjatehnika heidutamiseks ei piisanud linna kaitsel enam keskaegsetest linnamüüridest. Nii kavandati linna ümber Tallinna muldkindlustusvööndi uus Tallinna bastionide ja reduutide süsteem.

Kaitserajatisest haljasalaks

1857. aastal kaotasid Tallinna kindluse bastionid oma sõjalise tähtsuse Venemaa keisririigi kaitserajatisena. Tallinna kindlus kustutati maakindluste nimekirjast ning Tallinna raad määras bastionide alad parkide rajamiseks.

1876. aasta koostati endise Tallinna muldkindlustusvööndi haljastuskava ning Virumäel asuv park avati 1898. aastal, pargi rajas Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi Tallinna linnaaednik Hugo Walker. Pargis asub lisaks haljastusele ka suvepaviljon, mille arhitekt on Nikolai Thamm vanem. Vanale bastionimäele püstitati paviljon, rajati kaskaad, teedevõrk, liivaplats lastele, istutati 55 ilupuud ja 550 ilupõõsast. Rajati trepistik ning kolmnurkne skväär purskkaevu ja parteritega, pandi paika pingid. Viru tänav ulatus varem ainult Viru värava eeltornideni ja seda pikendati kuni Vene turuni alles 1889. aastal. Tänava läbiviimiseks oli Tallinna linnavalitsus sunnitud ostma majaomanik Steinbergilt 10 000 rubla eest võrdlemisi väikese maatüki. Liiklus tänava pikendusel avati 20. mail 1889 (vkj).

Tallinna pargid rajati enamjaolt vabakujunduslikena, kus siiski ei puudunud ka regulaarparkide põhimõtted, looklevad jalgrajad planeeriti põlispuid arvestades. Parki viivad paekivimüüridega palistatud trepid kujundati suursugustena ja pargi otsa tehti pisiaed purskkaevuga.

Vaade Musumäelt Viru väljaku suunas 1930. aastatel

"Poisid kalaga"

19. sajandi lõpul hakati linna haljasalade kujunduses kasutama rikkalikult ilupõõsaid ning pargi kujunduses kasutati Virumäel tüviksireleid.

Tauno Kangro skulptuur "Hetk pärast suudlust"

Virumäe suveteatri plats

1933. aastal kirjutati ajalehes Rahvaleht: "Üldse ebaloomulikkude kalduvustega mehed on vallutanud selle kena jalutuskoha kesklinnas ja terroriseerivad seal kõiki, kes ei ole nendesarnane."

Viru tänava ja Pärnu maantee ristmiku lähedal asuv kolmnurkne haljasala koos purskkaevuga oli olemas juba 19. sajandi lõpul. Algselt kujutas purskkaevuskulptuur kõrgel postamendil kolme poisikest konnadega. Skulptuur koos postamendiga hävis Teise maailmasõja ajal pommitamise käigus, veesilm ja rakis säilisid. 1945. aastal kavandas mäe jalamile selle haljasala uue purskkaevuga variandi haljastusarhitekt Aleksander Niine. Graniitpostamendil asuv pronksist fontääniskulptuur "Poisid kalaga" valmis 1946. aastal, selle autor on skulptor Voldemar Mellik. Uue skulptuuri postament sai kandiline ja madalam, selle igal neljal küljel sülgavad vett kõrgreljeefidena kujundatud kalapead. Terviklikult valmis see haljastusobjekt 1947. aastal.

Virumägi tänapäeval

Aastatel 2001–2005 uuendati Virumäge, selle käigus vahetati välja haljasala, Viru värava, purskkaevu ja treppide ning tugimüüri dekoratiivvalgustus, samuti rekonstrueeriti Virumäe suveteatri plats ja müüritised.

2007. aasta kevadel püstitati Virumäele Tauno Kangro skulptuurid "Hetk enne suudlust" ja "Hetk pärast suudlust".

Kirjandus

• Rudolf Kenkmaa ja Gustav Vilbaste, "Tallinna bastionid ja haljasalad", Eesti Raamat 1965.

Välislingid

• Kohanimenõukogu istungi protokoll. 13. oktoober 2000 nr 10
• Kaido Tiits. Musumägi mattub putkade alla Õhtuleht, 30. märts 2000
• Linn korrastab kesklinna kohanimesid Päevaleht, 11. detsember 2001
• Piret Peensoo. Musumägi saab paest esindusplatsi Eesti Päevaleht, 24. märts 2004
• Tallinna pargid ja puiesteed Horisont, 2005/6
• Piret Peensoo. Noorenduskuuri läbinud Musumägi nädala pärast valmis Eesti Päevaleht, 1. juuni 2005
• Uwe Gnadenteich. Linnarahvas kogunes Musumäele kevadet tervitama Tallinna Postimees, 20. märts 2009