Vilsandi

Vilsandi
Vilsandi ja lähiümbrus
Koordinaadid	58° 23′ 0″ N, 21° 52′ 0″ E
Pindala	9,4 km²
Pikkus	6,3 km
Laius	3,2 km
Rannajoone pikkus	33,25 km
Kõrgeim koht	4,5 m üle merepinna
Elanikke	22 (2017) 2,3 in/km²

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.

Saare pindala on 9,4 km², millega see on suuruselt kümnes saar Eestis. Saare pikkus on 6,3 km ja laius maksimaalselt 3,2 km.

Vilsandi kuulub halduslikult Saaremaa valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elas 2017. aasta seisuga 22 elanikku. Enamik saare elanikke talviti saarel ei viibi.

Saar koos ümbritsevate aladega kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu.

Nimi

Saart on esmamainitud 1645. aastal kui Fylsandt. 1795. aastal nimetati saart Filsandt ja 1798 krahv Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" Gros Filsand, Klein Filsand.

Nimi on tuletatud rootsi keelest fels ’kalju’, land ’maa’. Nime algupäraks võib olla ka vanarootsi sõna f(j)ællaland ’kõrvaline maatükk’ või vanarootsi sõna fyl ’varss’.

Loodus

Talvine Vilsandi kadakatega

Saar on osa Vilsandi rahvuspargist. Seal on rikkalik merelinnustik.

Saare rannajoont liigestavad neemed, lahesopid ja paljud väikesed rannikulähedased saared. Vilsandi lääne- ja põhjarannikul domineerib dolomiitne kaljurand. Rannal vaheldub biohermne kivim kihilise dolomiidiga. Vilsandi järgi on nimetatud Jaagarahu lademe Jaagarahu kihistu Vilsandi kihid.

Saarel asuvad Maturahu poolsaar, Kubjamaa säär, Orjassaare nukk, Panganukk ja Sõnninina.

Saarel kasvab männik.

Saarel leidub arusisalikku ja tähnikvesilikku.

Kliima

Vilsandi kliimadiagramm

Vilsandil hakati meteoroloogilisi vaatlusi tegema juba 1865. aastal.

Vilsandit võib pidada üheks Eesti päikesepaistelisemaks paigaks, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiiresti üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. 1997. aastal mõõdeti Vilsandil päikesepaiste kestuseks aasta lõikes 2226 tundi ehk 52% võimalikust, mis oli sel ajal ka uus Eesti rekord. Ka varasem Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi. 2011. aastal registreeriti Roomassaares aga vastavaks näitajaks 2440 tundi ehk 54% võimalikust

Asendi tõttu on Vilsandi Eesti kõige merelisema kliimaga paik. Nõnda on sealsed talved tavaliselt ka temperatuuri poolest kõige soojemad Eestis.

Ajalugu

Vilsandi päästemeeskond (1922–1923)

17. sajandil oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart: Suur-Vilsandi (rootsi Stora Filsand) ja Väike-Vilsandi (Lilla Filsand), mis olid teineteisest eraldatud madala Vahemerega.

Väike-Vilsandi alalt on leitud Eesti üks kahest vanaaja dateeringuga kuldmüntidest: Ida-Rooma keisri Theodosius II solidus.

Vilsandi asustasid 17. sajandi lõpus saarlased, kes saadeti sinna mõisamaid valvama. Kihelkonna vanimate säilinud kirikukirjade järgi on 17. sajandi lõpul Vilsandil elanud Sare Mats ja Sare Pert. 1703 jäi pärast laevaõnnetust Vilsandi saarele püsivalt elama laevakapten Johan Doll. 1809. aastal on märgitud Vilsandil neli talu ja üheksa kalurihütti. Vanim põline eesti perekond on ilmselt 1796. aastal Karala mõisast Laido-nimelisele kohale saadetud inimesed, kes 1826. aastast kannavad perekonnanime Mender (hüütud ka nimega Mänder). 1860. aastal elas saarel juba 18 peret.

1809. aastal ehitati saarele tuletorn.

1927. aastal avati Vilsandi muuseum ja 1937 turistidekodu.

1942 tegi Saksamaa looduskaitseameti (Reichsstelle für Naturschutz) kaastööline, Ida-alade referent ning tuntud loomade ja lindude filmija dr Ecke Vilsandil värvifilmi lindudest ja Vilsandist.

Transport

Vilsandi sadam

Vilsandi saarega toimub paadiühendus läbi Saaremaal asuva Papissaare sadama, meretee on 8 km pikk. Vilsandi ainuke sadam – Vikati – asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Kuna Käkisilma kanalis ristuvad paaditee ning üle laidude ja läbi mere minev traktoritee, siis Vilsandi Vikati sadamasse paadiga pääsemiseks ei tohiks paadil olla süvist rohkem kui 0,6–0,9 meetrit (sõltuvalt vee tasemest).

Vilsandi kultuuriloos

Saart külastas aastatel 1913–1914 Konrad Mägi, kes maalis saarel mitmeid teoseid. Saart on oma maalidel kujutanud ka näiteks Eerik Haamer, kes põgenes hiljem sealtkaudu Eestist Rootsi.

Vilsandil elas 1970. aastatest kuni surmani peaaegu aasta läbi lastekirjanik Heino Väli. Saareelust inspireerituna kirjutas ta siiani populaarse lasteraamatu "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel".

Vilsandil elab Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on "Vilsandi laul" ("Selle metsa taga ei ole mets...")). Vilsandist on inspiratsiooni saanud ka Juhan Saar.

Pilte

• 
  Tuuliku varemed
• 
  Tuletorn
• 
  Lambad Vilsandi saarel
• 
  Kusti talu
• 
  Merepäästejaam 2012. aastal
• 
  Õhtune Vilsandi saar
• 
  Tolli talu talvel
• 
  Kaljurand Vilsandi läänerannikul
• 
  Vaade Vilsandi saarele vaatetornist
• 
  Vilsandi meteoroloogiajaam
• 
  Talvine saar
• 
  Sirelihekk Vilsandil

Välislingid

• Linda-Mari Väli. Metsistunud veised terroriseerivad Vilsandi elanikke ja suvitajaid EPL, 3. veebruar 2009.