Viktor Konstantin Oxford

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Viktor Konstantin Oxford, ka Oksvort ja Oksvord (18. september vkj/1. oktoober ukj 1893 Rapla[1] – 15. veebruar 1984 Tallinn[2]) oli Eesti graafik, näitleja ja helilooja.

Koolihariduse sai Oxford Tallinnas. Tööle hakkas ta kooli järel varakult ja käis ka Venemaal paremat teenistust otsimas. Oxford pidas elu jooksul õige mitut ametit, olles muu hulgas karikaturist ja luuletõlkija prantsuse, saksa ja vene keelest, ning omas laatadel rändkino.[3]

Pärast Esimest maailmasõda asutas ta Nõmmel omanimelise trükikoja Oxforditrükk (nootidel seisis "Oxforditrükk Nõmmel"), mille trükimasina ehitas Oxford ise. Trükikojas lasi oma noote trükkida enamik Eesti heliloojaid ja heliloominguga seotud ettevõtteid, sealhulgas o/ü Esto-Muusika.[2][4] II maailmasõja ajal tegutses ta keemikuna, valmistades kvaliteetseid riidevärve ning tualettseepi SILVA. Peale sõda proovis destilleerida puskarist puhast piiritust, kuid sai selle tegevusega süüdistuse salaviinaajamises ja ta pandi 6 aastaks vangi Harku vangilaagrisse. Seal õppis ta selgeks projekteerimise ning valmistas ohvitseride peredele kuure ja majakesi. Tänu sellele sai ta hiljem elamisloa Tallinnasse, kui ta peale Stalini surma tõttu varem vanglast vabastati[5].

Oxford oli fotograaf Kalju Suure ristiisa.[6]

Oxford on maetud Rahumäe kalmistule.[7] Et Kaitseväe Vahipataljon on valinud Oxfordi laulu "Jää vabaks, Eesti meri" oma tunnuslauluks, on pataljon võtnud endale aukohuseks Oxfordi haua korrashoidmise, ning pataljoni kaitseväelased mälestavad laulu autorit igal aastal. Kalju Suure algatatud korjanduse tulemusel[4] ja kaitseväelaste annetuste eest paigaldas Vahipataljon 1. oktoobril 2004 Oxfordi viimsele puhkepaigale hauakivi.[8]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Oxford kirjutas 1930. aastal[9] sõdurilaulu "Jää vabaks, Eesti meri", millel on kolm salmi ja kolm korduvat refrääni. Enne Teist maailmasõda kandis see ka pealkirju "Orjalaul" ja "Vabadusehümn".[9] Laulusõnade algvariant esines juba poeemis "Terasori", mis oli kirjutatud 1916. aastal.[8] Pärast avaldamist sai laul Kaitseväes väga kiiresti populaarseks.[9]

1943. aastal avaldas Oxford Jaan Jäneda pseudonüümi all "3 marsilaulu", millest esimene oli "Jää vabaks!". Eesti okupeerimise ajal lauldi loo refrääni muudetud kujul sõnadega "Saa vabaks, Eesti meri..."[8]

Otseselt ei olnud laul ka Nõukogude ajal keelatud, see mängis Kaljo Kiisa filmis "Me olime kaheksateistkümneaastased" keskset rolli[9] (linateos sai Nõukogude Liidu filmiarvustajatelt siiski teravat kriitikat).

1990. aastatel oli laulu puhkpillimotiiv Raadio Vaba Euroopa – Vabadusraadio eestikeelsete saadete avasignaaliks.

Tänapäeval on see Vahipataljoni lipulaul[9] ja üks Eesti tuntumaid marsilaule.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sünnikanne Rapla koguduse sünnimeetrikas – EAA.1219.1.197:73
  2. 2,0 2,1 "Viktor Konstantin Oxford". EFIS, 2014. Kasutatud 2015-09-13.
  3. "Tehnika ja teadus (mälumängu küsimused)". 2012-03-18. Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi. Failitüüp: PDF, lk. 6 (26.). Kasutatud 2015-09-13.
  4. 4,0 4,1 "Kaitseväelased mälestavad tuntud marsilaulu autorit". 2004-09-30 (uuend. 17.04.2015). Eesti Kaitsevägi. Kasutatud 2015-09-13.
  5. Haudi Viktor Konstantin Oksvort
  6. "PAPA VALTER PAJATAB. Viktor Oksvort.". ERR | Arhiiv, 2009. Eesti Rahvusringhääling. Kasutatud 2015-09-13.
  7. "Rahumäe kalmistu". 2009-10-25. elin.ttu.ee. Failitüüp: Sisaldab viis fotot keskmise suurusega 675 KB. Kasutatud 2015-09-13.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Raul Sulbi. "Vahipataljon mälestas laulu «Jää vabaks Eesti meri» autorit". Postimees, 2013-10-01. Kasutatud 2015-09-13.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Ain Kütt (faili metaandmete järgi). "Mälumängu küsimused". 2013-11-17. Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi. Failitüüp: PDF, lk. 3. Kasutatud 2015-09-13.