AS Franz Krull

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Franz Krull masinatehas)
Jump to navigation Jump to search
Silt tehniliste andmetega Franz Krulli katlal Imavere Piimandusmuuseumis

AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas. Aastal 1875 kolis AS Franz Krull laienemise käigus Tallinna, kus arenes aja jooksul Eesti üheks suuremaks ja kaasaegsemaks masinatööstusettevõtteks. Ettevõte asus aadressil Kopli tänav 68.

Tootevalik oli väga mitmekesine, sinna kuulusid malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseade, põllumajandusmasinad, põlevkivitööstuse seadmed ning auruvedurid.

Franz Krulli tehase sissepääs

Algusaastad[muuda | muuda lähteteksti]

AS-ile Franz Krull pandi algus 25. märtsil 1865, mil vasksepp Franz Krull üüris Narvas vasksepatöökoja, palkas mõned töölised ning asus valmistama viina-, õlle-, suhkru-, kohvi- ja muude vabrikute ning farmaatsialaboratooriumite seadmeid. Tähtsaim tooteartikkel oli siiski viinatootmisaparatuur – Franz Krulli töökoja tegi laiemalt tuntuks just 1870. aastal ehitatud uudne viinadestilleerimisaparaat, mis oli suurema tootlikkusega ja puhtamat viina ajav, kuid samas ökonoomsem. Viinatootmisseadmete müügist saadud tuluga ostis Franz Krull lõpuks töökoja ära.

Franz Krulli masinatehase malmaed, 1931

Laienemine[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1875 müüs Franz Krull Narva töökoja ja kolis ettevõtte Tallinna, kus rajas Paldiski maanteele väikesele krundile 14 töölisega tehase. 1898. aastal asutasid tema pojad Franz (II) ja Gerhard Krull koos Tallinna kaupmehe Edgar Höppeneriga AS Franz Krull, mille põhikiri kinnitati tsaari ukaasiga 10. detsembril 1898 (vkj).[1]

Aastal 1899 kolisid Franz Krulli pojad ettevõtte uude asukohta Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ja elamuhoone.

Eesti NSV aeg[muuda | muuda lähteteksti]

1940–1941 kandis teha nime Punane Krull.

Teise maailmasõja alguses 1941. aastal evakueeriti tehase kogu sisseseade, 357 töölist, 153 raudteeplatvormi ja 6 reisivagunit NSV Liitu.

5. juunil 1945 nimetati tehas Riiklikuks Liidutehaseks nr 9. (Riiklik Liidutehas nr 9, vene keeles Завод № 9 Главгазтоппром), 1949. aastal nimetati tehas ümber Tallinna Masinatehaseks (lühend TMT).

1971–1990 kandis tehas nime J. Lauristini nimeline Tallinna Masinatehas.[2]

Praegu põhiliseks tooteartikliks olevate soojusvahetusseadmete – õhkjahutite – tootmist alustati TMT-s juba 1963. aastal, mil valmistati esimesed õhkjahutid endise NSV Liidu naftatöötlemistehastele. Samas Kopli tänaval tegutseb tänapäeval AS Franz Krulli järglane AS Tallinna Masinatehas.

Paviljon Kopli 70, 1931

Direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud AS Franz Krulliga seotud objektid on tunnistatud kultuurimälestisteks.

  • AS Franz Krull masinatehase hooned:
    • sepatsehh (1900), Kopli tänav 70a
    • koostetsehh (1900), Kopli tänav 70b
    • ladu (1930. aastad), Volta tänav 1d
    • lukksepa-montaažitsehh (1950) aastad, Volta tänav 1c
    • malmaed (1931), Kopli tänav 70
  • paviljon (1931), Kopli tänav 70[4]

Säilitatavad miljööväärtuslikud väikeelemendid[muuda | muuda lähteteksti]

Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Säilinud on Krulli vabriku EKP Komitee häälekandja Krulli Tööline nr 1. 1932 ainueksemplar. (RR 3. k arhiivkogu. AR AL 1931, nr 2)[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]