Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel/Nüüdismuusika oskuskeele seminar september 2009

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Nüüdismuusika oskuskeele seminar on Eesti Arnold Schönbergi Ühingu poolt 12.-13.9.2009 korraldatud üritus nüüdismuusika oskuskeele arendamiseks.

Järgnev tekst on seminari protokoll.

Nüüdismuusika oskuskeele seminar 12.-13.9.2009[muuda lähteteksti]

Osavõtjad[muuda lähteteksti]

  1. Andrus Kallastu, Eesti Arnold Schönbergi Ühing
  2. Gerhard Lock, Eesti Arnold Schönbergi Ühing
  3. Maris Valk-Falk, Eesti Arnold Schönbergi Ühing
  4. Hans-Gunter Lock, Eesti Arnold Schönbergi Ühing
  5. Peeter Päll, Eesti Keele Instituut
  6. Triin Mägi, Kirjastus "Ilo"
  7. Peep Nemvalts, Tallinna Ülikool
  8. Mart Humal, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
  9. Diana Polov, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Ülikool
  10. Jaan Rebane, Vikipeedia
  11. Ave Maria Mõistlik, Vikipeedia
  12. Ivo Kruusamägi, Vikipeedia
  13. Virge Joamets, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
  14. Tea Vassiljeva, TEA kirjastus

Mida räägiti?[muuda lähteteksti]

12.9.2009 kell 11.00[muuda lähteteksti]

Peeter Päll: "Terminoloogiatöö sissejuhatus"

Taust[muuda lähteteksti]

Peeter Päll töötab Eesti Keele Instituudis keelekorralduse osakonnas. Osakond annab ka keelenõu. Hoiab tasemel Õigekeelsussõnaraamatut (kehtiv 2006, uus tulekul 2013). EKI-s töötab ka terminoloogia osakond, milles töötab 5 inimest ja mis teenindab erinevaid projekte, näiteks sõjandusterminoloogia komisjon.

Peeter Päll ei ole niivõrd terminoloog, kuivõrd nimeuurija. Vahel ei ole lihtne teha vahet nimel ja terminil.

Eesti terminoloogia ajalugu ulatub tagasi 19.sajandisse. Suurem oskussõnade loomise aeg 20.sajandi algus, kui hakati välja andma kooliõpikuid. Siis leiti, et paljud terminid puudusid. Siis loodi ka esimesi terminoloogiakomisjone, mille töö tulemusena ilmusid esimesed sõnaloendid.

Uus elavnemine oskuskeelekorralduses tekkis 1960-70-ndatel. Siis lepiti ka kokku paljudes üldistes põhimõtetes. Seetõttu ei tekkinud ka 90-ndate avanemisel suuri tagasilööke.

Hetkel kõige olulisem oskuskeelealane raamat on Tiiu Erelti "Terminiõpetus", Tartu Ülikooli Kirjastus 2007.

Eesti Terminoloogia Ühing ETER on tänapäeva Eestis üks olulisemaid oskuskeele arendamise foorumeid. Eesti Terminoloogia Ühingu programme toetab ka riik. Toetatakse ka õpikute, oskussõnaraamatute ja muude materjalide koostamist.

Muusikaterminoloogiaga tegeleb Tartu Ülikooli doktorantuuris Helena Uleksin.

Terminoloogia mõiste[muuda lähteteksti]

Terminoloogia mõiste on mitmetähenduslik: Ontoloogiliselt on terminoloogia oskussõnavara ja gnoseoloogiliselt oskussõnaõpetus. Laiemas tähenduses on terminoloogia oskuskeel või oskuskeeleõpetus.

Termini mõiste defineerimine:

  1. eriala oskussõna
  2. termin on mõiste tähistus
  3. termin on märgisituatsioon
  4. termin on oskuskeelend

Termin kuulub alati mingisse süsteemi.

Termini tunnused

  1. seos mõistega
  2. pürgimus ühetähenduslikkusele
  3. stiililine neutraalsus
  4. süsteemsus
  5. terminilisus on tüve omadus


Oskuskeelekorraldus on osa keelekorraldusest ja oskuskeele teadlik arendamine.


Oskuskeel ja üldkeel Oskuskeel on kirjakeele allkeel, mille eripäraks on

  1. vajadus ühetähenduslike sõnade järele
  2. mõistete eristamine üksteisest
  3. abstraktsete üldistavate sõnade rohkus

Oskuskeele ja üldkeele vahekord:

  1. Oskuskeelel ja üldkeelel ei ole selgeid piirjooni.
  2. Oskuskeel on seotud erialadega, selle arendamine on teadlik.
  3. kaks äärmuslikku vaadet:
oskuskeel ei saa erineda üldkeelest (1950-ndatel)
oskuskeel kui üksnes tööriist (terminoloogiline purism) (Leo Jürgensoni sõnavormide tabel)

Mõiste[muuda lähteteksti]

  1. Mõiste on teadmusüksus. Mõiste ei saa puududa mitte keelest, vaid mõtlemisest (vrd termin).
  2. mõisteväli
  3. ainikmõiste
  4. üldmõiste
  5. mõisted on liigitatavad hierarhiliselt
  6. mõiste on defineeritav
Definitsioon e määratlus[muuda lähteteksti]
  1. sisudefinitsioon
  2. mahudefinitsioon
  3. piirdeselgitused

Ükski definitsioon ei ole igavene, vaid muutub vastavalt uutele teadmistele.

Motiveeritud või arbitraarsed terminid[muuda lähteteksti]

Tüüpilised motiveeritud terminid on liitsõnad. Nende heaks pooleks on kasutusmugavus, hierarhiasuhe, sobitumine olemasolevasse süsteemi. Puuduseks on kohmakus.

Arbitraarset terminit on mugavam kasutasda, kuid on puuduseks, see et see tuleb eraldi ära õppida.

Termini ja mõiste vahekorrad[muuda lähteteksti]
Üks termin - mitu mõistet[muuda lähteteksti]

Ühele teminile võib vastata mitu mõistet või vastupidi.

  1. polüseemia üks sõna, mitu tähendust
  2. sünonüümia üks mõiste, mitu sõna
  3. homonüümia

Põhjuseks see, et

  1. oskuskeel on loomuliku keele allkeel
  2. sõnatüvede hulk on piiratud
  3. meie tunnetus areneb, uued teadmised
  4. teiste keelte mõjud

Üks mõiste - mitu terminit[muuda lähteteksti]

Vahel väljendatakse ühte mõistet erinevate terminitega. Põhjused

  1. erinevad teadusalad vaatlevad sama mõistet erinevale
  2. eri koolkonnad, erinev tunnetus
  3. otsitakse paremat väljendust
  4. erinevates valdkondades erinevad moodustusmallid
  5. teiste keelte mõjud
  6. kontekstuaalsed variandid

Terminivariantide liigid

  1. leksikaalsed variandid
  2. grammatilised variandid
  3. ortograafilised variandid

Lubatav sünonüümia eesti keeles:

  1. omasõna-võõrsõna paarid
  2. põhitermin ja argivariandid
  3. pragmaatilised, kontekstist tingitud variandid


Terminite allikad[muuda lähteteksti]
  • eesti kirjakeel
  1. sõnade ühendamine. Iseloomulik paljudele keeltele
  2. sõnamoodustus: uus sõnavaraüksus, meetoditeks liitmine, tuletamine (ehk derivatsioon) ja pöördtuletus ehk tagasituletus ja otsetuletus ehk nulltuletus. Tuletamisel tuleks vältida ühe tüve ülekasutamist ja liidete kuhjamist, samuti omatüve ja võõrliite või vastupidi ühendamist.
  3. sõnale uue tähenduse andmine
  • kõnekeel: on võetud murdesõnu, rahvasõnu
  • tehisloome: suvaline kombineerimine (raal), aluskeelendile toetumine (sudu, raie, auvis)
  • laenamine: sugulaskeeltest, eriala juhtkeelest. Laenude näideteks on tsitaatlaenud (de iure), pärislaenud (disain), tõlkelaenud (viisaastak), tähenduslaenud (arvutihiir), laenulühenditega liitsõnad
  • ladina- ja kreekakeelsed morfeemid: hüper-, hüpo-, makro-, anti-, -loogia, -lekt, -onüüm
Oskussõnastikud[muuda lähteteksti]

Oskussõnastik peaks olemas koostatud mõisteliselt. Oskussõnastike tüübid:

  1. lihttähestikuline
  2. pesatähestikuline
  3. mõisteline
  4. segatüübid

12.9.2009 kell 15.00[muuda lähteteksti]

Sissejuhatus: Jaan Rebane

Vikipeedia on mitmekeelne projekt. Eestikeelne Vikipeedia on artiklite arvu poolest maailmas 35. kohal (mõni päev hiljem 36.), võrukeelne 125. Mainiti ka teisi Vikipeediaga seotud projekte, nagu Vikisõnaraamat ja Vikiraamatukogu. Avastati, et kõige suurema artiklite arvuga viki on inglise Vikipeedia, millele järgnevad prantsuse Vikisõnaraamat (mis võis olla üllatav), inglise Vikisõnaraamat ja saksa Vikipeedia (link: meta:List_of_largest_wikis).

Tutvuti Vikipeedia põhimõtetega. Näidati ära olulisemate lehtede asukoht ja linkide paiknemine. Selgitati lühidalt administraatorite lisavõimalusi. Näidati, kuidas näeb välja ühe artikli lähtetekst ja mida erinevad sümbolite kombinatsioonid seal tähendavad.

Vaadati üle probleemsed ja piiripealsed artiklid nagu Sirje Kingsepp, Vladimir Nekrassov, kustutatud variandid artiklist Daniel Sepp (mida võrreldi näiteks Kadi Liis Saare artikliga), lisaks mainiti veel mõnda. Arutati viitamise vajalikkust, selle kohta toodi konkreetseid näiteid artiklitest kohalviibinud isikute kohta. Soovitati eeskujuks võtta häid artikleid.

Võrreldi Vikipeediat teiste suuremate entsüklopeediatega (TEA ja E(N)E). Arutati Vikipeedia positiivseid ja negatiivseid külgi. Väga olulise punktina mainiti, et kõik, mida Vikipeediasse lisada, jääb ajalukku nähtavale. Samuti on Vikipeedias olulisel kohal arutelulehed.

Lõpetuseks loodi artikkel Virge Joamets ja redigeeriti seda paaril korral.

13.9.2009 kell 11.00[muuda lähteteksti]

Nüüdismuusika oskuskeele seminar. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia A-202 11.00 - 13.00 Peep Nemvalts aitab välja töötada nüüdismuusika oskuskeele komisjoni tööpõhimõtteid.

Maris Valk-Falk: EM(T)A õppejõud aastatel 1974-2007. Scripta Musicalia OÜ väljaannete vastutav toimetaja. Koostanud nüüdismuusika-alaste väljaannete aineloendeid. ESCOM-i ja EASchÜ liige.

Täiendatud teesid ettekandele „Eestikeelsete muusikaalaste terminite korrastamise probleeme

(i) Eesti muusikaline oskuskeel on tekkinud ja arenenud trükistes 150 aasta kestel (vt J. H. Rosenplänteri käsikirjad, A. Erlemanni, K. A. Hermanni ja teiste autorite tööd alates 19. sajandi teisest kolmandikust).

(ii) 20. sajandil kujunenud ja tänapäeval kasutatav oskuskeel vajab ühtlustamist ja korrastamist, eriti muutunud muusikakultuuris (muusika ja teiste kunstide sulandumine nn multimeedias; elektroakustilise muusika teke; muusika sotsiaalne rollimuutus ja muusikastiilide segunemine).

(iii) Oskuskeele terminoloogiline täpsus, mõistete tähenduslik ja keeleline selgus hoiab korras muusika-alaseid tõlketekste, magistri- ja doktoriväitekirju ning teisi emakeelseid trükiseid. Terminite keelelisel ja sisulisel moodustamisel on vajalik arutelu professionaalsete keeleteadlastega.

(iv) Tänapäeva muusika-oskuskeelele on omane, et eestikeelsetes trükistes rajatud termineid ei tunta (nt selguse poolest õnnestunud emakeelne termin „kaksteisthelikompositsioon“ [pärit raamatust: Anton Webern (1998). Tee uue muusikani. Tee kaksteisthelikompositsioonini. Tõlkinud Age Veeroos & Eda Viira. Toimetanud Mart Jaanson. Tallinn: Scripta Musicalia] ei lähe käibele ja kasutusel on traditsiooniline, kuid emakeeles ebatäpsem mõistelaen „dodekafoonia“, üldisemal juhul ka „atonaalne helikeel“). Sageli on eelistatum esmane suuline ja mitmeti ebatäpsem oskuskeelepruuk. Viimane tähelepanek iseloomustab ka eestikeelset terminoloogiat varase muusika kogukonnas.

(v) Oskuskeele täpsust soodustaksid loendid, sõnastikud, seletussõnaraamatud, sh eestikeelse vikipeediakeskkonna korrastamine.

Gerhard Lock (EMTA/TLÜ): "Kas võib rääkida läbi kukkunud mõistetest muusikateoorias ja -kriitikas peale II Maailmasõda?"[muuda lähteteksti]

Gerhard Lock: Küsimus läbikukkumisest loomulikult problemaatiline.

Nüüdismuusika mõistete probleemid (Merike Vaitmaa 2004):

  1. nüüdismuusika on pluralistlik, kasutusel palju erinevaid stiile ja tehnikaid
  2. raskused materjali heterogeensuses ja muutlikkuseses

Saksa kontekstis ilmusid probleemid pärast II MS seoses nüüdismuusika tormilise arenguga. Metzgeri artikkel 1955-60. Artikkel oluline, kuna paljudel juhtudel ei ole tookord tekkinud tavad eriti muutunud. Asjad on võetud järgmiste põlvkondade poolt lihtsalt üle.

Nüüdismuusika mõisted on tihti kokkuleppelised, nende sisu on seotud vastava muusika retseptsiooniga. Leidub ka palju nö "tühje sõnu", mida hoolimata ebaselgest sisust laialt kasutatakse. Eriti palju selliseid sõnu muusikakriitikas.

Artikkel ise on poleemiline, näiteks: kui muusikakriitikas jääb mõistetest jääb puudu, ilmub eikuskilt sõna, mis jääb mittemidagiütlevaks. Sel juhul võime rääkida läbikukkunud mõistest. Metzgeril olemas problemaatiliste sõnade loend.

Hans-Gunter Lock: Metzgeriga ei saa olla absoluutselt nõus, kuna uutes valdkondades on alati probleemid ja kõik kasutuselevõetud terminid on paratamatult arbitraarsed.

Gerhard Lock: on raske rääkida läbikukkunud mõistetest, kõik sõltub kontekstist. Pigem tuleks rääkida mõistete ebaadekvaatsest kasutamisest.

Peep Nemvalts: "Terminid ja oskuskeel"[muuda lähteteksti]

Jätkan sealt, kus Peeter Päll eile lõpetas.

Pealkiri ajendatud mõttest on vaja lahus hoida mõisted terminid ja oskuskeel.

On olemas ühiskeel, mille osaks on ka kirjakeel (ehk standardiseeritud keel, määratud ÕS-i ja Eesti keele käsiraamatuga) ja on olemas kõnekeel. Kõigi nende jaotiste puhul on tegu eelkõige lõikuvate hulkadega.

Muusika keelest võib rääkida kui oskuskeelest ja võib rääkida musikoloogia keelest kui teaduskeelest. Samas on olemas näiteks rokkarite släng.

Teaduskeel on kirjakeele allkeel, mis lõikub kõikide erialada oskuskeelega ja võimaldab väljendada teaduslikku tunnetust selgelt, loogiliselt ja ühemõtteliselt.

Mida tähendab termin terminoloogia? Mitmes tähenduses on seda mõttekas tähistada?

Eestis on terminitööga tegelnud Uno Mereste, Tiiu Erelt, Rein Kull

Rein Kull leiab, et

  1. terminoloogiateadus ehk oskuskeeleõpetus (Fachsprachlehre) on oskuskeele arendamisega tegelev distsipliin.
  2. terminikorrastust komplitseerib asjaolu, et ühest küljest on oskuskeele puhul tegu üldkeelega ja teisel poolt on erialakeeles palju tehislikku.
  3. terminikorrastus ehk terminoloogia korrastamine algab käibelolevate terminite statud quo fikseerimisest, nende vahekorda seadmist eriala mõistestikuga ning lõpeb oskussõnastiku või terministandardi kehtestamisega.
  4. terminoloogia ühtlustamine on terminitöö etapp, mis seisneb käibelolevate terminite kriitilises hindamises ning soovitavate terminikujude kindlaksmääramises ja ka kooskõlastamises.
  5. terminoloogia standardiseerimine on terminitöö kõige rangem vorm. Terministandardid on normdokumendid.

Terminoloogia mõistesisuks peks olema oskussõnavaraõpetus, nagu leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Oskussõnavara rööptermin võiks vajadusel olla terminivara.

Sellest aspektist ei ole Uno Mereste tabel asjakohane.

Terminoloogia on piiriteadus

  1. keeleteadus
  2. semiootika
  3. loogika
  4. süsteemiteooria


Mõiste ja termin

Terminiga tähistatavat oskusmõistet on väimalik defineerida mõistesüsteemi osana

  • mõiste on teadmusüksus, mille moodustab ühene tunnuste kombinatsioon
  • ainikmõiste on mõiste, mis vastab ainult ühele objektile
  • üldmõiste on mõiste, mis vastab kahele või enamale objektile, mis moodustavad ühiste omaduste *tõttu mingi rühma
  • mõisteväli on temaatiliselt seotud mõistete struktureerimata hulk
  • mõistesüsteem on struktureeritud mõistete hulk
  • ülermmõiste soomõiste või tervikumõiste
  • alammõiste on liigimõiste või osamõiste

Mõistetel on

  1. hiererhiasuhe
  2. soo-liigisuhe ehk kahe mõiste suhe, milles ühe mõiste sisu sisaldub teises mõistes
  3. sisudefinitsioon, lähtub lähimast soomõistest ja troob välja olulised tunnused
  4. mahudefinitsioon
  5. ületuspõhimõte. Keeles, mille terminoloogia luuakse hiljem, on võimalus korraldada parem terminite süsteem, kui varem kujunenud terminitega keeles

Hea termin on

  1. ühetähenduslik
  2. süsteemne
  3. selge
  4. täpne
  5. ökonoomne
  6. edasituletuseks sobiv
  7. otstarbekas


Kas loodav komisjon on nüüdismuusika

  1. terminikomisjon?
  2. terminitoimkond?
  3. terminirühm?
  4. oskussõnarühm?
  5. oskuskeele toimkond?
  6. oskuskeelerühm?

Sobivaim ehk oskuskeeletoimikond või oskuskeelekomisjon.


Arutelu komisjoni tööpõhimõtetest[muuda lähteteksti]

Arutelul osalejad: Gerhard Lock, Maris Valk-Falk, Mart Humal, Hans-Gunter Lock, Andrus Kallastu, Peep Nemvalts

Ideid ja seisukohti:

  1. Komisjon on platvormiks esilekerkivate probleemide jooksvaks lahendamiseks.
  2. Komisjon töötab probleemi tekkimisel alguses elektrooniliste vahendite abil.
  3. Komisjoni põhiülesandeks on nüüdismuusika valdkonna määratlemine.
  4. Komisjonis on 5-7 liiget.
  5. Oluline on kaasata leksikograafiaga tegelevaid ja terminoloogiat uurivaid inimesi.
  6. Tähtis on koostöö keeleteadlastega.
  7. Oluline on kaasata suure isikliku kogemusega muusikapraktikuid. Komsjon oleks nende kogemuste liitjaks.
  8. Oluline on kaasata muusikaajaloo uurijaid.
  9. Alustada tuleks mõistete tähenduste selgitamisest.
  10. Alustada tuleks mõistete süstematiseerimisest.
  11. Jätta võõrterminid tõlkimata.
  12. Oluline on mitmekeelsuse aspekt.
  13. Tuleks teostada olemasolevate allikate analüüs.
  14. Tähtis on koostöö erinevate organisatsioonidega (EMTA, TLÜ. TÜ, EMTS, EMIK).
  15. Vaja oleks stimuleerida nüüdismuusika oskuskeele alast teadustegevust.


Eesti Arnold Schönbergi Ühingu liikmete üldkoosoleku otsus nüüdismuusika oskuskeele komisjoni moodustamisest 13.9.2009[muuda lähteteksti]

Eesti Arnold Schönbergi Ühingu liikmete üldkoosolek otsustas anda juhatusele volitused nüüdismuusika oskuskeele komisjoni moodustamiseks ja selle töö korraldamiseks.