Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv16

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eelnev:
Arhiiv 15
Üldise arutelu
Arhiiv 16

25. august 2009
Järgnev:
Arhiiv 17

Translatewiki.net update[muuda lähteteksti]

  • Translatewiki.net formerly known as Betawiki is where the Internationalisation and Localisation of MediaWiki is concentrated. Over 300 languages are supported, issues with MediaWiki programs are dealt with. We need all the help we can get to ensure that we can maintain this service in the face of an increasing workload.
  • Currently 55.28% of the MediaWiki messages and 14.33% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 13. veebruar 2009, kell 15:32 (UTC)
  • Currently 60.77% of the MediaWiki messages and 14.12% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 25. märts 2009, kell 09:11 (UTC)
  • Currently 62.47% of the MediaWiki messages and 14.49% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 12. aprill 2009, kell 10:39 (UTC)
  • Currently 61.19% of the MediaWiki messages and 14.32% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at Betawiki. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 9. mai 2009, kell 17:27 (UTC)
  • Currently 64.68% of the MediaWiki messages and 13.86% of the messages of the extensions used by the Wikimedia Foundation projects have been localised. Please help us help your language by localising and proof reading at translatewiki.net. This is the recent localisation activity for your language. Thanks, GerardM 2. august 2009, kell 13:01 (UTC)
  • It can take a long time before your localised messages become available here on your wiki. The LocalisationUpdate extension will make messages available within two days. We hope that it will be operational in a months time.

Kirjandus vs välislingid[muuda lähteteksti]

Kas ajalehe võrguväljaande artiklid peaksid olema kirjanduse alajaotuses või välislinkide all? Minu arvates võiksid välislinkide all olla vaid blogid, kodulehed jms.. Mida arvate teie? --kanakukk 21. veebruar 2009, kell 12:03 (UTC).

Kui mingi materjal on ilma arvuti tagant tõusmata netist (aga mitte eesti vikipeediast) saadav, siis võiks see olla välislinkide all (kui on mingi eriti oluline digiteeritud allikas, siis võiks olla dubleeritud ka kirjanduse all). Nii oleks minu arust kasutajasõbralikum. --Improvisaator 21. veebruar 2009, kell 12:11 (UTC)
Minu jaoks tähendab välislink nii lugeja kui ka kirjutajana linki, mis suundub eesti vikist välja. Kui see nii ei ole, tuleks ta mu meelest ümber nimetada. Ja sel juhul tuleb vahet teha, kas artikli kirjutas inimene ise või on seal temast juttu. See tähendab, et ka teoste/publikatsioonide rubriiki tuleksid välislingid. Või tuleb välislingid omakorda mitmeks alljaotiseks jagada. See on võib-olla mingist hulgast alates otstarbekas (vaata Sirje Kingsepp), aga ühe lingi puhul kaheastmelist pealkirja teha on jabur. Ja mida teha vahepealsete variantidega (mis pole otseselt artiklid, aga ka mitte kodulehed)? Mina ei jaksa igatahes iga kord leiutada, mille alla midagi panna ega viitsi sellisel juhul ajaleheartiklite linke tulevikus enam lisada. --Epp 21. veebruar 2009, kell 12:43 (UTC)
Välislink viib vikist välja ja kirjanduse alla ei tohiks panna. Me peaks kokku leppima, et kirjanduse all oleks ainult trükitud kirjandus. Dubleerida pole mõtet, pigem olgu kirjanduse alajaotus olemata. --Tiuks 21. veebruar 2009, kell 14:05 (UTC)
Minu meelest tuleb asi otsustada igal konkreetsel juhul eraldi, lähtudes kahest põhimõttest: 1) samalaadsed asjad peaksid olema koos sõltumata sellest, kas nad on veebist kättesaadavad; 2) ulatuslikul dubleerimisel pole mõtet. Andres 22. veebruar 2009, kell 06:37 (UTC)
Valesse kohta pandud asi on ikka parem kui panemata asi, sellepärast ei tasu ka liiga palju pead vaevata. Andres 22. veebruar 2009, kell 06:38 (UTC)
Mõistaksin kirjanduse loetelu eelkõige paberile trükitud materjalide loeteluna. Siia hulka kuuluvad minu meelest ka valmis kujundusega .pdf formaadis e-raamatud ja e-artiklid, mille puhul eeldatakse, et igaüks trükib nad ise paberile välja. Välislink seevastu on viide kodulehele, millel on tüüpiliselt multimeediumilise hüperteksti struktuur ja mille väljatrükkimine paberile ei anna tihti tervikust pilti. Seega on kaks eraldi jaotust vikipeedia artiklis igati õigustatud.--Andrus Kallastu 22. veebruar 2009, kell 13:17 (UTC)
Kõik õige, aga mida Sa ütled ajaleheartiklite kohta? Andres 22. veebruar 2009, kell 13:38 (UTC)
Trükitud ajalehes avaldatud artikkel on kirjandus, veebiväljaande artikkel välislink. Nad ei pruugi sajaprotsendiliselt kattuda. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 09:38 (UTC)
Just nii see ongi. Küsimus on selles, kuidas loetelud niisugustel juhtudel vormistada. Andres 23. veebruar 2009, kell 10:02 (UTC)
Mina Epuga ja kindlasti veel teisigi oleme veebiväljaande ajalehe artiklid kindlalt välislinkidese lisanud, kus nende koht olema peab. Kirjanduse alla neid ei lisata. pdf viib ka vikist välja aga kuna ta välislingile omane ikoon puudub, siis võib aga ei pea olema kirjanduse all (lingi näide). Välislingid on 1, siselingid 2 nurksuluga ja sellest tulekski lähtuda. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 10:23 (UTC)
Aga mida teha juhul, kui osa ajaleheartikleid on välislingiga, osa mitte? Igale veebiväljaande artiklile vastab ju ka trükitud väljaande artikkel. Me paneme ju välislingi lihtsalt selleks, et lugejal artiklit lihtsam leida oleks. Võib ju ka vormistada lihtsalt kirjena ning lisada lõppu link.
Kirjanduse all on ju ikka need asjad, mis on trükist ilmunud. Andres 23. veebruar 2009, kell 10:55 (UTC)
Infotehnoloogia seisukohast on mõtekas kirjanduse alla panna need lehed, kes ei suuda veebilehte teha. See tähendab ainult trükitud. Kuna aga lehed peaks enamasti olema ka veebis, siis eelistada välislinki. Me elame multimeedia ajas. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 11:25 (UTC)
Ajalehed läksid veebi 1990ndate teisel poolel. Minu meelest on ebaloomulik loetelu selle koha peal katkestada.
Ja veel. Ajalehtede puhul on trükiväljaanne ikkagi primaarne. Andres 23. veebruar 2009, kell 13:37 (UTC)
Minu arust ei ole ebaloomulik. Kui need veel kõrvuti on, siis jätkuvadki õigest kohast. Vajadusel võib välislinkidesse alamjaotuse teha nagu Epp on teinud.
Ajalehtede puhul on trükiväljaanne ikkagi primaarne Kui leht on veebis, siis me ei tea, kas see on trükiväljaandes. Sellisel juhul peab raamatukokku kontrollima minema. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 13:44 (UTC)
Igatahes leiab ka Epp, et ajaleheartiklite loetelud peaksid olema ühtsed.
Veebis võib olla artikleid, mida ajalehes pole, aga trükiväljaanne on ikkagi primaarne. Andres 23. veebruar 2009, kell 13:48 (UTC)
Kas pealkiri ei võiks olla "Publikatsioonid" (veel parem, kui kokku panna: "Publikatsioonid ja välislingid")? Minu keel igatahes ei paindu kuidagi Kesknädalat kirjanduseks nimetama.
Jah, ma olen muidugi nõus, et kõik ilmunud artiklid peaksid koos olema. Igatahes võiks otsustada vastavalt konkreetsele juhtumile. Arvatavasti hakkab paberartikleid arvestatavas mahus tekkima alles siis, kui neid arvutisse hakatakse skännima. Ja ka nende olemasolu korral võib ju asjal olla ühine pealkiri, näiteks see sama "Publikatsioonid ja välislingid".
Ma tõepoolest loodan, et mul tuleb tegutsemise isu tagasi, aga ei saa midagi parata, et olen tõsiselt häiritud sellest, kui Kanakukk jaburate süüdistustega minu arutelulehel tüli norimas ja Andresele kaebamas käib, ja vastust nii tõlgendab, et kõik peavad edaspidi tema järgi joonduma. --Epp 23. veebruar 2009, kell 19:07 (UTC)
Me peame kuidagi eristama isiku poolt kirjutatut ja tema kohta kirjutatut. "Publikatsioonid" ei tee seda vahet. Me võiksime võib-olla kasutada pealkirja "Tema kohta", "NN kohta", "Sekundaarallikad" või midagi taolist. Sinna võiks panna nii kirjanduse kui ka välislingid. Välislinke pole sel juhul minu meelest tarvis eraldi mainida. Muus osas nõus Epuga.
Epp, oma parema äranägemise järgi tegutsedes Sa leiad lahendused, mis on lähedased parimale võimalikule. Andres 23. veebruar 2009, kell 19:29 (UTC)

Vaatasin inglise viki juhendeid. Paistab, et see pole absoluutne reegel, et välislingid on kõige lõpus. Andres 23. veebruar 2009, kell 19:47 (UTC)


Või teeme siis nii, et märgime ajaleheartiklite linkides alati "Online" ning teema artiklite kirjed kirjanduse all vajaduse korral eraldi? Andres 23. veebruar 2009, kell 14:25 (UTC)

Saaksid näite kirjutada? Praegu ei saanud hästi aru, kuidas see asi sellisel juhul välja hakkaks nägema.. --kanakukk 23. veebruar 2009, kell 23:25 (UTC).
Esimene tähendab seda, et me ei kirjuta näiteks mitte "Eesti Päevaleht", vaid "Eesti Päevaleht Online". Teise kohta on näiteks artikkel Edgar Savisaar. Andres 24. veebruar 2009, kell 10:59 (UTC)
Nüüd on tekkinud olukord, kus kirjandusele leitakse asenduspealkirju. Kaob ära konkreetne jaotus. Võtame näiteks Tallinna Nõmme Gümnaasium. Algul oli kirjanduse all link Eesti Päevalehest. See on ju välislink ja siin ei teki kahtlust, et artikli autorit oleks vaja eristada teistest artiklitest (kool ise ju ei kirjuta artikleid). Ärge tehke asja keerulisemaks. --Tiuks 23. veebruar 2009, kell 23:58 (UTC)
Nii kaua kui on ainult link ühele ajalehele ning muud kirjandust ei ole, on minu meelest ükskõik, kas see artikkel on kirjanduse või välislinkide all.
Jaotuse võib tekitada ka alajaotusena välislinkide all.
Probleem on võib-olla ainult vormistuses. Kirjanduse all peaks olema bibliograafiline kirje, mis on varustatud välislingiga. Välislinkide all peaks olema link otseselt lehe veebiväljaandele, nii et peaks olema lisatud "Online". Avaldamise kuupäev üldjuhul erineb, nii et sellest peaks nähtavasti kinni pidama. Andres 24. veebruar 2009, kell 10:59 (UTC)

Mul on niisugune ettepanek: kuni meil ei ole reeglid kokku lepitud, ärme muudame ajaleheartiklite linkide paigutust. Las jääb nii, nagu esimene tegija on pannud. Muidu hakkame asjatult edasi-tagasi tõstma. Andres 24. veebruar 2009, kell 11:12 (UTC)

Jah, ärme muuda. Ainult siis muudan, kui näiteks portaaliartikleid on kirjanduseks nimetatud.
Ja tegelikult ei ole see üldse nii lihtne. Tihti on näiteks portaaliartiklid täpselt sama sisuga nagu ajalehtede omad. Siis tekib kummalisi olukordi, kus kaks ühesugust uudist on eri rubriikides. Sama näiteks paberlehe intervjuu ja online-intervjuu puhul. Ma otsustasin vahepeal, et kavatsen edaspidi panna inimese enda kirjutised tema publikatsioonide alla ja ülejäänud välislinkide alla. Pealegi, alati tõepoolest pole kindel, kas miski ilmus ka paberlehes või mitte. Igasuguseid "vahepealseid" asju on olemas – pressiteated, väljavõtted blogidest jne. --Epp 24. veebruar 2009, kell 11:21 (UTC)
Minu arust online ei ole mõteks välislinkide juures kasutada. Nagunii on välislingid online. Kirjanduse juures võiks, sest teoreetiliselt peaks seal olema trükitud kirjandus ja see annaks märku, et ei ole siselink. Mind paneb imestama see kui veebilehed tahetakse lisada kirjanduse alla. Targem oleks teha välislinkides vajalikud jaotused aga kirjanduse alla (võtan riiulist ja loen) ei sobi panna. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 11:23 (UTC)
Online on vajalik selleks, et oleks selge, et miski ilmus mainitud kuupäeval Online'is. Trükis võis ta ilmuda teisel kuupäeval. See on oluline, sest muidu otsid vale kuupäeva ajalehest.
Raamatukogus ongi ajalehtede kaustad riiulis. Andres 24. veebruar 2009, kell 12:08 (UTC)
Veebis ilmub kohe kui kirjutatakse. Kui on kirjutatud öösel, siis võib kuupäev sama olla, tavaliselt 1-päevase nihkega. Me ei saa rõhku panna trükis ilmunud lehtedele, sest kes seda kontrollima hakkab. Kui kasutajal on leht kodus ja ta kindlalt teab, et lehes ilmus, siis on mõtekas seda märkida. Kontrollimatuse pärast ei soovita paberväljaannetele rõhku panna, eelistatud peab olema tehnikaajastul veebiväljaanne. Sõda käib minuarust sellepärast, mis kuulub kirjanduse alla ja mis välislinkide alla. Nagu varem olen maininud, siis veebilehed on välislingid. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 12:15 (UTC)
See sõna on mõttekas, mitte 'mõtekas' (vt [1]: mõttekas <8: -ka, -kat> aruka mõttega, otstarbekas.) Isegi arutelulehel, korrektset keelt paluks!--Andrus Kallastu 24. veebruar 2009, kell 18:04 (UTC)
Siit saab kontrollida. Ka ühepäevane vahe on oluline, ja nädalalehtede (näiteks Eesti Ekspressi) puhul võib vahe tunduvalt suurem olla. Asi ei ole kontrollimatuses, vaid selles, et trükiväljaanded on primaarsed. Ja "Online" peaks veebiväljaannete puhul olema.
Ma kahtlen, kas nüüd nii peeneks peab ka minema.. peaasi, et ajakirjandus ja blogid, rate kontod, kodulehed jm oleks eraldatud. Savisaare artikkel on väga hea näide selles osas. --kanakukk 24. veebruar 2009, kell 20:20 (UTC).
Eksimine kuupäevaga võib kergesti olla eksitav. Andres 24. veebruar 2009, kell 20:46 (UTC)
Mina isiklikult ei paneks ajaleheartikleid (veebis) kirjanduse alla, sest need on välislingid. Ja meil käib vaidlus selle üle, et veebiväljaannete artiklid ei tohiks kirjanduse all olla. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 20:50 (UTC)
Sel juhul tuleb kirjanduse (või mõne muu pealkirja) alla panna trükiväljaannete artiklid. Andres 24. veebruar 2009, kell 20:55 (UTC)
Sellest oligi meil juttu, et kirjanduse all oleks ainult trükitud kirjandus. Välislinkides tuleb vajadusel oma jaotused teha ja mingit online pole siis oluline. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 20:57 (UTC)
Lugeja ei pruugi seda süsteemi taibata.
Ka veebiväljaannetes avaldatu on enamasti trükitud. Sellepärast tekibki küsimus, kas on mõtet sama artikli kaks avaldamiskohta eraldi rubriikidesse viia. Andres 24. veebruar 2009, kell 21:25 (UTC)
Kui meil ühne süsteem on, siis taipab ka lugeja, kust mida otsida.
Veebiväljaanded on juba ammu trükitud kujul olemas olnud ja probleeem tekkis meil millegipärast nüüd kui veebilehed kirjanduse alla hakati panema. Topelttööd ei ole mõtet teha kui veebiväljaanne olemas on. Primaarne on veebiväljaanne, sest sellele pääsevad kõik ligi. Kui keegi tõesti tahab välja tuua paberväljaannet, siis sellele võiks viidata konkreetse lause lõpus ja sellisel juhul oleks ta juba viidetes. Ei ole mõtet asja keeruliseks ajada. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 22:10 (UTC)
Keeruliseks läks asi sellepärast, et tekkisid lahkarvamused. Lahkarvamusi ei saa lahendada üleskutsega asju mitte keeruliseks ajada.
Primaarsus ei ole seotud ligipääsetavusega.
Miks paberväljaanne peaks viidetes olema? Andres 24. veebruar 2009, kell 22:29 (UTC)
Minu meelest me ei saa arvestada sellega, et lugeja meie süsteemi taipab, kui see tema ootustele ei vasta. Andres 24. veebruar 2009, kell 22:30 (UTC)
Lahkarvamus tekkis kasutajal Kanakukk ja seepärast tõi ka arutelu siia. Epp ja mina lisame veebiväljaanded välislinkidesse ja ma arvan, et meil probleeme ei ole.
Paberväljaanne võib aga ei pea olema viidetes, loogiline oleks viites kasutada veebiväljaannet. Minu arust ei taha siin keegi paberväljaandeid eriliselt välja tuua.
Kui lugejal on probleeme arusaamisega, siis peaks ta sõna võtma, et saaksime selgitada ja vastavatele õpetuslehtedele selgitusi kirjutada. --Tiuks 24. veebruar 2009, kell 22:46 (UTC)
Viidata võib igaüks sellele väljaandele, millele tahab.
Sõna võtma hakkavad ainult eriti aktiivsed lugejad. Lugejatele peab kõik olema arusaadav ka ilma õpetuslehtedeta.
Me peame mingid reeglid kokku leppima. Meil on lahkarvamused ning tuleb leida lahendus, mis kõiki rahuldab. Andres 24. veebruar 2009, kell 23:45 (UTC)
Meil ei käi vaidlus selle üle, kas lingid veebiväljaannetele on välislingid. Andres 24. veebruar 2009, kell 12:47 (UTC)

Olen nõus Tiuksiga, et internetiallika olemasolul eelistada kättesaadavuse huvides seda ning lisada vastav link Välislinkidesse. Kirjanduse hulgas olgu eelkõige materjalid, mis internetis kättesaadavad ei ole, st mis kuuluvad Gutenbergi ajastusse. Kui ajaleht on kättesaadav ka paberkujul, võib sellest pärineva info lisada soovi korral ka kirjanduse loetellu. Mõlemad need loendid kuuluvad niikuinii rubriiki nö "soovituslikku lisalugemist", kuna konkreetse viite jaoks on niikuinii rubriik Viited, milles on need allikad niikuinii segamini.--Andrus Kallastu 25. veebruar 2009, kell 11:17 (UTC)

Kirjanduse rubriik on pigem bibliograafia. Kogu materjal peab olema artiklis kajastatud, nii palju kui võimalik. Andres 25. veebruar 2009, kell 12:15 (UTC)
Kas isiku enda poolt kirjutatud artikkel ja online-väljaandes avaldatu läheb kirjanduse või välislinkide või millegi muu alla? Kuhu? --kanakukk 5. märts 2009, kell 20:56 (UTC).
Isiku enda kirjutatu peab olema kirjandusest eraldi näiteks publikatsioonide all. Kui kaasneb välislink, tekivad samalaadsed probleemid nagu teiste poolt kirjutatu puhul. Andres 5. märts 2009, kell 21:12 (UTC)
Näiteks Gert D. Hankewitzi kirjutatud artikkel läheb kuhu? --kanakukk 5. märts 2009, kell 21:34 (UTC).
See artikkel kuulub kindlasti välislinkide alla.--Andrus Kallastu 6. märts 2009, kell 09:44 (UTC)
Sellel lingil on ju välislingi tunnus ja kõhklusi ei peaks tekitama. Antud artikli näites ei ole vaja isegi välislinke alajaotusteks jagama, sest see esialgu ainuke. Probleemid tekivad siis kui neid palju tekib, siis tuleb loogiline jaotus teha. --Tiuks 6. märts 2009, kell 10:12 (UTC)

Ta võiks olla ka publikatsioonide all. Andres 6. märts 2009, kell 20:28 (UTC)

Välislinkidest tuleks võimalust mööda lahti saada, tehes nad viideteks, aga publikatsioonidest ei saa lahti. Andres 6. märts 2009, kell 20:29 (UTC)

Vikitsitaat[muuda lähteteksti]

Kuna olin vahepeal ajutine admin eestikeelses vikitsitaadis, siis üritan sellel ka nüüd silma peal hoida. Mulle isiklikult tundub, et hakkab tunduma väike kogukond. Ootan kõikvõimalikke nõuandeid, kuidas kõike paremini ja korrektsemalt korraldada. avjoska 4. märts 2009, kell 16:40 (UTC)

Võib-olla üks punkt eestikeelses Vikitsitaadis oleks Vikiquote muutmine logos Vikitsitaadiks. Ma ise ei tea, kuidas seda teha. avjoska 4. märts 2009, kell 16:49 (UTC)
Ja kuidas saada Vikitsitaatide redigeerimisakna alla resümee boksi, sümboleid, wiki märke ja toimetamise malle? avjoska 4. märts 2009, kell 17:35 (UTC)
Resümeeboks on olemas, natuke allpool. Vikipeedias on lehekülg MediaWiki:Edittools, mida vist saavad redigeerida ainult administraatorid, Vikitsitaadis ma ei leidnud ühtegi MediaWiki lehekülge. Adeliine 4. märts 2009, kell 17:44 (UTC)

Viitamine[muuda lähteteksti]

Kutsun üles kõik kasutajaid lisama omaloodud artiklitesse kasutatud allikad. Ilma nendeta ei ole meie artiklid tõsiseltvõetavad. Mingil määral võib möönda allikate puudumist neil artiklitel mis on tõlgitud teistest vikidest, kuid võimalusel tasuks neilegi lisada viited.--WooteleF 11. märts 2009, kell 10:48 (UTC)

Küsiks ainult nii palju, et kui mul on terve lõigu kohta üksainus viide, kas siis võib rahumeeli selle iga lause lõppu panna (alapealkirja oleks stiililiselt minu arvates veidi kohatu)?--kanakukk 11. märts 2009, kell 17:53 (UTC).
Minu meelest tuleks see panna lõigu lõppu viimase lause järele. Andres 11. märts 2009, kell 17:57 (UTC)
Kirjutasin enne Andrest, nii et osaliselt kattub. Kui viide käib kogu lõigu kohta, olen viite pannud lõigu viimase lause lõpumärgi järele. Näiteks Vohilaid. Viimane on siiski viitamise stiililt kohati ebaühtlane, eelkõige ühe lausega lõikude puhul. --Jaan513 11. märts 2009, kell 17:59 (UTC)
Lisaks sellele mainiks ära, et kui viitate pdf dokumendile, siis oleks tore, kui ka märgiksite ära lehekülje.. see ei võta eriti suurt vaeva. --kanakukk 11. märts 2009, kell 17:54 (UTC).

Kas viitamata teksti puhul eelistada malli "lisa viide" või "kas|...."? --kanakukk 11. märts 2009, kell 20:16 (UTC).

lisa viide on parem, see punane tekst võib ka häiriv olla, mis "kas|"-ga kaasas käib--Dj Capricorn 11. märts 2009, kell 20:49 (UTC)
Ma ise olen ka seda "lisa viide" kasutanud, sest see punane tekst on esiteks häiriv ning ausalt öeldes tüüpilisele kasutajale ei ütle see punaseks võõbatud tekst mitte midagi. --kanakukk 11. märts 2009, kell 21:01 (UTC).
Nõus. Nendel juhtudel, kui on tõsine kahtlus, tuleks vastav koht artiklist välja võtta, kuniks asi selgub. Andres 11. märts 2009, kell 21:13 (UTC)

Praegu on viitamisseadetes tõrge. Kui lisada viide, siis tuleb tõrketeade. Selle võiks korda teha.--85.253.60.165 19. september 2010, kell 13:05 (EEST)

Request for Account Usurpation (SUL)[muuda lähteteksti]

(Sorry for using english - I'm not able to write in your language.)

Hello, I'm Rax,

I request usurpation of the account

to register it for the single user login (SUL). The account I request to usurp contributed 1 edit in feb 2007. Is usurpation possible following your policies? Best regards --91.18.91.93 14. märts 2009, kell 13:14 (UTC)

We tried to contact him/her. Our answer will depend on his/her answer. We'll wait for an answer until April 15, 2009. At first, no answer will not mean automatic usurpation. --Jaan513 14. märts 2009, kell 20:17 (UTC)

Kas mitte pole nii, et kui kasutaja on Vikipeedias parandusi teinud, siis tema nime endale ei saa? Andres 14. märts 2009, kell 20:26 (UTC)

Nime saab muuta ja siis jääb eelmine vabaks. Kirjutasin Rax-le kirja küsimuse, millist uut nime soovib, kui on nõus kasutajanimest loobumisega. --Jaan513 14. märts 2009, kell 20:27 (UTC)
Või on vahepeal midagi selles valdkonnas muutunud? --Jaan513 14. märts 2009, kell 20:29 (UTC)
Pole kursis. Ilmselt Sul on õigus. Ei saa muuta ainult juhul, kui ta ei vasta või pole nõus. Andres 14. märts 2009, kell 20:55 (UTC)
Just nii; ei muuda, kui ta ei vasta või pole nõus. Muide, meil on pikemat aega sarnane olukord kasutajaga Orion, kellele olen küll kolm korda arutelulehele kirjutanud ja vähemalt 4 e-kirja saatnud, aga pole vastust saanud ega nime muutnud. --Jaan513 14. märts 2009, kell 21:10 (UTC)

ok - there's no need for hurry, I'll wait for your answer (this or that one) patiently ;) Will I have to ask again on this page or will an usurpation (or the opposite) happen to me and the other user automatically? --91.18.60.11 15. märts 2009, kell 09:17 (UTC)

I will contact you if I get an answer (or if I will not get it before April 15). No automatic actions will be carried out. When there is no answer, our practice has been retrying to contact the user. --Jaan513 15. märts 2009, kell 11:28 (UTC)
Thanks a lot! --91.18.60.11 15. märts 2009, kell 13:49 (UTC)
Contacted you on your home wiki talk page, next contact will be on about June 15. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 16:50 (UTC)
ok, thanks, there's no need for hurry --91.18.86.150 27. aprill 2009, kell 07:47 (UTC) (=de:Benutzer:Rax)

Vikisõnaraamatus 20 000 märksõna[muuda lähteteksti]

Vikisõnaraamatus on täitunud 20 000 märksõna. Andres 22. märts 2009, kell 08:49 (UTC)

SUL request of Jackie account[muuda lähteteksti]

I want usurp old (2006) inactive account with 3 edits from 2006 year for my SUL. Confirmation in the home wiki. --ru:Jackie, 77.73.50.210 24. märts 2009, kell 09:43 (UTC)

I wrote your request on his/her talk page, because user has registered without an e-mail. Will wait for an answer until April 15, then I'll contact you. If there will be no answer, then probably we will have to wait more. --Jaan513 24. märts 2009, kell 13:13 (UTC)
Contacted you on your home wiki talk page. Next contact will be on about June 15. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 16:50 (UTC)

Ettekanne[muuda lähteteksti]

Ei tea, kuhu panna seda: "Vikipeedia - vabatahtlikkusel põhineva koostöömudeli eelistest ja puudustest vaba entsüklopeedia näitel". Pressiülevaatesse ei sobi vist. avjoska 8. aprill 2009, kell 12:16 (UTC)

Võiks ehk panna artikli Vikipeedia või Eestikeelne Vikipeedia välislingiks. Andres 8. aprill 2009, kell 13:47 (UTC)

Wikimania 2009: Scholarships[muuda lähteteksti]

English: Wikimania 2009, this year's global event devoted to Wikimedia projects around the globe, is now accepting applications for scholarships to the conference. This year's conference will be handled from August 26-28 in Buenos Aires, Argentina. The scholarship can be used to help offset the costs of travel and registration. For more information, check the official information page. Please remember that the Call for Participation is still open, please submit your papers! Without submissions, Wikimania would not be nearly as fun!

eesti: Please translate this message into your language. - Rjd0060 9. aprill 2009, kell 01:08 (UTC)

Kasutajanimede loovutamine ühtsetele kontodele[muuda lähteteksti]

Panin lehele Vikipeedia arutelu:Kasutajanime muutmine kasutajanimede loovutamise reeglite ettepaneku. Palun arvamust avaldada. --Jaan513 15. aprill 2009, kell 08:19 (UTC)

Fair Use[muuda lähteteksti]

Huvitav, kas Eesti wiki ka selle Ameerika seaduse alla käib:[2]?

Ei.--WooteleF 16. aprill 2009, kell 21:24 (UTC)

Minu Eesti[muuda lähteteksti]

Kas me saaksime Minu Eesti raames Vikipeediat propageerida? Andres 18. aprill 2009, kell 09:07 (UTC)

Siis saame kui kohale lähme. Mina seda (propageerimist) ka tõenäoliselt teen kuna kohale ma sinna igastahes lähen. Ivo 23. aprill 2009, kell 08:01 (UTC)
Nojah, aga kus ja millise teema raames seda saab teha? Andres 23. aprill 2009, kell 08:03 (UTC)
Ning vähemalt kolmeliikmelist tiimi oleks kah tarvis. [3] Ivo 23. aprill 2009, kell 08:08 (UTC)
Tuleb liituda mõne sellise mõttekojaga, mille probleemile on Vikipeedia lahenduseks. Eraldi mõttekoda pole mõtet teha. Andres 23. aprill 2009, kell 08:15 (UTC)
Kõige lähemad teemad oleks "Haridus ja elukestev õpe" ja "Ühistegevus ja koostöö". Kahju, et ei ole võimalust üksida tiim teha ja siis teised liituksid sellega. Liitumine kojaga tähendabki vähemalt 3-liikmelist tiimi oma kodulähedases kojas. --Tiuks 23. aprill 2009, kell 08:38 (UTC)
Pigem siis esimene teema. Andres 23. aprill 2009, kell 08:45 (UTC)
Mõttetalgutel kehtib „kahe jala seadus”: kui vestlusringi arutelu ei tundu huvitav, ei sobi Sinu mõtetega või Eestvedaja juhtimisstiil ei toeta lahenduste leidmist, on võimalik:
  • tõusta püsti ja liituda mõne teise ja huvitavama vestlusringiga;
  • tekitada enda ümber spontaanne oma vestlusring;
  • ringi jalutada ja omaette mõtteid mõlgutada.
Igas mõttekojas ei ole neid teemasid aga me võime teise teema juurest nende teemadeni jõuda. Kõik küsimused algavad sõnaga "kuidas". Näiteks, kuidas suurendada Vikipeedia kasutajaskonda? Tore oleks kui selleks oleks eraldi tiim. Mina lähen kohale aga ma arvan, et arutame asja laiemalt ja selleni ei jõua. --Tiuks 23. aprill 2009, kell 09:10 (UTC)
Vikipeedia kasutajaskonna suurendamine ei peaks olema eesmärk, vaid vahend millegi saavutamiseks. Peab näitama, et Vikipeedia on lahenduseks mingitele ühiskonna probleemidele. Andres 23. aprill 2009, kell 09:16 (UTC)
Näiteks võib öelda, et Vikipeedia kirjutamine tõhustab inimeste tegevust, sest õppimine on ühtlasi ühiskondliku väärtuse loomine ja kvaliteetse hariva teabe edasiandmine toimub kõige tõhusamal moel. Andres 23. aprill 2009, kell 09:21 (UTC)
Ma pole jaksanud selle peale veel üldse mõelda, aga võiks ju proovida küll. Tundub, et peab olema ikka suhteliselt konkreetne idee, mis haakub mingi väljakuulutatud teema raames esitatud aktuaalse probleemiga. Õigemini aitab seda käegakatsutaval viisil lahendada. Ja muidugi tuleks sel juhul õige mõttekoda valida, sest palju sõltub ka teistest osalejatest. Neid, kes juba registreerunud, saab muide vaadata ka. --Epp 23. aprill 2009, kell 21:58 (UTC)
Hariduse ja elukestva õppe teemaringis olid näiteks sellised näidisküsimused:
Kuidas saaks kool vähendada e-(suhtlemis)keskkondadest lähtuvaid ohtusid ja kasutada virtuaalseid keskkondi kooli õpikeskkonna rikastamiseks?
Kuidas õppetöös paremini siduda teooria praktikaga ja arendada ka tööoskusi? --Epp 23. aprill 2009, kell 22:00 (UTC)
Need on ainult näidisküsimused. Eestvedaja peab küsimusi esitama ja kui arutelu ei ole huvitav, siis otsitakse uus vestlusring. Selles vestlusringis võib paljudest teemadest rääkida ja nüüd on võimalik kojaga üksinda liituda (registreeruda). --Tiuks 23. aprill 2009, kell 22:38 (UTC)
Ma tean jah, et näidised. Aga kui mõttekotta on ainult kümmekond inimest registreerunud, siis pole neid vestlusringe seal kuskilt nii väga valida. --Epp 23. aprill 2009, kell 22:48 (UTC)
Enne kui üksinda registreerida ei saanud, siis öeldi meil, et tulge lihtsalt kohale. Nüüd vast hakatakse rohkem registreeruma, aega veel on. --Tiuks 23. aprill 2009, kell 23:03 (UTC)

linke vikipeedia/vikisõnaraamatu/wikimedia commonsi/vikiraamatukogu/vikitekstide/vikitsitaatidega haakuvatele ideedele[muuda lähteteksti]

Wikimania 2009[muuda lähteteksti]

Kas keegi meil Wikimania 2009 stipendiumitele ka kandideerib? Kusjuures pean tunnistama, et mind vist nagu täitsa huvitaks see üritus ;) Ivo 23. aprill 2009, kell 08:01 (UTC)

Vaatasin seda taotlemise kohta ja mõtlesin, aga ei osanud piisavalt hästi end promoda. Saadan Sulle elektritooli, ptüi, elektrikirja ka. avjoska 23. aprill 2009, kell 10:13 (UTC)
Seadsin igatahes end kandidaadina üles. Eks näis, kas miskit saama hakkab või mitte. Ivo 24. aprill 2009, kell 23:22 (UTC)
Saates stipendiumikomitee liikmele toetusteadet Ivo kohta, kas ma võin arvestada eestikeelse Vikipeedia kogukonna enamiku toetusega? avjoska 4. mai 2009, kell 09:21 (UTC)

Rubriik "Kas teadsid, et..."[muuda lähteteksti]

Ehk aitaksite väheke fakte sinna välja otsida. Näiteks nendest uuematest korralikest Norra artiklitest. (Kasutaja:Iffcool/Kas teadsid). Ivo 3. mai 2009, kell 22:41 (UTC)

Uuendus[muuda lähteteksti]

Mulle öeldi saksa Vikipeediast, et 1–2 nädala jooksul tuleb MediaWiki tarkvara uuendus, pärast mida kaob vajadus linke nagu squashiväljak kirjutada kujul [[squash|squashiväljak]], sest link kipub pooleks minema. Varsti ei poolita linki ükski eesti tähestiku täht (š, ž, õ, ä, ö, ü).

Selle probleemi lahenduse pakkus arendajatele välja tegelikult roboti Xqbot haldaja, kellele ma kurtsin, et robot muudab siselinke. Saksa Vikipeedias oli asi küllalt ammu korras ja ei saadud aru, miks selline linkide muutmine problemaatiline on. --Jaan513 12. mai 2009, kell 18:27 (UTC)

Kuu möödunud, veel pole midagi muutunud... Link. --Jaan513 12. juuni 2009, kell 10:59 (UTC)
Tundub, et töötab. 15. juuni 2009, kell 19:39 (UTC)

Portaali nimeruum[muuda lähteteksti]

Ker teatas, et nimeruum on nüüd olemas. Andres 14. mai 2009, kell 06:12 (UTC)

Kas see tähendab, et portaalides tuleb midagi muuta? Geonarva 2. juuni 2009, kell 19:36 (UTC)
Oot, oot, aga miks siis "Portaal"? Ma saan siinse põhjal aru, et see pidi viimane variant olema. Kuhu jäi kõrvale ja silmale ilusam "Värav"? 11. juuni 2009, kell 17:57 (UTC)
Lõpetage see jama juba, pealegi anonüümne kasutaja. Väravasse võid palli taguda. --Tiuks 11. juuni 2009, kell 19:43 (UTC)
Ei mingit väravat, palun! Taivo 11. juuni 2009, kell 22:38 (UTC)
Mis sel väraval siis viga on? Mitmetähenduslikes sõnades ei ole midagi eriskummalist. Pealekauba samaus on olemas, veebivärav ei tähista portaali mitte juhuslikult. Antud keskkonnas tähendab värav just seda mida vaja. Võib ju ka tehissõnu teha, aga neid on raskem käibesse lasta. Ega eesti keel tühja koha pealt ja iseenesest ei sünni – parimal juhul sünnib nii kohalik võõrkeele murre. Eesti keelt või emakeelt, kuidas kellelegi, tuleb antud oludes jõudsasti teha ja tehtut rakendada. Antud juhul pole see isegi midagi uut – veebivärav on üsna laialt levinud sõna, on meil ju Roheline Värav ja Vabatahtlike Värav ja üht-teist veel.
Iseasi kas lähtuda nende teemalehtede nimetamisel inglise vikist. Viidatud arutelus välja pakutud sõnaga "valdkond" võiks ju ka rahule jääda. Jamast rääkides on "portaal" jama. Ja kas anonüümsus mu asjalikkust muudab? Kui pahaks panna, siis ma olen praegugi anonüümne. Pikne 12. juuni 2009, kell 08:08 (UTC)
Anonüümsus on meil lubatud, nii et seda pahaks panna ei tohi, aga kui nime (ja isegi numbrit) all ei ole, siis on raske vahet teha, kes räägib. Selleks ongi meil allkirjad, et oleks näha, kes mida ütles.
Mulle ka "portaal" ei meeldi, aga olen sellega harjunud. Oluline on aga, et need, kes pole harjunud, aru saaksid, mida on öelda tahetud. Seda peaks nendelt küsima, kas "Värav" on arusaadav. Igatahes oli meil ligilähedane konsensus "portaali" suhtes, muidu poleks sellele peatuma jäädud. Andres 12. juuni 2009, kell 13:49 (UTC)

Teise viki kasutamise märge[muuda lähteteksti]

Mõne artikli juures on märge, et see on tehtud näiteks inglise viki järgi. Kas see tähendab, et inglise viki on üks allikaist või ainus allikas? Oletagem, et ma võtan lahti sama artikli saksa vikis ja selle põhjal teen eesti artikli pikemaks. Kas ma peaksin inglise viki märke ära võtma, lisama saksa viki märke teiseks või jätma nii, nagu on? Taivo 20. mai 2009, kell 13:14 (UTC)

Tegelikult tuleks otsida päris allikad. Kui teistes vikides on toodud kasutatud allikad ja viited siis peaks neid ka meil kasutama. Teistele vikidele viitamine ei ole ikkagi väga adekvaatne.--WooteleF 20. mai 2009, kell 13:49 (UTC)
Kas ma saan õigesti aru, et sa soovitad mitte kasutada märkusi, et on tehtud teise viki järgi? Taivo 20. mai 2009, kell 17:13 (UTC)
Jah. Kui artikkel on tõlgitud teistest vikidest siis võiks lisada ka seal kasutatud viited. Kui ka seal pole märgitud kasutatud allikaid ega viiteid siis pole ju vahet kas on mainitud, et artikkel on tõlgitud inglise vikist.--WooteleF 20. mai 2009, kell 17:20 (UTC)
Ja võõrviki viited tuleks enne lisamist ka üle kontrollida. Aeg-ajalt on viitaja viidatavast tekstist hoopis valesti aru saanud. No ma just komistasin sellisele juhtumile. --Ker 20. mai 2009, kell 20:50 (UTC)
Siin on seda toimetamisel abiks olemisega põhjendatud ja öeldud, et see on märkus mitte viide. Natuke segadust ta tekitab ja päris adekvaatne tõesti ei ole. 20. mai 2009, kell 17:28 (UTC)
Kas lepime siis kokku, et jätame sellised märkused üldse ära? Andres 20. mai 2009, kell 21:03 (UTC)
Mulle pole kah need märkused kunagi meeldinud. Pooldan nende ärajätmist. Ivo 20. mai 2009, kell 21:49 (UTC)
Seda malli kasutati algul ainult siis kui mujalt infot võtta ei olnud. See mall on kohendatud mallist {{Tõlkimine/Ref}} ja inglise vikis kasutatakse seda välislinkide alajaotuses. --Tiuks 21. mai 2009, kell 00:19 (UTC)
Minu meelest on hea, kui selline märge on olemas. Mõnikord ei saa artiklist mitte midagi aru, ja siis oleks toimetamisel hea järele vaadata, mida on püütud öelda. Kuigi muidugi ega need arusaamatu teksti tekitajad ei kipu eriti sellist märget lisama. Ja kas me oleme ikka kindlad, et "õigete" viidete puhul on alati tegu usaldusväärsema allikaga kui inglise viki, mis on ju üldiselt suhteliselt paljude inimeste kontrolli all isegi siis, kui info on viitamata. --Epp 21. mai 2009, kell 01:35 (UTC)
Muidugi me pole kindlad. Aga mis teha... Andres 21. mai 2009, kell 05:46 (UTC)

Vikipeedia "raamatukogu"[muuda lähteteksti]

Peaks tegema loendi väljaannetest, mis on eestikeelse Vikipeedia kogukonna ühiskasutuses. Ma ei kujuta ette, mis selle loendi pealkiri peaks olema. Sain ühe 2007. aasta seminaril Ulfi annetatud raamatuist ja täna lisandus veel kaks raamatut. avjoska 21. mai 2009, kell 11:07 (UTC)

Tee selleks mingi lehekülg. See võiks olla Vikipeedia nimeruumis. Panen sinna siis need ka kirja, mis minu käes on. Iga raamatu järel peaks olema kirjas, kelle käes see on. Andres 21. mai 2009, kell 11:12 (UTC)
Lehekülg on Vikipeedia:Raamatukogu. avjoska 21. mai 2009, kell 11:44 (UTC)

Mida tähendab "ühiskasutus"? --Improvisaator 21. mai 2009, kell 11:46 (UTC)

See tähendab seda, et see raamat on mõeldud kasutamiseks Vikipeedia kogukonnale. Kes leiab, et ta mingi teemaga soovib tegelda ja seda teemat käsitleb mõni loendis mainitud raamat, võib ta võtta selle kasutajaga ühendust, kelle käes raamat on. Raamat saab tema kätte. Kuid kui raamat vahetab haldajat, kas siis uue haldaja nime paneme ka sinna raamatukogu lehele kirja? avjoska 21. mai 2009, kell 11:48 (UTC)
Arvan, et ei peakski olema haldajat, vaid lihtsalt kelle käes raamat on. Andres 21. mai 2009, kell 11:54 (UTC)

Teen ettepaneku anda sedalaadi teavikud üle Eesti Rahvusraamatukogule. Siis on paremini garanteeritud nende kättesaadavus. --Andrus Kallastu 21. mai 2009, kell 12:25 (UTC)

Rahvusraamatukogust on ikka veel raske raamatuid pikemaks ajaks koju laenutada. Vikipeedia kogukonna raamat aga võibki jääda selle toimetaja kätte, kes selle saanud. avjoska 21. mai 2009, kell 12:28 (UTC)
Ka mina ei poolda seda samal põhjusel. Pealegi pole tegemist haruldaste raamatutega. Andres 21. mai 2009, kell 13:27 (UTC)

Bibliograafiline informatsioon[muuda lähteteksti]

Kas siin eestikeelses vikipeedias on välja kujunenud üks ühine stiilinõuete kogum, kuidas raamtute-artiklite bibliograafiline informatsioon peab struktureetitud olema. Vaatasin mõnesid näidisartikleid ning stiil nendes meenutas MLA stiili, kuigi üks-ühele sellega vastavuses ei olnud. Vabandust kui selle küsimusega vales kohas olen või sellele kuskil mujal vastus. Olen siin veel uus.

MarkkuP 8. juuni 2009, kell 11:28 (UTC)

Seni on nõudeks olnud ainult see, et ühe artikli piires kasutataks ühesugust stiili (lubamatud on ainult kirjaoskamatud stiilid).
Mina isiklikult ei tahaks, et algaksid lõputud vaidlused selle üle, milline stiil on parem. Andres 8. juuni 2009, kell 11:43 (UTC)

Oleks hea kui saaks hea ilma halvata - ühtse stiili ilma igikestvate vaidlusteta. Kas ei oleks mõeldav mõni juba käibel olev stiil kasutusele võtta? Iseasi küsimus, kas Eestis selline leidub. Ma ei ole paraku sellega hetkel kursis. MarkkuP 8. juuni 2009, kell 11:54 (UTC)

Tuleb uus kasutaja ja küsib, kuidas mingite raamatute/artiklite juurde viitama peab ja on isegi näidisartiklitega tutvunud – super. :)
Kuid jah. Mingeid kindlaid viitamise stiilinõudeid pole meil seni veel päris tekkinud ja miskipärast kahtlen ka selles, et tekib. Ivo 8. juuni 2009, kell 12:03 (UTC)

Artikkel "Indrek Tarand"[muuda lähteteksti]

Artiklis "Indrek Tarand" on aastaarvudega eksitud: Kirjutatud on: "Tarand õppis aastatel 1972–1983 Tallinna 21. Keskkoolis inglise keele eriklassis" Tegelikult ikka aastatel 1971-1982. Kontrollige.

Artiklis on lausa kaks viidet selle kohta, et ta õppiski just neil aastatel 21. Keskkoolis. avjoska 9. juuni 2009, kell 11:43 (UTC)

Tegelikult see ei olnud nii. Tartu Ülikooli astus Indrek Tarand 1982. aastal. 1982. aasta detsembris jõulude ajal käis ta Julius Kuperjanovi haual küünlaid põletamas. Selle eest eksmatikuleeriti ta Tartu Ülikkolist 1983. aasta algul. Uuesti astus ta Tartu Ülikooli 1985. (?) aastal. Viiteid: http://www.epl.ee/artikkel/286103 http://www.kroonika.ee/index.php?id=3635 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=123191 http://luup.postimees.ee:8080/leht/99/03/24/varia.htm

Arutelu:Indrek Tarand--WooteleF 9. juuni 2009, kell 12:01 (UTC)

Veelkord viitamisest[muuda lähteteksti]

Siia tõstetud artiklist Arutelu:Paide.

Palun ära kasuta netiviite malli, kui võimalik. See raskendab teistel tööd artikli kallal. Andres 12. juuni 2009, kell 14:24 (UTC)

Tegemist ju väga hea malliga. Mulle tundub, et seda mittekasutades läheb artikkel veelgi segasemaks.--WooteleF 12. juuni 2009, kell 14:31 (UTC)
Selle malliga viide võtab ruumi terve lõigu jagu, sisaldab tühikuid, on ise raskesti loetav ning teeb ka teksti oma ümbruses raskesti loetavaks, sest silm ei suuda haarata, kus viide lõpeb. Kui keegi tahab sama lõiku redigeerida, siis see on nii raske, et ta pigem lööb käega, sest ei suuda järge pidada, kuhu tuleb kirjutada ja mis välja tuleb. Andres 12. juuni 2009, kell 14:44 (UTC)
Selle malli mittekasutamine ei anna olulist ruumivõitu, kuid viide jääb lõpus oluliselt korrektsem. Ning isegi kirjutajal on seda mugavam kasutada. Olen Vikipeedias olnud juba piisavalt kaua ja ei muretse üldse selle pärast, et keerukate viidete pärast mõni parandus jääb tegemata. Suurem (ning kvaliteetsem) osa parandustest tehakse ikkagi kogenud kasutajate poolt, keda ei tohiks viited häirida. Jään seda malli edasi kasutama.--WooteleF 12. juuni 2009, kell 14:53 (UTC)
Muidugi ka tavalised viited raskendavad lugemist, eriti kui neid on palju. Juba praegu on ajaloo osas päras rägastik, aga mis siis, kui tulevad teised ja lisavad veel viiteid? Andres 12. juuni 2009, kell 14:47 (UTC)
Ainsaks lahenduseks on mitteviitamine ja seda mina ei poolda.--WooteleF 12. juuni 2009, kell 14:53 (UTC)
Muidugi teevad suurema osa parandustest kogenud kasutajad. Aga probleem on ometi olemas. Kui me hakkame tekitama, säärast rägastikku, siis meil uusi (häid) tegijaid juurde ei tule ja olemasolevadki loobuvad. Epp juba ütles, et tema sellist asja redigeerima ei hakka, ja karta on, et ka mina loobun, sest see käib lihtsalt üle minu võimete. Eriti hull on siis, kui on kasutatud malli, sest arvukate tühikute, kriipsude ja võrdusmärkide vahelt silm enam ei haara, kus on päris tekst ja kus on viide. Pealegi on viidet ennast redigeerimiskastis ka raske lugeda. Andres 12. juuni 2009, kell 15:12 (UTC)
Aga see ei ole enam delo tehniki, vaid üsna järsk põhimõtete lahknevus. Mina pooldan põhjalikku viitamist nagu on inglise vikis. Sellega kaasneb paratamatult parandamise keerukamaks muutumine.--WooteleF 12. juuni 2009, kell 15:09 (UTC)
Muidugi teevad suurema osa parandustest kogenud kasutajad. Aga probleem on ometi olemas. Kui me hakkame tekitama, säärast rägastikku, siis meil uusi (häid) tegijaid juurde ei tule ja olemasolevadki loobuvad. Epp juba ütles, et tema sellist asja redigeerima ei hakka, ja karta on, et ka mina loobun, sest see käib lihtsalt üle minu võimete. Eriti hull on siis, kui on kasutatud malli, sest arvukate tühikute, kriipsude ja võrdusmärkide vahelt silm enam ei haara, kus on päris tekst ja kus on viide. Pealegi on viidet ennast redigeerimiskastis ka raske lugeda.
Olen nõus, et mõnele kirjutajale võib malli kasutamine mugavam olla (mulle küll kindlasti mitte), aga ma ei saa aru, kuidas malli kasutamine viite korrektsemaks teeb. Kes keelab korrektselt viidata?
Seda ma ju räägingi, et meil on probleem. Ega probleemi ignoreerimine seda olematuks ei tee. Viidete kasutamine toob olulist kasu, kuid toob ka olulist kahju. Minu meelest on viitamise massiline ja järjekindel kasutamine mõeldamatu, kui leitakse selline tehniline lahendus, mis tagab redigeerimiskastis oleva teksti normaalse loetavuse. Peaks vaatama, võib-olla keskuses asjaga juba tegeldakse. Ja kui ei, siis tuleb küsimus tõstatada. Andres 12. juuni 2009, kell 15:12 (UTC)
Asi ei ole selles, et mul oleksid teistsugused põhimõtted kui minul. Lihtsalt, ei saa arvestada ainult põhimõtetega, sest muidu midagi head lihtsalt ei sünni.
Igatahes, nii kaua kui paremat viitamissüsteemi pole, võiks vähemalt sellega arvestada, et viitamismallid on eriti häirivad. Pealegi, netiviited ei pea ilmtingimata olema põhjalikud. Andres 12. juuni 2009, kell 15:17 (UTC)
Ühe väljapääsuna pakun esialgu, et rikkalikult viidetega varustatud tekst oleks järgmisel sügavusastmel, s.t esitada artiklis Paide viideteta tekst ja jätta viited artiklisse Paide ajalugu, jne. Viited jäeksid kõige sügavamale tasandile. Pinnapealsemal tasandil oleks kokkuvõtlik esitus, mis viitab sügavamale esitusele. Andres 12. juuni 2009, kell 15:21 (UTC)
Samas ei saa viide enam lühemaks minna (malli mitte kasutades), kuna see peab ikkagi sisaldama kogu vajalikku infot. Ning Netiviite-malli kasutamine lihtsustab tõepoolest kirjutamist (Minu hinnangul. Kuid seda malli on kiitnud ka näiteks Henrix). Kui artikkel põhjalikult viidata siis ei ole vahet, kas kasutada netiviite-malli või mitte, redigeerimist segab see nii või teisiti. Ma ei nõustu ka sellega, et netiviide ei pea olema põhjalik. Viimane väljapakutud lahendus viiks viited lihtsalt mujale.--WooteleF 12. juuni 2009, kell 15:25 (UTC)
Kuidas siis ei ole pikem, kui seal on malli nimi, rubriikide nimed ja igasugused märgid ja tühikud?
Noh, trükisõnas on ju ka nii, et mida teaduslikult nõudlikum tekst, seda rohkem viiteid. Kui me koondame viited sinna, kus on kõige põhjalikum esitus, siis me järgime sama põhimõtet. Andres 12. juuni 2009, kell 15:29

(UTC)

Seal häirivad viited kõige vähem.
Ah jaa, ma ju räägin, et malliga viited segavad teksti pilguga haaramist kõige rohkem, sest tühikud ja võrdusmärgid lõhuvad tervikpilti. Korduvate viidete lühendid on selles suhtes kõige vähem häirivad; nende puudus on aga see, et nende süntaksit on raske meelde jätta. Andres 12. juuni 2009, kell 15:33 (UTC)
Üks mõte on mul veel. Võimaluse korral võiks trükitud allikatele viidata autori ja aastaarvu kaudu, kasutades kirjanduse nimekirja. Andres 12. juuni 2009, kell 16:31 (UTC)

Jah, tõepoolest ei kavatse ma selliseid asju kunagi toimetama hakata. Aga ilmselt muidugi mitte ka neid, kus viited ilma mallita iga sõna taga on. Mis mõttes kogenud kasutajad toimetavad? Minu meelest pole need asjad üldse omavahel seotud. Vikipeedia kirjutamise kogemus ei tähenda ju ometi, et meeldiks hirmsasti tülikate asjadega tegeleda.

Olen püüdnud seda teemat ignoreerida, sest see rikub mu tuju täielikult ära. Ma isegi ei tea, mida teha; kas ignoreerida edasi ja kirjutada artikleid vanal viisil edasi või mitte enam kirjutada, sest minul kuluks vähemalt 80% ajast viidetega tegelemiseks ja sellisel viisil ma ei hakka seda kunagi tegema. Juhul, kui nüüd tõesti lähtuda sellest, et absoluutselt iga fakt peab eraldi oma päritolule viitama. Ladusat teksti ei ole võimalik tekitada, kui pead kogu aeg mõtlema sellele, kuidas seda viidata (näiteks proovima samast allikast pärinevatest asjadest alati eraldi lõiku koostada). Ma toon näite: Lõik 1 – õis on väike, leht tumeroheline ja vili kupar. (allikas 1) Lõik 2 – õis on valge, leht on liitleht ja vili sisaldab mitu tuhat seemet (allikas 2). Nüüd kujuta ette, millised viited sinna tuleksid, kui see kõik samas lõigus oleks. Ma ei oska seda normaalsel viisil lahendada, seega tõesti ei oska enam kirjutada. Ma saan hästi aru, et seda probleemi pole, kui kõik lihtsalt ühest allikast maha kirjutada, aga minu arust me ei peaks seda soodustama.

Ja teiste vikide põhjal ei tohi siis ju MITTE MIDAGI kirjutada, ega. Näiteks haldusüksuste ja välismaa inimeste artiklid jäävad lihtsalt edaspidi kirjutamata. Katsetasin inglise vikis juhuslike artiklitega; 10 artikli puhul ei olnud ühelgi nii viidatud, nagu WooteleF tahab.

Kui ma lugeja seisukohalt vaatan, siis kui artikli esimeses lauses on kolm viidet (eriti arvude juures), siis lähen ma minema ja otsin loetavama infoallika. Kui nii on mitu korda järjest, siis ma ilmselt hakkangi Vikipeedia asemel üldse kuskilt mujalt otsima. Kindlasti on inimesi, kellele meeldib tähthaaval asju veerida, aga mulle meeldib tervet teksti korraga haarata.

Minu arust pole ainuke alternatiiv viitamata jätmine. Võiks ju leppida sellega, et lõpus on märgitud allikad; ja fakti viidata eraldi ainult siis, kui selles on tõesti midagi väga erilist või on see vaidlusi tekitanud. Pealegi pole see viidete nõudmine ju niikuinii järjekindel. Tundub, et kõlblikuks tunnistatakse pikk artikkel, kus on kas või üks juhuslik viide. --Epp 12. juuni 2009, kell 19:13 (UTC)

Minu meelest on nii, et viitamata jätmine on aktsepteeritud. Ka allikate lõpus märkimine on aktsepteeritud. Probleem tekib alles siis, kui heaks artikliks hakatakse valima. Aga pole ju tähtis, kas artikkel on heaks artikliks tunnistatud. Andres 12. juuni 2009, kell 19:57 (UTC)
Ei, muidugi pole see tähtis, kas artikkel on "ametlikult" heaks artikliks tunnistatud. Aga see puudutab ju ka allikaid nõudvat märkust. Ja järjekindel olles peaks selle siis iga artikli algusse panema. --Epp 12. juuni 2009, kell 20:08 (UTC)
Ka seda märkust võib ju ignoreerida, ja kes tahab, võib viited panna. Andres 12. juuni 2009, kell 20:17 (UTC)
See on tõsi, et kõigis inglise artiklites ei ole sedasi viidatud. Mina võtsin eeskujuks sealsed head või eeskujulikud artiklid, ning neis on sageli mitusada viidet. Nagu eespool öeldud ei ole asi pelgalt tehniline küsimus vaid põhimõtete vastuolu, ning sellele puudub mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Minu taotluseks on võimalikult usaldusväärne ja kontrollitav entsüklopeedia.--WooteleF 12. juuni 2009, kell 23:58 (UTC)
Kas Sa mõtled põhimõtete vastuolu all seda, et meil on teistsugused põhimõtted kui Sul, või et Vikipeedia põhimõtted on omavahel vastuolus?
Ka meie taotleme võimalikult usaldusväärset ja kontrollitavat entsüklopeediat. Aga kui meil on viitesüsteem selline, mis artiklite redigeerimise väga raskeks teeb, siis see entsüklopeedia jääb kirjutamata. Samuti peab arvestama, et kui lugemine on liiga ebamugav, siis meie head entsüklopeediat lihtsalt ei loeta. Me ei saa tehnilisi võimalusi ise muuta, aga võime tõstatada selle küsimuse, samuti saame olemasolevate võimaluste raames tegutseda nimetatud probleemi arvestades.
Loobumine viitemallide kasutamisest võib küll olla Sulle ebamugavust tekitav, aga see ei vähendaks ju Vikipeedia usaldusväärsust ja kontrollitavust. Ka teised minu ettepanekud ei vähenda seda. Andres 13. juuni 2009, kell 09:37 (UTC)

Pean silmas nii üht- kui teistpidist põhimõtete lahknevust. Üks reeglitest: Viitamise nõue kehtib ka Vikipeedia puhul, kus tuleb üldiselt kinnitada viitega informatsiooni, mis ei ole üldtuntud või iseenesestmõistetav.. Artiklis Paide ei ole ühtki sellist fakti mis oleks iseenesestmõistetav. Põhimõtete lahknevus on ka isiklikul tasemel: tundub, et viitamist ei peeta kuigi oluliseks. Heakene küll, väidate, et pikkade viidete kasutamine muudab redigeerimise keerukamaks. Aga ka mina toimetan ju seda artiklit ja leian, et see muudab viitamise hoopis mugavamaks. Ning olen endiselt seisukohal, et malli mittekasutamine ei anna olulist võitu. Tühikud ja kirjavahemärgid jäävad sisse ka malli mitte kasutades.

Loomulikult oleks tore kui leitaks tehniline lahendus viitamise lihtsustamiseks. Aga ma eriti ei usu sellesse, kuna see eeldaks väga suure materjali uuesti ümbertöötamist kõigis vikides.

Ehk tuleks algatada üldises arutelus sellekohane teema, ning uurida ka teiste kasutajate arvamust. Mõistan, et eriti ei viitsita viidata aga taoline vastuseis tuli mulle suure üllatusena.--WooteleF 13. juuni 2009, kell 11:41 (UTC)

Tõsta see arutelu siit üldisesse arutelusse, võib-olla siis on osalejaid rohkem. Arvan, et enamikul inimestel pole lihtsalt seisukohta, sest nad pole proovinud viidetest kirendavaid artikleid redigeerida. Esimesel kirjutajal on muidugi lihtsam, probleemid algavad siis, kui teised juurde tulevad, ja süvenevad viidete arvu kasvades. Ja ma ju räägingi, et Sul võib olla mugav malli abil viidet lisada (julgen küll arvata, et enamiku kirjutajate jaoks see mugav ei ole, sest tuleb meelde jätta, mis mall see on ja kuidas seda kasutada), aga järgmistel kirjutajatel on raske pärast seda tekstis orienteeruda. Viitemall võtab silme eest kirjuks tavatekstis mitteesinevate märgikombinatsioonidega. Tavatekstis ei kasutata ju võrdusmärke. Võib-olla on inimestel lihtsalt erinevad nägemise eripärad, mille tõttu me tajume neid erinevalt.
Ma pean viitamist oluliseks ja viitan ise ka iga kord, kui kasutan autoriteetset allikat. Aga ma juhin tähelepanu probleemidele, mis sellega kaasnevad. Need probleemid võivad viitamisesest saadava kasu nullida.
Niisugune ümbertöötamine toimub vikis kogu aeg. Seda ei pea ju paugupealt tegema. Andres 13. juuni 2009, kell 12:13 (UTC)
Noh, kui nüüd viitamismallist mitte rääkida, siis mind sundis reageerima eelkõige perspektiiv, et absoluutselt kõikide artiklite algusse ilmuvad allikaid nõudvad märkused. Isegi kui eeldada, et keegi viitsib asjaga tegeleda, võtaks kõigi seni kirjutatud artiklite viidetega varustamine ilmselt aastaid. Ja kogu selle aja oleks iga artikli küljes silt "ebausaldusväärne".
Teine asi on see, et näiteks tõenäolise 3-4 ülaindeksiga biograafia esimene lause poleks minu arvates enam loetav. Sellepärast ma arvan, et kuhugi me peame ju piiri tõmbama, et asi jaburaks ei läheks. No kas peame viitama näiteks Lennart Meri sünni- ja surmaaega, mis on väga paljudest allikatest hõlpsasti kontrollitav. Kas me ei võiks arvestada sellega, et kui lugeja meid tõesti ei usalda, saab ta ka ise info kontrollimisega hakkama. Minu arust peaksime eelkõige ise mõistlikkuse piires veendunud olema, et info on õige, mitte lihtsalt formaalselt vastutust mingi (näiteks esimesena kättejuhtunud) allika õlgadele veeretama. Ja kui on kahtlusi, või on teada, et kontrollimine on keeruline, tuleks muidugi allikad lisada. --Epp 13. juuni 2009, kell 19:38 (UTC)
Ma olen nõus, et kergesti kättesaadavat infot pole vaja viidetega varustada, aga tundub, et see on siiski väike osa kogu infost. Järgmine aste oleks see, kus saaks piirduda allikate nimetamisega. Ja kolmas oleks see, kus on tarvis konkreetset viidet. Küllap meil loksub asi paika. Kord pandud viiteid saab ka ära võtta, kui nad liigseks osutuvad. Muide, üks põhjus viiteid panna on ka see, et nii saab eristada kontrollitud infot.
Kindlasti ei tähenda see, et viide on pandud, usaldatavuse tagatist. Aga kahtluse puhul tuleb seda enam allikale viidata.
Muide, redigeerimise käigus võib viidete arv ka väheneda, kui leitakse parem allikas. –– Andres 13. juuni 2009, kell 20:29 (UTC)
Olen lisanud allikad-malli ainult siis kui pole toodud isegi ühtki välislinki. Viiteid eelistan seetõttu, et kui artikli kirjutamisel on kasutatud kahtkümmet allikat, siis ilma viideteta on väga raske aru saada milline info kust pärineb. Ma ei ole nõus Epu väitega, et lihtsalt kontrollitavad faktid võib viitamata jätta. Toores võrdlus, aga siis me võiksime ju kõik Vikipeedia ülesanded Googlele delegeerida.--WooteleF 13. juuni 2009, kell 20:50 (UTC)
On ju asju, mis on üldteada. Arvan, et neid ei pea viitama. Lennart Meri puhul on mõeldud eeskätt trükitud entsüklopeediaid, aga Lennart Meri puhul on ka veebis (vähemalt daatumite koha pealt) usaldatavaid allikaid, näiteks Britannica. Kust see piir täpselt läheb, eks see hakkab paistma, aga minu meelest on kindlasti asju, mida ei pea viitama. Andres 13. juuni 2009, kell 22:43 (UTC)
Et see arutelu kipub eriti pikaks minema, siis ise ütlen lühidalt, et redigeerimise huvides oleks kõige lihtsam kasutada Andrese pakutud ühte varianti ehk mis annaks autori ja aastaarvu (Klinge, 1952) näiteks, kuid seda saab üksnes trükitu puhul edukalt kasutada. Internetiviidete puhul oleks mänguruumi palju, näiteks autor, aasta ja siis nurksulgudes WWW. Üheks põhimõtteliseks võimaluseks hõlpsuse huvides oleks ka nurksulgudes numbri kasutamine, näiteks [2], mis tähistaks mis tahes viidet--Dj Capricorn 13. juuni 2009, kell 17:41 (UTC)
Veebi puhul suurt vahet pole, sest just veebiaadress on pikk ja häiriv. Andres 13. juuni 2009, kell 20:29 (UTC)
Minul on see ref-süsteem sisse harjunud vaikselt ja kavatsen niimoodi ka jätkata. avjoska 13. juuni 2009, kell 20:14 (UTC)
Probleem ei ole selles, et me ei oska seda kasutada (kuigi minul võttis selle omandamine kaks aastat aega ja kordusviitamine pole seniajani selge), vaid selles, et viidetest kirendavat teksti on raske redigeerida. Andres 13. juuni 2009, kell 20:29 (UTC)
Ma ei viisinud kõike lugeda aga inglise vikis kasutatakse mallide puhul ka ülevalt alla süsteemi, et redigeerida lihtsam oleks. Näiteks nii:
<ref name="Nimi">{{netiviide 
| URL = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=52
| Pealkiri = "Paide linna nimed"
| Autor = Rainer Eidemiller
| Keel =eesti}}</ref>

--Tiuks 13. juuni 2009, kell 20:56 (UTC)

Malli juhendis on kirjas Malli kasutamisel on mõistlik kanda kõik parameetrid ühele reale, jälgides, et nende vahel olevad püstkriipsud säiliksid:. Proovisin ka selles ülevalt-alla stiilis vormistada, aga jäi ka üsna imelik.--WooteleF 13. juuni 2009, kell 20:59 (UTC)
Mis mõttes imelik. Malli "muusikute info" kasutatakse ka ülevalt alla. Kas mallis on mingi jama? Igatahes inglise viki viitamise malle saab küll ülevalt alla kirjutada. --Tiuks 13. juuni 2009, kell 21:02 (UTC)
Taxoboxe, infoboxe jms. kasutatakse vaid artikli ees. Viiteid aga korduvalt teksti sees. Sel moel viidete märkimine ei muuda minu hinnangul redigeerimist lihtsamaks (see on vaid minu arvamus). Mall ise töötab kenasti ja sel moel on võimalik tõepoolest viidata.--WooteleF 13. juuni 2009, kell 21:05 (UTC)
Ja muide, me ei tohiks ei kirjutajatele ega lugejatele jätta muljet, et viitamine tähendab seda, et viidatud allikas on lihtsalt Vikipeediasse ümber kirjutatud. Näiteks artikkel Tondi tänav näitab ilmekalt suhtumist viitamisse kui formaalsusse. Ega ju keegi heaks artikliks hääletamise käigus neid viiteid kontrollinud pole? Sest muidu oleks märganud, et jutt on jupphaaval sõna-sõnalt maha kirjutatud, eks. Vähemalt nendes kohtades oli, mida mina viitsisin kontrollida. Sama ka näiteks artiklis Löwenruh' park, ja kui õigesti mäletan, siis oli selliseid rikkalikult viidatud Tallinna-teemalisi artikleid veel. --Epp 13. juuni 2009, kell 21:08 (UTC)
Vaata sellesama artikli arutelu, või vähemalt viimast postitust.--WooteleF 13. juuni 2009, kell 21:10 (UTC)
 :-). Minu mulje pärines siis vist ajast enne Sinu postitust. --Epp 13. juuni 2009, kell 21:18 (UTC)
Mina olen ilmselt see kes eriti viidata ei viitsi (kui aus olla pole ma seda süsteemi endale viitsindki selgeks tegema hakata). Aga kuidas seda kirikut keset küla ehitada saaks ei tea, sest kui asja viimase peal teha tuleks ilmselt ka infokastides oleva info kohta iga rea kohta eraldi viide anda. Kasvõi võttes ette esimese Eesti küla artikli (ütleme näiteks Orjaku) tuleb infokasti lisada vähemalt kaks viidet ja selle kaherealise teksti kohta tegelikult peaks vist veel kolm viidet olema — kas me seda tahame? -- Ahsoous 13. juuni 2009, kell 21:20 (UTC)
Elanike arv on küll selline näitaja, mis peaks olema viidatud. Mõnel puhul ei ole nende allika leidmine sugugi kerge.--WooteleF 13. juuni 2009, kell 21:26 (UTC)
Jah. Aga viidata tuleks minu meelest tekstis, mitte infokastis. Andres 13. juuni 2009, kell 22:51 (UTC)
On küll üllatav suhtumine. Minu jaoks on loomulik, et vikisugune väljaanne ja viitamine käivad (peaks käima) käsikäes. Vikis leidub palju teavet, mida on mujalt eestikeelsena raske leida – seda kasutatakse koolides õppematerjalina, kuskil nägin EKI-t vikile viitamas jne. Ja teades asjast huvitununa, et kõik mis vikis kirjutatakse ei ole teps mitte kuld, minu süda küll seejuures rahul ei ole.
Probleem tundub olevat püsitatud selle najale, et meie oleme siin hea mitu aastat teinud nii ja hakata tegema naa meie ei mõtlegi. Siis küll, kui väidetakse, et viitamiskunsti ei suudeta kahe aastaga ära õppida või et kui ma juba iga koma ju punkti järele viidet ei pane, siis ei kavatse ma neid üldse panna. – Tehke enese jaoks kompromisse, pange viide sinna kus enam küsimusi võib tekkida, näiteb ehk ei oleks vaja L. Meri sünniaega viidata, aga mõne 16. sajandi väepealiku oma juba küll. Samuti, kui lõigus on läbisegi 2-3 allikat kasutatud ja alustuseks kergemaid teid leida, siis kindlasti on hulka maad parem need kolm allikat viidetena järjest lõigu lõpus ära mainida, kui samad allikad kuskile artikli lõppu visata.
Mina olen netiviite malli ära jätnud, kui allika juures ongi ainult pealkiri ja saidi nimi, mida ära märkida. Aga kui ka kuupäev ja autor jms on olemas, siis on mall hea – ta vormistab viite ilusti ära, viite osad saavad igal pool samas järjekorras ja muidu samadel alustel.
Mainiti võrdusmärke ja tühikuid – ümber võrdusmärkide ja püstkriipsude ei pea mallis tühikuid olema, mina pole vähemasti jätnud, ehk on nii parem? Nagu mainiti on mõnel juhul hea viidata nagu siin – kui erinevaid viidatud leheküljenumbreid on oluliselt rohkem, kui kasutatud väljaandeid. Aga seejuures peaks kasutatud teoste loetelu selgelt viidete alaosas olema, mitte sama taseme alaosas "Kirjandus", mida võib ilma täpsustustea kõige selgemini kõrvutada inglise viki alaosaga Loe veel.
Aga et viitamise juures mingi areng saaks toimuda ja, veel hullem, viitajate vaev ebasoosingusse ei satuks, tuleb kõigepealt vastupidine suhtumine juurutada. Suhtumise asemel, et las need viitavad, kes tahavad ja me ignoreerime viidetega artikleid, peab viitamine olema tugev soovitus ja seda juhendis kirjapanduna. Muidugi ei pea kellelgi kõrri kargama, kui kuskilt olulise koha pealt viited ära jäävad – Seejuures tuleb paluda viited lisada või aidata viited lisada. Või kui inimressursist jääb viidete lisamisel puudu, siis vähemalt mõista, et viited on vajalikud ja ajapikku, millalgi, peaks viited tekkima. Pikne 14. juuni 2009, kell 07:23 (UTC)
Kas tõesti minu (ja Epu) jutust võib niisugust suhtumist välja lugeda?

''meie oleme siin hea mitu aastat teinud nii ja hakata tegema naa meie ei mõtlegi.

Viki tehnilised võimalused ning üldtunnustatud nõuded ja arusaamad on ju aja jooksul muutunud ning küllap nad muutuvad veelgi. Praegune viitamisviis võeti kasutusele alles mõni aasta tagasi. Ja kohe polnud selge, kas see viitamisviis on parem. Samuti ei rõhutatud algul viitamise vajalikkust, vaid ainult seda, et jutt peab olema kontrollitav. Kui üldine suhtumine muutub, siis muutub ka konkreetsete kasutajate suhtumine.

''viitamiskunsti ei suudeta kahe aastaga ära õppida

Mul läks tõesti kaks aastat, enne kui ma õppisin praegust märgendust kasutama. Praegust viited-malli siis ei olnud, ja iga kord tuli mõni süntaksiviga sisse. Nüüd on küll lihtsam, sest ref-märgendid saab võtta redigeerimiskasti alt (mille ma hiljuti avastasin) ja ka viited-mall on olemas. Kui inimene on väga motiveeritud, siis ta muidugi õpib igasugused trikid ära, aga siiski on olemas ainult üksikud inimesed, kes sellist viitamist siin kasutavad, aga kui me tahame massilist kaastööd, siis ei tohiks asi nii keeruline olla.

Tehke enese jaoks kompromisse

Meie võime ju kompromisse teha, aga tahaks ju nii kirjutada, et artikkel heaks tunnistatakse:-)
Jutt ei ole ju sellest, et me ei taha viidata. Jutt sai alguse sellest, et kui viiteid (ja eriti malliga viiteid) järjekindlalt kasutada, muutub redigeerimisboksi all olev jutt loetamatuks, nii et redigeerimine käib üle jõu.

Aga kui ka kuupäev ja autor jms on olemas, siis on mall hea

See mall võib ju muus suhtes hea olla; jutt on sellest, et ta teeb redigeerimiskasti liiga palju sodi.

ümber võrdusmärkide ja püstkriipsude ei pea mallis tühikuid olema, mina pole vähemasti jätnud, ehk on nii parem

No võib-olla on pisut parem, ei tea. Sellised mallid, mis kirjutavad tulpa, on kindlasti vähem häirivad. Aa, tegelikult võikski nii olla, et viide on alati eraldi ridadel. Siis oleks kindlasti palju paremini loetav. Palun, lepime nii kokku.

Aga seejuures peaks kasutatud teoste loetelu selgelt viidete alaosas olema

Jah, põhimõtteliselt küll. Võib-olla lihtsamatel juhtudel pole see otstarbekas.

Muidugi ei pea kellelgi kõrri kargama, kui kuskilt olulise koha pealt viited ära jäävad

Jutt on sellest, et võib kirjutada ka teiste vikide põhjal, ja siis ei tohiks avaldada moraalset survet, et kirjutaja otsigu kõigele allikad või ärgu üldse hakaku kirjutama. Allikaid võivad otsida ka järgmised kirjutajad, kes asjasse rohkem süvenevad.
Kindlasti hakkavad kõik tunnetama, et viidata on vaja. See on ainult aja küsimus. Aga samal ajal tuleb mõelda sellele, kuidas viitamine võimalikult vähe häiriks.
Niisiis palun: paneme viited eraldi ridadele, siis on suur osa probleemist lahendatud.
Ja pange tähele ka seda, mida Epp räägib: paljudel lugejatel on viideterohket teksti raske lugeda. Üks idee mul selle kohta on: jätta viited võimaluse korral sügavama taseme, põhjalikumatesse tekstidesse.
Mina jälle tunnen seda, et oponendid ignoreerivad probleemi, ja kui ma pakun mingeid lahendusi, siis öeldakse, ei nii ma ei hakka tegema, mul on vanamoodi mugavam, ja üldse kõik on hästi. Andres 14. juuni 2009, kell 09:30 (UTC)
Aa, tegelikult võikski nii olla, et viide on alati eraldi ridadel. Siis oleks kindlasti palju paremini loetav. - See on väärt mõte ja olen nõus igati nõus seda järgima. Nõustun, et viited segavad redigeerimist aga ei nõustu, et nad segavad lugemist. Tegin oma tuttavate peal "loomkatse" ja nemad ei pidanud pisikesi viitenumbreid segavateks.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 09:42 (UTC)
Aitäh!
Mõnel juhul on vast siiski nii, et just eraldi reale panemine segab lugemist. Kindlasti ei saa nii teha, et järgmisel real on eraldi punkt või sulg. Nii et tuleb vaadata, kuidas see tööle hakkab. Samuti pole tarvis eraldi reale tõsta, kui viide on lühike, ütleme kolmandik rida.
Ka mind isiklikult viited lugemisel ei sega, või õigemini, see segamine on tühine. Aga ega see pole ilmaasjata, et ajalehtedes sellist viitamist ei kasutata ning kirjutajatelt nõutakse viidete ärajätmist. Paljusid lugejaid siiski viited peletavad. Andres 14. juuni 2009, kell 10:28 (UTC)
Tehniliselt asi toimib. Tühje ridu ei jää, ning lõike ei poolita.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 10:38 (UTC)

See, et panna viitamisemallid (nagu seda on netiviide) teisele reale, on täitsa mõistlik. Pooldan seda mõtet. No tõesti, viitama peab, kuigi mitte igat lõiku (siin olen ühel meelel Epuga) ning samuti on väga häiriv redigeerida teksti kus on pikad viited ja ei saa aru, kus tekst lõpeb või algab või edasi läheb. Aga selline teisele reale panemine, teeb teksti loetavamaks. --Mona 14. juuni 2009, kell 09:47 (UTC)

kuigi mitte igat lõiku - Aga kust läheb piir mida viidata? Reeglites on öeldud, et viitama peab ainult neid asju mis ei ole iseenesestmõistetavad. Kellegi sünnikuupäev ei ole minu hinnangul iseenesestmõistetav
Piiri on tõesti raske paika panna. Eks ta on tunde küsimus (kas antud/leitud fakt vajab viidet või mitte). Aga kindlasti tuleb viited panna siis, kui erinevates allikates on erinevusi. Kui kasutatakse ühte allikat, siis mitte panna iga lõigu lõppu see allikas vaid alla vaid üks kasutatud allikas.--Mona 14. juuni 2009, kell 10:09 (UTC)
Olen ka sellega nõus. Aga ma ise pole enam ammu ühtki artiklit pelgalt ühe allika põhjal kirjutanud.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 10:15 (UTC)
Sellega on see probleem, et kui keegi teine lisab teksti ja viiteid (ja veel enam, kui ta ei lisa viiteid!), siis pole enam selge, mille kohta see allikas käib. Sama probleem on ka lõigu lõpus viitamisega. Andres 14. juuni 2009, kell 10:28 (UTC)
Sellisel juhul tuleks lisatud uus lõik näiteks varustada märkusega lisa viide. Annab aktiivsetele toimetajatele tööd juurde, aga annab märku sellest, et info on mõnest teisest allikast.--Mona 14. juuni 2009, kell 10:42 (UTC)
Muidugi tuleks, aga seda tuleb kõigepealt märgata. Kardan, et see jääb kahe silma vahele. Andres 14. juuni 2009, kell 12:55 (UTC)

Ja teisest üleskerkinud teemast ka - allikad-malli mittepanek ei too artiklisse viiteid. Kavatsen jätkata nende mallide lisamist.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 09:52 (UTC)

Olen ka neid lisanud, ning just selliste artiklite puhul kus tunnen, et seda oleks vaja. Jällegi tunde järgi.--Mona 14. juuni 2009, kell 10:09 (UTC)
Mõnikord lisab, mõnikord mitte. Kui minu kirjutatud artiklile see märkus pannakse, siis ma need ka lisan, kui võimalik. Aga mõni teine ei tee sellest märkusest välja, ja teised ka ei tea, kust ta info võttis. Andres 14. juuni 2009, kell 10:28 (UTC)
Antud malli sõnastus on Selles artiklis ei viidata kasutatud allikatele! Palun aita artiklisse viiteid lisada. - igati neutraalne. See mall ei ole minuarust häbimärgistus vaid üleskutse olukorra parandamiseks.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 10:38 (UTC)
Jah, aga inimesed tajuvad seda etteheitena. Muide, toimetamismallidega on sama lugu. Andres 14. juuni 2009, kell 11:12 (UTC)
Peale selle annab see lugejale signaali, et artikkel pole usaldatav. Tegelikult on seda malli pandud enamasti just artiklitele, mis iseenesest on usaldatavad, kuid artiklitele, mis tõesti pole usaldatavad, pole seda minu mäletamist mööda kunagi pandud. Andres 14. juuni 2009, kell 11:14 (UTC)
On võimatu teha vahet millised artiklid on usaldatavad ning millised ei ole. Ainus võimalus selleks ongi viidete kasutamine (või vähemalt allikate märkimine). Suhtun umbusklikult kõikidesse artiklitesse milles pole toodud allikaid. Loomulikult on võimalik, et ka allikad on ekslikud aga sellisel juhul pole see enam Vikipeedia süü.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 11:59 (UTC)
Noh, kui ma ise kirjutasin, siis ma ju tean, kas ma mõtlesin ise välja või kasutasin mõistlikult usaldatavat allikat. Ka Improvisaator kasutab ju allikaid, ja ka Kk ei mõtle ise midagi välja. Aga samas on meil tuhandeid artikleid, kus võib olla küll mingeid linke, aga kogu asi on ilmselt mitteusaldatav suutmatuse tõttu allikatest aru saada ja lohakuse tõttu teksti vormistamisel. Andres 14. juuni 2009, kell 12:04 (UTC)
Lohakus ja hoolimatus teksti vormistamisel on tõesti probleem, aga selle ma jätaks siit arutelust välja. Kui kasutatakse allikaid, miks need siis mainimata jätta? Improvisaator kasutab oma lühikestes artiklites enamasti vist ühte allikat, mida oleks väga kerge märkida. Tema artiklitele on ka raske ise viiteid lisada, kuna subjektid on vähetuntud ning avalikku infot vähe. Kk ja Improvisaatori artiklid ei ole mingid erandid. Kui pole allikaid siis võib ka usaldusväärsuse kahtluse alla seada.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 12:14 (UTC)
Me vist räägime teineteisest mööda. Mina pean selles kontekstis usaldatavuse all silmas seda, et info on tegelikult usaldusväärne, Sina räägid sellest, kas lugeja teab seda artiklit usaldada. Paradoksaalsel kombel on nii, et artiklitel, mis tegelikult ei ole usaldusväärse sisuga, seda malli pole, ja seal, kus ta on, on tegu enamasti just usaldusväärse infoga. Andres 14. juuni 2009, kell 12:26 (UTC)
Rääkisime vist tõesti mööda. Sinu poolt nimetatud kasutajad on kogenud kaastöölised ja nad saaksid vähese vaevaga oma usaldatava sisuga artiklid muuta selliseks, et ka juhuslik külaline (kes ei ole kursis nende autorite kogu kaastööga) peaks seda artiklit usaldusväärseks.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 12:27 (UTC)
Just seda olen ka mina püüdnud kogu aeg öelda, et palju olulisem on see, et me ise oleksime piisavalt veendunud info õigsuses, mitte lihtsalt ei püüaks lugejat selles veenda (ja veel ilma ise tegelikult kontrollimata). Ka mina olen allikamalli vist pannud, aga ainult siis, kui tõesti pole asja kohta mitte midagi leidnud. Ja ma tõesti ei saa aru, miks ei võiks malli lisamise asemel kas või mõnesse kohta neid viiteid siis kohe juurde panna; pole ju eriti raske võtta see EE lahti ja nt Artur Rinne või Ott Ojamaa artiklisse viited panna. --Epp 14. juuni 2009, kell 12:50 (UTC)
Jah.
See, et ise ei panda, tuleb võib-olla sellest, et ei jõua ega jaksa, nagu keeletoimetamise puhulgi. Andres 14. juuni 2009, kell 12:53 (UTC)
Mul on kodus ainult piiratud hulk ENEsid. Artur Rinne kohta on kirjutatud 8. köites, ja seda mul pole. Minule huvipakkuvate valdkondade artikeid olen ma suurel hulgal parandanud, täiendanud ja viiteid lisanud.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 12:56 (UTC)
Ei saa enam aru, kuhu kirjutada. Nojah, igatahes on meil minu meelest mõttetu unistada uute kirjutajate lisandumisest, kui keegi senistestki õigesti kirjutada ei oska. Ja kui ei oska, ega siis ei kipu kirjutama ka, eks. Ma täna kogemata ühte artiklit alustasin, aga kohe kahetsesin ka, sest viidetega läks ikka jamaks, ja lõpuks oli esialgu ainuke kergelt kättesaadav info ikkagi teistes vikides. Võin ära kustutada, kui tahate. Ja luban, et rohkem ei tee.
Ja mõttetu on rääkida ka uute lugejate lisandumisest, kui me iga artikli alguses teatame, et selle sisu on jama. Juurde kipub tulema ainult neid, kes lihtsalt puudustele osutavad. --Epp 14. juuni 2009, kell 13:11 (UTC)
Ei saa ju keelata, et teiste vikide järgi kirjutatakse. Küllap need viited tulevad, kui tuleb inimesi, kes erialakirjandust kasutavad, ja küllap hakkab ajapikku ka teistes vikides rohkem viiteid tulema. Andres 14. juuni 2009, kell 13:17 (UTC)
Ka lugejaid on ilmselt erinevaid. Ja asi puudutab muidugi ka üldisemat hoiakut; näiteks üldse igasuguse info usaldamise suhtes. Ongi ilmselt asju, millest mina saan täiesti teistmoodi aru. Minu jaoks on küsimus usalduses; ja mul tekib usaldus millegi vastu küll ainult isikliku kogemuse põhjal, mitte tänu mingi allika "kaasasündinud autoriteedile". Samamoodi on minu meelest ju ka inimeste usaldusega Vikipeedia vastu – kui siit saadud info osutub õigeks, tekib ka usaldus. Ja seda täiesti sõltumatult sellest, kellele me viitame. Ühtki absoluutselt pimesi usaldust väärivat allikat pole ju niikuinii olemas. Kas me peaksime dubleerima näiteks EE trükivigu? Ja seal pole mitte ainult trükivead, eks. Kas ma peaksin usaldama mulle täiesti tundmatu autori teost ainult sellepärast, et see on trükis ilmunud? Meil on kuskil allikana märgitud ka näiteks Johan Bäckmani koduleht. Ja mulle tundub, et ka Kroonika. Mille alusel peab lugeja veenduma, et meie allikate valik on usaldusväärne? Miks me arvame, et lugeja peab usaldama meie otsust just seda konkreetset autorit allikana kasutada, aga ei või mingil juhul usaldada meie kirjutatud juttu ilma sellele allikale viitamata? Ja miks me sel juhul ei märgi teisi allikaid, kust sama asja kohta infot saab? --Epp 14. juuni 2009, kell 13:21 (UTC)
Ma kujutan ette, et viidete nõudmisel on mitu astet. Esiteks, igalt kirjutajalt oodatakse, et ta dokumenteeriks oma allikad. Teiseks aga eeldatakse tõsisemalt töölt artikliga allikate kõrvutamist ja parimate väljavalimist. Selleks aga, et seda üldse võimalik oleks teha, tuleb ikkagi alustada sellest, et pannakse kirja see, mis mingist ühest allikast leitakse (ja selleks et ühest allikast mitte liigselt sõltuda, ongi hea alustada teistest vikidest ning allikaid alles siis lisada, kui need leitakse). Võib-olla just see annab artiklile usaldusväärsuse, et ta deklareerib oma allikad. Siis on ta alus edasisele tööle. Mis puudutab allikakriitikasse, siis igaüks rakendab seda nii palju, kui ta oskab. Andres 14. juuni 2009, kell 13:42 (UTC)
Alati ei saa kasutatda üldse viitamist ja tuleb lisada kasutatud allikate loetelu, seda just siis kui artikkel on koostatud paljude erinevate allikate põhjal ja pole pelgalt tsitaatide kogum, mida eeldab iseeneses tetud määral viitamine. See on ka raamatute põhimõte, et antakse vajadusel vaid kasutatud kirjanduse loetelu. Usaldatavus pole pelgalt viidete olemasolu, pigem annab selle pikkem ja analüütiline töö objekti kallal...Zosma 14. juuni 2009, kell 13:54 (UTC)
Pole nõus, et viitamine eeldab tsiteerimist. Raamatuteski on tavaliselt konkreetsed viited, aga raamatud ei pea olema refereerivad.
Viidata ei saa minu meelest siis, kui paljude allikate põhjal sünteesitakse sõnastus. Andres 14. juuni 2009, kell 14:29 (UTC)
Sellisel juhul võib kasutada lause lõpus mitut viidet.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 18:23 (UTC)
Kui millestki räägitakse tuhandetes kohtades erinevas sõnastuses, siis on konkreetne viide eksitav. Aga jah, võib muidugi kirjutada: "vaata näiteks". Üks sarnane näide on artikkel Osutus. Andres 14. juuni 2009, kell 18:54 (UTC)
On võimalik viidata ka lauseosad. Selline näide on artiklis Osebergi laevmatus peatükis "Muud leiud".--WooteleF 14. juuni 2009, kell 19:09 (UTC)

Ma saan probleemist aru. Toimetamise koha pealt. Ma ei leia, et viidatud tekst teeks lugemise raskeks. Pigem leian, et ebamugav on kohe viite juurest viidatud kohta jõuda netiviite puhul, sest viide tekstis viib esialgu viidete alajaotusse ja alles sealt tuleb valida sobiv viide. avjoska 14. juuni 2009, kell 10:25 (UTC)

Jah, see probleem on olemas küll. Tajusin seda teravalt siis, kui praegune viitamistehnika kasutusele võeti, mistõttu ma kahtlesingi selle paremuses. Andres 14. juuni 2009, kell 10:34 (UTC)
Ja praegugi see paneb kiruma. Õnneks võib küll loota, et enamik lugejaid vähemalt esimesel lugemisel viiteid ei vaata. Viidete vaatamine on igatahes tülikam kui trükitud teksti puhul. Andres 14. juuni 2009, kell 10:36 (UTC)
Viitemärgile vajutamine viib ju otse sellele viitele, mitte pelgalt alajaotusse. Valida ei tule sealt enam midagi.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 10:38 (UTC)
Nojah, aga ei jõua kohe vastavale veebilehele, vaid pead kaks korda klikkima, kusjuures teisel korral pead mõtlema, kus see õige viide siis ikka on. Muidugi annab praegune võimaluse enne klikkimist vaadata, kuhu sa jõuad, aga sageli, võib-olla enamasti, pole seda tarvis vaadata. Andres 14. juuni 2009, kell 11:09 (UTC)
Teisalt...allika kirjeldus võtab ehk hoopis vajaduse netilingile klikkida.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 11:17 (UTC)
Mõnikord küll. Aga kui ma ei kliki, siis ma ei saa ju teada, mis seal tegelikult on. Andres 14. juuni 2009, kell 11:19 (UTC)

Mulle tundub, et seda teemat võiks teiste hulgas arutada augustikuisel kokkusaamisel, vaata Vikipeedia:Kokkusaamised. avjoska 14. juuni 2009, kell 11:23 (UTC)

Pistan ka paar sõna sekka. Viitamine minu arvates annab võimaluse teemaga põhjalikumalt tutvuda. Usun, et kõik autorid ei viitsi nii palju kirjutada, nagu refereeritavas artiklis teemakohast juttu on ja viite korral on huvilisel võimalik süvitsi teemasse süveneda--Rünno 14. juuni 2009, kell 17:29 (UTC)

Selleks on mõeldud välislingid. Ja küsimus ei ole ainult viitsimises, vaid ka jõudmises; on ka asju, mida refereerimisega ei saa edasi anda. Andres 14. juuni 2009, kell 18:01 (UTC)
Välislink on nagu edasiseks lugemiseks. Oletame näiteks, et Thor Heyerdahli artiklis räägitakse, et Lihavõttesaare ekspeditsioonist võttis osa ka Gonzalo Figueroa. Inglise vikis sellist tegelast ei mainita (nüüd küll mainitakse). Küsimus kerkib kohe, et kust kohast pärineb selline teave. Viitest. Aga kui panna välislingi alla - siis võidakse mõelda teab mida. Viide toob asjasse selgust ja annab ka lisateavet. Sest selle Gonzalo Figueroa kohta on kirjutatud ka muud põnevat. Näiteks seda, et oli üks Tšiili juhtivaid arheolooge. Mitu kärbest ühe hoobiga. Arvan, et välislink kipub olema veidi ebamäärane.--Rünno 14. juuni 2009, kell 18:16 (UTC)
Sellisel juhul on asjakohane teha Gonzalo Figueroast eraldi artikkel ja koguda info tema kohta sinna. Andres 14. juuni 2009, kell 18:54 (UTC)

Ma ei saa aru, kuidas saab öelda, et lugedes ülaindeksid teksti sees ei häiri; ülearused või puuduvad kirjavahemärgid ju näiteks häirivad; ja need on ometigi palju väiksemad. Ma täpselt seda enne mõtlesin, mis on nüüd artiklis Birnie. Selliselt hakitud teksti nagu ajaloo alajaotuses mina näiteks tõesti vabatahtlikult lugema ei hakka. Ja sinna annaks neid viiteid vist veel lisada, kui hästi norida. Mul on igatahes tõeliselt kahju endisest heast Vikipeediast. --Epp 14. juuni 2009, kell 21:22 (UTC)

Ilus see ei ole, aga lugemist minul küll ei häiri; ma ei väida, et teistel ei võiks häirida. Näiteks teadusartiklites on ju ka sellised ülaindeksid, ja ma pole kuulnud, et oleks kurdetud; tõsi küll, väidetavalt tavalugejat need peletavad. Peaks ainult nii tegema, et ülaindeksi ees ei oleks tühikut.
Huvitav küll, mind häirib tõesti, kui kirjavahemärgid on valesti; aga ülaindeksite kasutamine on ju kirjareeglitega kooskõlas. Nurksulud võiksid ehk küll olemata olla.
Viiteid lisada mina enam ei osanud, aga on paar kohta, kuhi neid oleks tarvis.
Mina saan praegu ainult teoreetiliselt aru, kuidas numbrid lugemist segavad. Andres 14. juuni 2009, kell 21:48 (UTC)
Epp, aga kuidas Sinu meelest saaks asja parandada? Andres 14. juuni 2009, kell 21:56 (UTC)
Lausete ülesehitust annaks parandada ilma, et viitamine kannataks.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 21:31 (UTC)
Mida Sa silmas pead? Andres 14. juuni 2009, kell 21:48 (UTC)
Esimest korda lugedes tundus, et sõnastust annaks parandada (nt. osa lauseid kokku panna), samas viiteid välja jätmata. Aga nüüd teksti mitu korda uuesti lugedes leian sõnastuse üsna hea olevat.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 22:08 (UTC)
Kas Sa kontrollisid ka seda, kas neist viidetest midagi kasu on? Kas Sa kontrollisid, et olen õigesti viidanud? Andres 14. juuni 2009, kell 22:14 (UTC)
Tundub küll, et viidetega on nüüd korras.--WooteleF 15. juuni 2009, kell 07:29 (UTC)

Mul on niisugune ettepanek: kui on tegu allikatega, mis artikli teemat spetsiaalselt käsitlevad, siis panna viited ainult lõigu lõppu. Andres 15. juuni 2009, kell 11:58 (UTC)

Selgita, või esita mõni näide.--WooteleF 15. juuni 2009, kell 12:03 (UTC)

Viitamise telgitagune[muuda lähteteksti]

Inglise vikis värvub viite numbrile klõpsates "References" sektsioonis viidatava kirje tagapõhi siniseks. Kas meil ei oleks võimalik ka samamoodi teha?--Rünno 14. juuni 2009, kell 17:29 (UTC)

Pooldan seda ideed.--WooteleF 14. juuni 2009, kell 18:21 (UTC)
Miks mitte. Võin uurida, kuidas seda teha, see võtab kuni nädala. --Jaan513 16. juuni 2009, kell 09:49 (UTC)
Nüüd töötab ka meil. Brauseri puhver tuleb eelnevalt tühjendada. Firefox: Crtl+Shift+R, IE: Crtl+F5, Safari Cmd+Shift+R. --Jaan513 20. juuni 2009, kell 16:47 (UTC)
Väga hea. Hoopis teine asi. Tänud.--Rünno 20. juuni 2009, kell 16:58 (UTC)
Tõepoolest väga vajalik parandus.--WooteleF 21. juuni 2009, kell 15:15 (UTC)

Minu meelest võiks Vikipeedias olla nupp "peida viited" või midagi sarnast. --Jaan513 16. juuni 2009, kell 09:45 (UTC)

Tuleks uurida, kas tehniliselt on võimalik kuidagi nii teha, et viited kirjutada <ref name="Nimi" /> (teksti juurde) ja selle kirjeldus <ref name="Nimi">Viidatava allika pikk kirjeldus koos muu täpsustava infoga</ref> kusagile eraldi, kasvõi viidete alajaotusesse. Praegu oskaksin ainult nii teha, et tekib täiendav koht, kus kõik nurksulgudes numbrid on järjest üles loetud (midagi sarnast proovisin liivakastis). --Jaan513 16. juuni 2009, kell 09:45 (UTC)

See oleks väga hea.--WooteleF 16. juuni 2009, kell 09:58 (UTC)
võimalik on viited defineerida eraldi lõigus, mis paigutatakse nähtamatu div-märgendi sisse (div style="visibility: hidden"). --Ker 16. juuni 2009, kell 10:04 (UTC)
Jah, siis jääks ainult see mure, et viidet on kasutatud justkui kaks korda (1,0 ja 1,1 viite ees vms). --Jaan513 16. juuni 2009, kell 10:08 (UTC)
Midagi sarnast tuleks kindlasti välja mõelda, samuti võimalus viidete näitamiseks või muutmiseks vastavalt soovile. Kõik, mis me ise välja töötada ei suuda, tuleb esitada keskusele soovina. Andres 17. juuni 2009, kell 07:38 (UTC)

Vahepeal töötas see viite siniseks värvimine, aga nüüd ei ole taas midagi. Milles probleem? Ja inglise Vikis ka ei tööta enam see süsteem.--Rünno 1. august 2009, kell 05:49 (UTC)

Mul töötab.--WooteleF 1. august 2009, kell 07:29 (UTC)
Probleem on ilmselt IE-s. Hommikul, kui kirjutasin, siis kasutasin IE-d. Nüüd õhtul kodus, on FF-ga kõik ok, aga IE-ga ei tööta.--Rünno 1. august 2009, kell 18:12 (UTC)

Viitamisest veel[muuda lähteteksti]

Nagu näha on praegusel viitamissüsteemi üks suurimaid puudusi tekstisisene toimetamise segav mõju. Selle vältimiseks saaks sageli kasutada autori perenime ja aastaarvu ja selle erijuhtumeid, mis on hästi kirja pandud siin: http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf ja seal punktis 2.1.2. Vikis on seda süsteemi kohati kasutatud, vähemalt redigeerimismured see lahendaks--Dj Capricorn 16. juuni 2009, kell 17:02 (UTC)

ilmselt see variant alati ikkagi pole kohane, näiteks mallides võib segadust tekitada--Dj Capricorn 16. juuni 2009, kell 18:34 (UTC)
Ma ise kujutaks ideaalis midagi sellist ette: viidatava koha juurde kirjutada midagi lühikest a la "ref name=rmt265" ja siis kuskil viite alajaotuses täpsustaks, mida see rmt265 endast kujutab, s.t. selle saaks kuskil lõpus eraldi välja kirjutada. Olgem ausad ref-tagid ja tekst segamini on väga jube. --kanakukk 1. juuli 2009, kell 22:51 (UTC).
Ahsoo, Jaan on ka selle mõtte peale tulnud (ei viitsinud enne seda pikka arutelu läbi lugeda). --kanakukk 2. juuli 2009, kell 01:53 (UTC).

Viitamisest Wikiquotes[muuda lähteteksti]

Kas oleks võimalik lisada wikiquotesse mall viited ning et viide värvuks siniseks, kui sellele klikkida. --kanakukk 19. august 2009, kell 18:59 (UTC).

Vastasin lehel Kasutaja arutelu:Tiuks. --Jaan513 21. august 2009, kell 16:12 (UTC)

Account usurpation[muuda lähteteksti]

Any news on this topic?--Contributions/88.201.146.30 15. juuni 2009, kell 18:56 (UTC)

Sorry, no. We have no consensus on this topic (usurpation), so all you can do is wait... I cannot give you any more deadlines or terms. Right now, our policy is something like that: all users without edits who answer and decline and all users with at least 1 edit will not be usurpated. --Jaan513 16. juuni 2009, kell 08:40 (UTC)

Sirje Kingsepp[muuda lähteteksti]

Palun avaldage arvamust, mida teha olukorras, kus halduskohus on andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse ajalehele Eesti Päevaleht jõusse jätnud ja mitu veebilehte, millele oleme viidanud, on kadunud? Andres 15. juuni 2009, kell 19:26 (UTC)

Seniks, kuni keegi Vikipeedia kohta otsuseid pole teinud, laseme rahumeeli vanas vaimus edasi. Tegemist on tegelikult kohtumõistmise kriisiga. Ühelt poolt andmekaitse inspektsioon ei tea isegi, mis on delikaatsed isikuandmed (vt. näiteks isikukood) ja teisest küljest kohus ei taha jätta endast lolli muljet ja võetakse vastu hambutu otsus - no mis see tähendab, et veebileht pannakse kinni, aga paberkandjal olevad andmed jäävad. Lasteaia tase...Aga mis puutub viitamisse, siis on olemas paberkandja ja veebiarhiiv.Rünno 15. juuni 2009, kell 19:48 (UTC)
Seadus ei näe ette andmete kõrvaldamist paberkandjalt, aga kui keelatakse andmete eksponeerimine veebis, siis mõtte järgi käib see ka meie kohta.
Mis puutub veebiarhiivisse, siis mulle isiklikult tundub, et kui mingid andmed on kättesaadavad ainult veebiarhiivis, siis nad pole nii olulised, et me peaksime nad ära tooma. Andres 15. juuni 2009, kell 21:03 (UTC)
Veelkord: Eestis ei ole seaduste tasemel üheselt selge,
mis on e-valdus ja e-haldus. Ei ole ka üheselt selge,
millised seadused kehtivad info kohta „avalikus ruumis”.
Võrdlev näide:
Kui sa oma kirjutise riputad selleks ettenähtud kohta
tänaval või siseruumis, n.t oma ilmavaatelisi seisukohtade selgitamiseks
ja sellest plakatist tehakse foto, siis sellelt fotolt
saadav info on avalik.
Kui topid samasuguse info Interneti rakendusse nimega veeb
ning robotid hoolitsevad, et see kaduma ei läheks,
siis see info on samane fototunnistusega.
Algselt oli veebiarhiiv tõesti mõeldud nõrgukeste serverite
kokkujooksmisest tuleneva infokao vähenemise vastu.
suwa 16. juuni 2009, kell 05:44 (UTC)

Esialgu peab vist viideteta andmed tõstma arutelusse (lisaks peaks arutelu arhiveerima, et see nii pikk poleks). Viidetega on nii, et suure tõenäosusega osa neist tekib uuesti (näiteks Aravete Keskkool avaldab vilistlaste varasemad nimekirjad). Paberväljaandele viitamine oleks minu meelest ka üks variant. Sirje Kingsepp on kindlasti piisavalt tähtis isik, kes peaks olema Vikipeedias, seega artikli kustutamine on välistatud. --Jaan513 16. juuni 2009, kell 19:39 (UTC)

Jaan, aga äkki Sa teeksid selle artikliga need asjad, mis Sinu arvates on tarvis teha? Andres 17. juuni 2009, kell 07:52 (UTC)
Olgu. Proovin mõne päeva jooksul asja korda saada. --Jaan513 17. juuni 2009, kell 14:05 (UTC)

Redigeerimiskast[muuda lähteteksti]

Kuna ma ise ei mäleta, mis lehelt seda muuta sai, siis kirjutan selle siia.

Minu arvates võiks nõnda teha, et redigeerimiskasti aluses sümbolite kastis võiks lisaks olla noolemärgid (→ ← ↔ ↑ ↓) ja kunagi oli seal ka &nbsp; märk, mille võiks taastekitada (saaks kirjutada numbreid/teksti nõnda, et see ei murra näiteks rea lõppu sattuvat 10 000 000 pooleks). Ah jah, • võiks seal kah olla ning ehk on veel mingeid märke, mida näiteks matemaatikaalastes artiklites kasutada võiks ja oleks mugav kui nad seal all olemas oleksid.

Ning kui ma siia juba kirjutan siis kunagi, kui ma Vikis veel õige uus olin, siis ma pärisin, et miks tekitab redigeerimiskasti pealne allkirjamärk enda ette kaks - märget. Ehk saaks nende tekitamisest kah loobuda (kuigi ma ise seda nublakat ei kasuta siis ehk mõnedel oleks nii lihtsam).

Ning siin oli juttu viitamisest. Ma täitsa pooldaks seda, et just nagu inglise Vikipeedias, võiks ka meil viited helesiniseks värvuda kui nendele pisikestele numbritele klikkida. Aga selle viitamise lihtsustamise koha pealt võib ju alati nõnda talitada: [4] ning ega need viite mallid ka minu arvates kõige asjalikumad ole (muudavad teksti hilisema redigeerimise ikka jube raskeks).

Ivo 27. juuni 2009, kell 14:53 (UTC)

See siniseks värvumise värk on nüüd meil olemas.--WooteleF 27. juuni 2009, kell 15:11 (UTC)
Kas on võimalus lisada veel [[pilt|thumb|]] ja [[|]]? Geonarva 27. juuni 2009, kell 16:20 (UTC)
Ma panin nüüd need, millest Ivo puudust tundis. Muide, nbsp on kogu aeg olnud, kõige lõpus. Pildi oma on kasti kohal olemas, sinna võiks ehk selle thumbi juurde panna küll, aga ma vist ei tea, kuidas see käib. --Epp 27. juuni 2009, kell 16:25 (UTC)
Mul seda &nbsp; asja igastahes miskipärast ei näita. Ivo 27. juuni 2009, kell 17:11 (UTC)
Ahaa. Nüüd leidsin. See ju suht nähtamatu sellisel kujul :) Ivo 27. juuni 2009, kell 17:17 (UTC)

Redigeerimiskasti alla on tekkinud mingi ingliskeelne jutt. Kas see peabki seal ingliskeelsena olema? Umbes sarnase sisuga eestikeelne tekst on veidi allpool sinises kastis. Mind isiklikult ajab see ingliskeelne müra seal väga segadusse. Adeliine 30. juuni 2009, kell 11:44 (UTC)

Asi selles, et nüüd tunduvad meie kaastööd minevat kahe litsentsi alla (Creative Commons Attribution/Share-Alike License 3.0 & GNU Free Documentation License). Tegin nii.
1) MediaWiki:Wikimedia-copyrightwarning jätsin tühjaks.
2) MediaWiki:Wikimedia-editpage-tos-summary jätsin tühjaks.
3) Täiendasin teksti lehel MediaWiki:Edittools
--Jaan513 1. juuli 2009, kell 09:04 (UTC)
Paluksin veel sinna lisada [[pilt|thumb|]] ja [[|]]. Geonarva 1. juuli 2009, kell 09:49 (UTC)
Panin juurde. --Epp 1. juuli 2009, kell 16:50 (UTC)
Suur aitäh. --Geonarva 1. juuli 2009, kell 17:32 (UTC)

Otsingul uus stiil[muuda lähteteksti]

Au ja kiitus sellele adminile, kes otsingule normaalse kujunduse tegi. Minu lugupidamine. --kanakukk 1. juuli 2009, kell 22:40 (UTC).

Oma lugupidamise pead suunama arendajatele, kõikides vikides muutus see ühtmoodi :). Ja muide, eelistuste lehekülg on ka veidi muutunud. Adeliine 1. juuli 2009, kell 23:33 (UTC)
Eelmine leht võis olla muidu halvem, aga uue lehe loomine pärast otsingut läks ebamugavamaks. Andres 7. juuli 2009, kell 12:01 (UTC)

Bot policy[muuda lähteteksti]

Hello. To facilitate steward granting of bot access, I suggest implementing the standard bot policy on this wiki. In particular, this policy allows stewards to automatically flag known interlanguage linking bots (if this page says that is acceptable), which form the vast majority of such requests. The policy also enables global bots on this wiki (if this page says that is acceptable), which are trusted bots that will be given bot access on every wiki that allows global bots.

This policy makes bot access requesting much easier for local users, operators, and stewards. To implement it we only need to create a redirect to this page from Project:Bot policy, and add a line at the top noting that it is used here. Please read the text at m:Bot policy before commenting. If you object, please say so; I hope to implement in one week if there is no objection, since it is particularly written to streamline bot requests on wikis with little or no community interested in bot access requests. Rubin16 7. juuli 2009, kell 06:54 (UTC)

Asula ja haldusüksuste mallid[muuda lähteteksti]

Meie mallides on väike segadus. Linn võib olla asustus- või haldusüksus, vald aga ainult haldusüksus (nagu alev, alevik ja küla). See tähendab seda, et meil on kategoorias Haldusüksuste navigeerimismallid maakondade mallides pealkirjad valed. Näiteks mallis {{Valgamaa}} peaks pealkiri olema "Valgamaa omavalitsusüksused" või lahku kirjutades "omavalitsuse üksused" nagu siseministeeriumi lehel. Nüüd asula mallide juurde, need on kategoorias Valdade navigeerimismallid. Üle tuleks vaadata artikkel haldusüksus. Vald jaguneb asulateks, milleks on külad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad, see puudub artiklist (EESTI TERRITOORIUMI HALDUSJAOTUSE SEADUS, asustusüksuste nimistu). Kuna asustus- ja haldusüksused osaliselt kattuvad, siis teen ettepaneku valdade mallist teha külade mallid nagu OLI mallis {{Otepää vald}} (Metsavend rikkus ära). Külamallis oli kategooria, mis tegi kategoriseerimise lihtsaks. Otepää on vallasisene linn ja selle peaks ka mallist välja lugema. Kuna valdades on linnu ja alevikke vähe, siis võiks olla nende jaoks eraldi mallid, maakondade kaupa. Valla artiklites peaks olema maakonna mall, kus oleks alamgrupid valdade kaupa, mis omakorda jagab alevikud, vallasisesed linnad ja külad. Malli nimi võiks olla lahku kirjutatud ("Valga maakond" nagu seaduses). NB! Kategooria valla artiklis PEAB olema kirjutatud artiklisse, mitte malli ja samanimeline ([[Kategooria:Valla nimi| ]]). Kas on veel ettepanekuid? Kui CSS-i lisatakse värvid, saab {{navmall}}ile (hetkel vajab uuendust proovimall {{X14}}) lisaks kasutada ka {{Navmalli alamgrupp}}i. --Tiuks 7. juuli 2009, kell 11:16 (UTC)

Ma ei saa hästi aru, milleks peab muutma olemasolevaid malle. Seal on ju ainult asulad. Kuidas peaks veel mallist välja lugema, et Otepää on vallasisene linn? Praegu ju loebki selle välja: kui Otepää ei oleks vallasisene linn, siis teda selles mallis ei oleks. Näiteks Saue valla mallis ei ole Saue linna. Mall on selleks vajalik, et oleks hea navigeerida ühe valla asulate vahel, olgu siis tegu linna, aleviku, alevi või linnaga. Pole ju vaja malli "Otepää valla vallasisesed linnad"? --Metsavend 7. juuli 2009, kell 14:10 (UTC)
Selgitan siin niipidi. Kõik külade mallid on eraldi (igal vallal eraldi malliga nagu mul oli). Nüüd vallasisesed linnad ja asulad on eraldi maakonna mallis. Miks? Näiteks ei saa hetkel navigeerimismallist(-mallidest) Otepää valla artikist linna artiklisse (link on ainult artiklis). Asustusüksuse mall puudub. See on hetkel ka 195.50.197.24 ja 195.50.200.151 süü aga selline mõte mul tuli kui need olemasolevadki eemaldati. --Tiuks 7. juuli 2009, kell 14:32 (UTC)
Ära nüüd lahmi ja kuku teisi süüdistama. Sul tulevad poolikud mõtted pähe ja hakkad neid kohe usinasti teostama. Kui sa tahad Otepää valla artiklist linna artiklisse jõuda ja seda tingimata nav-malli abiga, siis piisab ka praegusel kujul valla asulate mallist, kus linn olmas – milleks uued mallid? Eraldi küsimus on kas sa peaksid tingimata nav-malli kaudu linna artiklisse saama, kui linn (ja ülejäänud valla asulad) on kõik artiklis kord juba loetletud ja lingitult. Navigeeritakse üldiselt samaliigiliste artiklite või samaliigiliste artiklite rühmade vahel (oleneb kuidas nav-mall üles ehitatud) ehk siis asulate mall asulate vahel. Viimast küsimust on pikemalt põhjendatud siin. 195.50.204.174 7. juuli 2009, kell 15:25 (UTC)
Navmall on navigeerimiseks ja see, et link on artiklis ei ole põhjuseks malli eemaldamiseks. Ahsoous on juba sulle mitu korda maininud, et PANE TAGASI. --Tiuks 7. juuli 2009, kell 15:32 (UTC)

Siiami kass[muuda lähteteksti]

Mind huvitab, kuidas saab automaatselt iga Vikipeediast copy-paste artikkel osutuda kohe plagiaadiks. Päris huvitav on näiteks lugeda minu artikli kohta, et "teksti allikas" on kassilembene tüdrukuke Tartust, kes on minu artikli lihtsalt maha viksinud, ainult selle vahega, et ta on eest ära jätnud viite ingliskeelsele tõunimetusele (ing.Siamese). Ma ei imestaks, kui minu redigeeritud artikkel ka ühest koreatõust ilmub varsti mõne väikese koeraomaniku lemmiku iseloomustuses ja saab jälle lugeda, et "teksti allikas" on hoopiski too armas koerasõber oma foorumis. Jätmata vahele küsimuse, kuidas sellise kaheldava väärtusega "originaalartiklid" üldse üles leitakse, näen ma siin tõsist ohtu Vikipeedia autoritele. Põhimõtteliselt võiks teha praegu umbes 50-st Vikipeedia artiklist copy-paste kuhugi vastava teemaga tegelevale leheküljele, näit. looduskalender, blogi või muu sarnane ja siis väita, et Vikipeedia artiklid on plagiaadid. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas GrigoriPotjomkin (arutelukaastöö) .

Artikli Siiami kass kirjutas kasutaja Potjomkin aga tundub, et oled nime muutnud. Brauseri otsing annab ju kohe kopipeistid välja. Alati ei tule selle peale, et võrrelda algredaktsiooniga. Sellise robotite ajalooga artikkel on tihi kopipeist. Probleem on selle artikli puhul selles, et sellel artiklil allikad puuduvad. Nüüd on mall ära võetud aga artikkel tahab viiteid. --Tiuks 8. juuli 2009, kell 00:24 (UTC)
See mall tähendab ainult mahakirjutamise kahtlust. Nüüd on kahtlus kõrvaldatud ja ka mall on maha võetud. Andres 8. juuli 2009, kell 07:07 (UTC)

Kuidas lisada pilte teemadesse?[muuda lähteteksti]

Palun vastake ! – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Silja (arutelukaastöö) .

Eestikeelsesse Vikipeediasse piltide üleslaadimiseks peab olema kasutaja olnud vähemalt 4 päeva. Juba olemasolevate piltide kasutamiseks võib uurida pilte Commonsis või ka siin. Pilte saab kasutada, kui kirjutada näiteks tekst [[Pilt:Näidis.jpg|thumb|Kirjeldus]] --Jaan513 14. juuli 2009, kell 09:41 (UTC)
Ja veel. Lihtsalt internetist leitud pildid Vikipeediasse ei sobi. Piltide kasutamiseks peab olema luba või sobiv litsents. --Jaan513 14. juuli 2009, kell 09:44 (UTC)
Peale selle 4 päeva peab veel olema mingi arv redigeerimisi. Andres 14. juuli 2009, kell 09:58 (UTC)

Artiklite lukustamine[muuda lähteteksti]

Nende artiklite puhul, mis süstemaatiliselt häirijate tõttu probleeme tekitavad, võiks meie vikis laialt kasutada poollukustust - s.t. jätta redigeerimisõigus üksnes registreeritud kasutajatele. Usun, et sellega võidaks päris märgatavalt nii toimetajate tööaeg kui meeleolu. --Dr Oldekop 17. juuli 2009, kell 09:06 (UTC)

Mina kasutaksin seda ainult erandjuhtudel, sest 1) me saame ka anonüümsetelt ja juhuslikelt kasutajatelt sageli head kaastööd, lukustusega aga peletama neid eemale; 2) järjekindlamad rahurikkujad tulevad ka poollukustusest läbi. Kui keegi segab ka, ütleme, kümne tunni jooksul, siis minu meelest pole põhjust artiklit lukustada. Pigem siis juba segaja blokeerida. Alles siis, kui mõni tähtis (palju loetav) artikkel tõmbab pikema aja jooksul ligi massilist vandalismi, on mõtet poollukustusel, aga minu meelest seda meil praktiliselt ei esine.
Administraatorite jaoks on tühistamine äärmiselt lihtne ja rutiinne tegevus, mis vähemalt minul küll töörahu ei sega. Andres 17. juuli 2009, kell 09:21 (UTC)
Minu meelest ka on vandalism eesti vikis äärmiselt väike probleem. Ja enamasti satub lihtsalt mõni laps vaimustusse sellest, et tema kirjutatud lollused on kohe näha, ja proovib seda suvaliste artiklite peal. Siis saab ju blokeerida, kui on näha, et ta järele ei jäta. --Epp 17. juuli 2009, kell 09:31 (UTC)
Olen samuti nõus, et vandalism ei ole probleem. Enamasti piirduvad sodijad mõne ropu lause lisamisega, mida on kerge tühistada.--WooteleF 17. juuli 2009, kell 10:03 (UTC)