Multimeedium

Allikas: Vikipeedia

Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal.

Multimeedium on meedia ja sisu, milles on ühendatud erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, heli, piltide, animatsiooni, video ja interaktiivsuse kombinatsioon.

Multimeediat salvestatakse, mängitakse ja esitletakse ning juurdepääs infole võimaldatakse läbi töötlusseadmete nagu arvuti- ja elektroonikaseadmed, aga multimeedia esitlused võivad olla ka osa live-esitlusest. Multimeedia omadussõnana kirjeldab elektroonilise meedia seadmeid, mida kasutatakse multimeedia sisu säilitamiseks ja kasutamiseks. Multimeedia on sarnane traditsioonilisele kaunile kunstile, kuid laiaulatuslikum. Termin „rikas meedia“ (rich media) on multimeedia sünonüüm, mida kasutatakse interaktiivse meedia kohta. Hüpermeediat võib pidada ühe kindla multimeedia rakenduseks.

Multimeedia komponendid:

Crystal Clear action playlist.png
Crystal Clear app kaboodle.png
Crystal 128 camera.png
Tekst
Audio
Pilt
Crystal Clear app aktion.png
Crystal Clear app camera.png
Crystal Clear app mouse.png
Animatsioon
Video
Interaktsioon

Multimeedia liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Multimeedia võib laiemalt jagada lineaarseks ja mittelineaarseks. Lineaarse sisuga multimeedia toimib ilma igasuguse juhtimiskontrollita vaataja poolt (nt kinofilm). Mittelineaarne sisu pakub kasutajale interaktiivsust kontrollida protsessi (nt arvutimäng). Hüpermeedia on mittelineaarse sisu osa. Multimeedia esitlus saab olla otseülekanne või lindistus. Lindistatud esitlus võib võimaldada interaktiivsust navigatsioonisüsteemi kaudu. Otseülekanne võimaldab interaktiivsust esitaja kaudu või esitaja interaktsiooni.

Multimeedia peamised iseloomustajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

A lasershow is a live multimedia performance.

Multimeedia esitlusi võib vaadata isiklikult lavalt, projekteeritult, ülekantult või mängitult meediapleieris. Ülekanne võib olla otse või lindistatud multimeedia esitlus. Ülekanded ja lindistused võivad olla kas analoogsed või digitaalsed elektroonilise meedia tehnoloogiad. Digitaalset sidusinfo multimeediat võib alla laadida või kasutada võrgus. Võrgus kasutatav multimeedia võib omakorda olla kas otseülekanne või nõudmisel esitatav.

Multimeedia mänge ja simulatsioone võib kasutada füüsilises keskkonnas koos eriefektidega, mitme kasutajaga võrgus või kohalikus võrgus. Tehnoloogilise või digitaalse multimeedia erinevad formaadid võivad olla suunatud kasutajatele pakutavate võimaluste täiustamiseks (näiteks infoedastuse kiiremaks ja lihtsamaks muutmisele) või meelelahutuse ja kunsti paremaks nautimiseks.

Kõrgetasemeline interaktiivsus saab võimalikuks läbi mitme meediavormi kombineerimise. Sidusinfo multimeedia saab üha enam objektorienteeritutuks ja andmepõhiseks võimaldades rakendustes lõppkasutajaga koostöö tegemist uuenduste sisseviimisel ja sisu erinevate osade pidevat personaliseerimist. Näiteks veebileheküljed, kus on võimalik üles panna oma fotogalerii, mis sisaldab nii pilte kui nende pealkirju ja kirjeldusi. Lisaks kuulmisele ja nägemisele võimaldab alles tärkav kompimistehnoloogia ka virtuaalsete objektide tunnetamist tekitades illusiooni maitsest ja lõhnast, mis omakorda suurendab ja täiustab multimeediast saadavat kogemust.

Terminoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termini ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1965 kasutati terminit Multi-meedia kirjeldamaks etendust nimega Exploding Plastic Inevitable, kus oli kombineeritud rokkmuusika, kino, eksperimentaalne valgustus ja perfomance. Vahepealsed 40 aastat on sõna saanud erinevad tähendused. 1970. aastate lõpus kasutati seda terminit kirjeldamaks esitlusi, mis sisaldasid mitmeprojektorilisi slaidiprogramme, mis olid lisatud heliosale. 1990. aastatel sai termin tänapäevase tähenduse. Tavakasutuses viitab termin multimeedia elektrooniliselt saadud meedia kombinatsioonile, sisaldades videot, pilti, heli ja teksti sellisel viisil, millele juurdepääs oleks interaktiivne. Suur osa tänapäeva veebist käib selle definitsiooni alla. Teatud arvuteid, mida müüdi 1990. aastatel, nimetati multimeediaarvutiteks, sest need sisaldasid CD-ROM-i, mis võimaldas kasutada sadu megabaite videoid, pilte ja heli.

Sõnakasutus ja kontekst[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Meedia" on mitmus sõnast "meedium". Termin „multimeedia“ tuleneb sõnast "multi-" ehk 'mitu', mida kasutatakse kirjeldamaks ilminguid, kus esineb mitu vormi ühte meediat (nt CD-de kogu). Mitmuslikku sõna "multimeedia" kasutatakse ainult mitme meediumi vormi ja sisu kirjeldamiseks.

Termin "multimeedia" on mitmetähenduslik. Püsiv sisu (nagu paberkujul raamat) võib olla seotud multimeediaga kui see sisaldab nii pilte kui teksti või pidada interaktiivseks kui kasutaja sekkub keerates lehte, kui selleks tekib soov. Raamatuid võib pidada ka mittelineaarseteks, kui juurdepääs lehekülgedele on kordumatu. Termin video, kui seda ei kasutata just liikuvate piltide kirjeldamiseks on mitmetähenduslik multimeedia termin. Terminit "video" kasutatakse tihti kirjeldamaks failivormingut, saatmisvormingut või esitlust. Erinevaid informatsiooni sisu vorme ei peeta multimeediaks, kui need ei sisalda selliseid tänapäevaseid esitusvorme nagu heli või video. Vastupidiselt üksikuid informatsiooni sisu vorme väheste infokäitlusvõimalustega nimetatakse multimeediaks, võib-olla selleks, et eristada staatilist meediat aktiivsest.

A presentation using Powerpoint. Corporate presentations may combine all forms of media content.
VVO Multimedia-Terminal in Dresden WTC (Germany)

Kasutusala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Multimeedia kasutusalasid leiab erinevatelt aladelt, näiteks reklaam, kunst, haridus, meelelahutus, tehnika, meditsiin, matemaatika, äri, teadusuuringud ja ajutised ruumilised rakendused. Järgnevalt mõned näited pikemalt.

Loominguline tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutab multimeediat erinevatel eesmärkidel alates kaunitest kunstidest, meelelahutusest, kommertskunstist kuni ajakirjanduse, meedia ja tarkvara teenusteni. Individuaalne multimeedia disainer võib oma karjääri jooksul katta kogu multimeediaspektri. Nõudmised nende oskustele ulatuvad tehnilistest kuni analüütiliste ja loovateni.

Kommerts[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud uued ja vanad elektroonilise meedia vormid, mida kommertsartistid kasutavad, on multimeedia. Huvitavaid esitlusi kasutatakse, et haarata ja hoida vaataja tähelepanu reklaamil. Tööstus (?), äridevaheline ja kontorisisene suhtlus arendatakse tihtipeale loomingulistele teenustele, mis on palju rohkemat kui lihtne slaidiprogramm, ning neid kasutatakse, et müüa oma ideid või elavdada koolitusi. Kommertsmultimeedia arendajaid palgatakse, et disainida riiklikke teenuseid ja mittetulundusteenuseid.

Meelelahutus ja kaunid kunstid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Multimeediat on palju kasutatud meelelahutustööstuses, eriti arendamaks eriefekte filmides ja animatsioonides. Multimeediamängud on populaarne ajaviide, mis on saadaval tarkvaraprogrammidena (CD-ROM) või sidusinfona. Mõned videomängud kasutavad samuti multimeedia võimalusi. Multimeedia rakendused võimaldavad kasutajatel aktiivset osalust. Selle teine äärmus on interaktiivne meedia, millel on passiivsed jälgijad. Osa kunstnike kasutab erinevaid meedia tüüpe, näiteks Peter Greenway segab kino ooperiga ja igat tüüpi digitaalse meediaga. Teine väljund on teosed, mida saab eksponeerida tavakunstiga samades kohtades, näiteks kunstigaleriides. Olgugi, et multimeedia lava võib olla erinev, sisu püsivus on sama tugev nagu see on traditsioonilisel meedial. Digitaalselt salvestatud materjal on nii kestev kui ka lõputult uuesti toodetav, võimaldades iga kord täiuslikku uut koopiat.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hariduses kasutatakse multimeediat arvutipõhistes koolitustes, viidetega raamatutes (entsüklopeedia) ja almanahhides. Arvutipõhine koolitus võimaldab kasutajale pakkuda esitlusprogrammide kaudu kindlal teemal tekstide ja teemakohaste illustratsioonide infot erinevates formaatides. Edutainment (õppelõbustus) on mitte-formaalne termin, mida kasutatakse kirjeldamaks haridust, mis on seotud meelelahutusega, esmajoones just multimeediaga. Õppeteooria on viimase kümnendi jooksul dramaatiliselt avardunud just multimeedia tõttu. Võimalused õpetada ja juhendada läbi multimeedia on peaaegu lõputud.

Tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tarkvara loojad kasutavad multimeediat kõikides arvutisimulatsioonides meelelahutusest koolituseni. Tarkvaraline ehk arvutiprogrammide abil teostatud multimeedia on loodud tarkvaraarendajate ja disainerite koostöös.

Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööstussektoris kasutatakse multimeediat, et esitleda infot aktsionäridele, juhtidele ja kolleegidele. Multimeedia on hea abivahend töötajatele koolituse korraldamiseks, reklaamiks ja toodete ülemaailmseks müügiks läbi veebi.

Matemaatika ja teadusuuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Multimeediat kasutatakse peamiselt mudelites ja simulatsioonides. Näiteks teadlane saab vaadata mingi kindla aine molekulaarmudelit ja manipuleerida sellega, et saada uus aine.

Meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiinis saavad arstid end koolitada vaadates virtuaaloperatsiooni või simuleerida läbi multimeedia, kuidas mõjutavad inimkeha haigusehood viiruste ja bakterite poolt ja arendada seeläbi tehnikaid, et neid ennetada.

Organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muu Euroopas on multimeedia tööstuse peamine organisatsioon Euroopa Multimeedia Assotsiatsioonide Konventsioon (EMMAC).

Multimeedia vormis info struktureerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Multimeedia esitleb omavahel sulandunud teksti, pildi, video ja heli ühte ainsasse vormi. Multimeedia ja Interneti võim sõltub sellest, kuidas informatsioon on seotud.

Multimeedia ja Internet nõuavad täiesti uuelaadset lähenemist kirjutamisele. Kirjutamise stiil, mis on sobiv sidusinfo maailmas on suuresti optimeeritud ja disainitud nii, et seda oleks lugejatel kerge hoomata.

Hea veebilehekülg peab olema tehtud kindla ja mõistliku eesmärgiga. Hea interaktiivsusega ja uute tehnoloogiatega tehtud lehekülg on atraktiivne külastajatele. Lehekülg peaks olema atraktiivne ning innovatiivne oma disainilt, funktsioonult ja eesmärgilt, lihtne navigeerida, pidevalt uuendatud ja kiiresti allalaaditav.

Kasutajad saavad korraga vaadata vaid ühte lehekülge. Seetõttu peavad multimeedia kasutajad looma vaimse mudeli informatsiooni struktuurist.

Patrick Lynch, ülikooli Yale koostatud veebilaadide kasutusjuhendi autor, ütleb, et kasutajad vajavad multimeedia loomingus etteennustatavust, struktuuri, selget funktsiooni ja ühtset graafikat erinevate komponentide ja sektsioonide vahel.