Viini Rahvaooper

Viini Rahvaooper
Viini Rahvaooper
Volksoper Wien
	Ooperimaja esifassaad
Üldandmed
Asukoht	Austria pealinn Viin
Koordinaadid	48° 13′ 28,2″ N, 16° 21′ 1,4″ E
	www.volksoper.at

Viini Rahvaooper (saksa keeles Volksoper Wien) on Viini suuruselt teine teatrimaja. See asub linna 9. ringkonnas Alsergrundis aadressil Währinger Straße 78. See teater on spetsialiseerunud peamiselt koomiliste ooperite, operettide ja muusikalide ettekandmisele, kuid esitatakse ka ballette. Hooaeg sealses repertuaariteatris kestab septembrist juunini.

Ajalugu

1897. aastal asutasid Viini linna kultuurilembesed kodanikud Kaiserjubiläum-Stadttheater-Verein'i (Keiserliku Juubeli Riigiteatrite Liit) eesmärgiga ehitada keiser Franz Joseph I valitsemise 50. aastapäevaks uus teatrimaja saksakeelsete näidendite esitamiseks. Maja ehitati arhitektide Franz von Kraußi ja Alexander Grafi projekti järgi. Ehitustööd algasid 1898. aasta märtsis, läksid maksma 810 000 kuldnat ja kestsid vaid napilt 10 kuud. Uus sõnateater sai nimeke Kaiserjubiläum Stadttheater (1473 kohta).

Maja avati 14. detsembril 1898 Heinrich von Kleisti draamaga "Die Hermannsschlacht" ("Hermanni lahing"). Pidulikku avamist varjutas tugevalt asjaolu, et keiser ise jäi perekondlikel põhjustel sündmusest eemale, kuna tema abikaasa Elisabeth oli kolm kuud varem mõrvatud. Riigiteatrite Liidul oli antisemiitlik põhikiri, mistõttu tollane pealavastaja Adam Müller-Guttenbrunn määras, et lava on avatud vaid aaria talentidele, esineda võivad ainult kristlikud näitlejad ning esitada saab üksnes kristlike kirjanike teoseid. Äärmuslikud propagandatükid keelustati kohalike võimuorganite poolt. Selline repertuaaripoliitika tõi teatrile juba 1903. aastal pankroti.

1. septembril 1903 läks teatri juhtimine üle ooperilaulja, -lavastaja ja laulupedagoog Rainer Simonsile. Ta jätkas esialgu saksakeelsete sõnalavastusega oma eelkäija vaimus, kuid astus ka esimesed sammud muusikateatri suunas. 1906. aastal palkas ta muusikajuhiks noore Alexander von Zemlinsky ja kanti ette Carl Maria von Weberi "Preciosa". Hooajal 1904/1905 tegutses teater juba nime Volksoper all, kuna sõnalavastustest loobuti ning repertuaari moodustasid koomilised ooperid ja operetid. See tagas publiku suure huvi mängukava vastu. 1906.–1908. aastal võeti repertuaari ka tõsiseid oopereid. Pärast paljusid üliedukaid aastaid pidi Volksoper alates 1925. aastast võitlema inflatsiooni ja majanduslike raskustega. 5. juulil 1928 teater suleti ja avati uuesti alles 5. novembril 1929 kui Neues Wiener Schauspielhaus.

Pärast Austria annekteerimist hitlerlaste poolt 1938. aastal võttis asutuse juhtimise üle Viini linnavalitsus ja pani teatrile nimeks Städtische Wiener Volksoper (Viini Riiklik Rahvaooper), mis hiljem sai nimeks Opernhaus der Stadt Wien (Viini linna ooperimaja). Natside valitsemise ajal järgis juhtkond karmilt 1903. aasta antisemiitlikku tegevuspoliitikat. Hoone renoveeriti täielikult 1938. aastal. Pärast seda, kui kõik teatrid olid alates 1. septembrist 1944 keelatud ja mõned Viini kinod õhurünnakutes hävitatud, sai Volksoper'ist mitmeks kuuks 1550 istekohaga linna suuruselt teine kino.

Pärast Teist maailmasõda aastatel 1945–1955 toimis Volksoper sõjas hävinud Viini Riigiooperi residentsina. Kui Riigiooper hoone taastati ja avati, sai 1955. aastal Volksoper'ist taas iseseisev muusikateater ooperite, operettide ja muusikalide ettekandmiseks.

1961–1963 tehti majas kapitaalremont ja hoonet laiendati: suurendati lavataguseid ruume, rajati proovilava ja suur balletisaal, ehitati uus kontoritiib koos kõrvallavaga, lavale seati sisse pöördlava ja kaasaegne valgustussüsteem. Lava laius on 17,2 meetrit ja sügavus 19 meetrit.

1991. aasta septembrist kuni 1996. aasta juunini juhtis linnavalitsus Volksoper'it ja Staatsoper'it ühiselt. Ehkki sel perioodil palgati lauljaid mõlemasse majja korraga, toimusid etendused autonoomselt, kuna kummalgi teatril olid oma prioriteedid. 1998. aastal sai Volksoper'ist föderaalteatrite ümberkorraldamise seaduse järgi taas juriidiliselt iseseisev ettevõte.

Volksoper'is on esinenud rahvusvahelise tuntusega solistid Paula Löwe, Gustav Matzner, Maria Jeritza, Leo Slezak, Max Hansen, John Gilbert, Richard Tauber jt. Alates 1997. aastast töötab teatri solistina eesti metsosopran Annely Peebo.

2020. aasta koroonapandeemia ajal oli Volksoper 300 päeva suletud. Alates 2022. aasta septembrist on teatri kunstiline juht Lotte de Beer. Omer Meir Wellber on muusikajuht kuni 2027/2028. aasta hooaja alguseni.

Esiettekanded Volksoper'is

Max Egger, Frau Holda (ooper, 1908)
Oscar Straus, Im Tal der Liebe (operett, 1909)
Alexander von Zemlinsky, Kleider machen Leute (ooper, 1910)
Wilhelm Kienzl, Der Kuhreigen (muusikaline näidend, 1911)
Marziano Perosi, Pompeji (ooper, 1912)
Heinrich Reinhardt, Napoleon und die Frauen (operett, 1912)
Eugen d'Albert, Liebesketten (ooper, 1912)
Oscar Straus, Die himmelblaue Zeit (operett, 1914)
Heinrich Reinhardt, Der Gast des Königs (operett, 1916)
Robert Konta, Der Kohlenpeter (ooper, 1916)
Wilhelm Kienzl, Das Testament (muusikaline komöödia, 1916)
Max von Oberleithner, Der eiserne Heiland (ooper, 1917)
Julius Bittner, Der liebe Augustin (ooper, 1917)
Josef Reiter, Der Tell (ooper, 1917)
Josef Heller, Frauenlist (ooper, 1917)
Frédéric Chopini muusika alusel, Der weiße Adler (ooper, 1917)
Oscar Straus, Die galante Markgräfin (operett, 1919)
Marco Frank, Eroica (ooper, 1919)
Lio Hans, Maria von Magdala (ooper, 1919)
Oskar Stella, Die drei Freier (ooper, 1919)
Hans Duhan, Mozart (Singspiel, 1923)
Arnold Schönberg, Die glückliche Hand (muusikaline draama, 1924)
Fred Raymond, Ich hab mein Herz in Heidelberg verloren (Singspiel, 1927)
Edmund Eysler, Das ist die erste Liebelei (operett, 1934)
Jara Beneš, Auf der grünen Wiese (operett, 1936)
Friedrich Bayer, Dorothea (ooper, 1940)
Robert Stolz, Frühjahrsparade (operett, 1964)
Franz Salmhofer, Dreikönig (ooper, 1970)
Rudolf Weishappel, König Nicolo (ooper, 1972)
Marcel Rubin, Kleider machen Leute (ooper, 1973)
Franz Alfons Wolpert, Der eingebildete Kranke (ooper, 1975)
Arthur Sullivan, Gilbert & Sullivan (revüü-operett, 1983)
Heinz Karl Gruber ja Richard Bletschacher, Gomorra oder Wie Ihr es verdient (ooper, 1993)
Max Nagl, Felix. Oder von einem, der auszog das Gruseln zu lernen (džässooper, 2002)
Christian Kolonovits, Antonia und der Reißteufel (laste popooper, 2009)
Christian Kolonovits, Vivaldi – Die fünfte Jahreszeit (rokkooper, 2017)
Moritz Eggert, Die letzte Verschwörung (müütiline operett, 2023)

Vaata ka

Währinger Straße-Volksoperi metroojaam

Allikad

Volksoper Wieni koduleht (volksoper.at)
Thierry Beauvert. Opera Houses of the World, New York, 1995
Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012

Välislingid

Viini Rahvaooperi koduleht