Itaalia veinid

Itaalia kuulub veinimaade nn suurde kolmikusse, olles tänaseks juhtpositsioonilt tõugatud maailma suuruselt teiseks veinitootjaks. Itaaliast leiab mitmeid maailmakuulsaid veine, eriti peetakse lugu sellistest Põhja-Itaalia veinidest nagu Barolo, Barbaresco, Barbera, Chianti, Soave, Berber ja Prosecco. Aga suurepäraseid veine leiab ka Lõuna-Itaaliast.

Itaalia veinide ajalugu

Itaalia veinide ajalugu ulatub üle kahe tuhande aasta tagasi. Sajandite jooksul on kreeklased, etruskid ja roomlased mänginud olulist rolli erinevate veinide väljaarendamisel.

Itaalia veinide kvaliteedisüsteem

Itaalia veinide kvaliteediklassid:

• Vino da Tavola (VDT) on lihtne Itaalia lauavein. Selle valmistamiseks kasutatakse viinamarju ning tehnoloogiat, mis ei ole kvaliteedireeglite järgi lubatud ja seetõttu ei kvalifitseeru need kõrgema kvaliteediklassi alla. Vino da Tavola vein peab olema valmistatud ELi poolt tunnustatud viinamarjasortidest ja toodetud ELi pinnal. Veini minimaalne alkoholisisaldus sõltuvalt piirkonnast 8,5% v 9%, maksimaalselt 15%, veini minimaalne happesus kokku 4-5 g liitri kohta.
• Indicazione Geografica Tipica (IGT), ehk Vina da Tavola con Indicazione Geografica Tipica, ehk lihtne maakonnavein. lates 1. augustist 2009 on IGP – Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ning mille valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ja veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992. aastal, et tõsta esile ligikaudu 40% itaalia lauaveinide kategoorias olevaid veine.
• Denominacione di Origine Controllata (DOC). Alates 1. augustist 2009 on DOP – Denominazione de Origine Protetta. DOC veinid peavad järgima juba pisut rangemaid reegleid, sh kasutatakse vaid algupärased viinamarjasorte täpselt määratletud piirkondadest, piiratakse maksimaalset saagikust ja alkoholisisaldust. DOC märgis annab kindluse, et tegemist on teatud kindlate reeglite järgi valmistatud veiniga. DOC veinide eeltingimus on IGT staatuse omamine minimaalselt 5 aastat.
• Denominacione di Origine Controllata e Garantita (DOCG). Alates 1. augustist 2009 DOP – Denominazione de Origine Protetta (DOC ja DOCG liideti). DOCG on Itaalia veinide kõrgeim kvaliteediklass. Veinid võivad saada DOCG märgise, kui neil on olnud DOC staatus vähemalt 10 aastat. Peale kõikide DOC reeglite peab DOCG vein vastama rangematele nõuetele, seda eriti saagikuse osas, aga ka näiteks läbima erikomitee tehtud veinikatse. Praegu on Itaalias 73 DOCG piirkonda, millest suurem osa jääb Piemonte, Veneto ja Toscana veinipiirkondadesse.

Kvaliteedireeglite üle teostab järelevalvet sõltumatu organisatsioon, mis kontrollib reeglite järgmist alates veiniaedadest, valmistamisprotsessist ning läbi kontrollostude jaemüügini välja.

Itaalia veinipiirkonnad

 Pikemalt artiklis Itaalia veinipiirkonnad

Itaalias on kokku 20 veinipiirkonda, mis kattuvad Itaalia haldusjaotusega ning kust leiab veine igaühe maitsele. DOCG piirkondi, mida on nüüdisajal kokku enam kui 73, on koondunud peamiselt Piemonte, Veneto ja Toscana piirkonda.

Kirde-Itaalia

Itaalia kirdeosas asub 3 veinipiirkonda:

1. Veneto,
2. Trentino-Alto Adige ja
3. Friuli-Venezia Giulia

Põhja-Itaalia

Itaalia põhjaosas ja loodeosas on 5 veinipiirkonda:

1. Lombardia,
2. Emilia-Romagna,
3. Piemonte,
4. Liguria ja
5. Aosta Valley.

Kesk-Itaalia

Itaalia keskosas on 6 veinipiirkonda:

1. Toscana,
2. Lazio,
3. Umbria,
4. Marche,
5. Abruzzo ja
6. Molise.

Lõuna-Itaalia

Ja Lõuna-Itaalias on ülejäänud 6 veinipiirkonda:

1. Campania,
2. Basilicata,
3. Puglia,
4. Calabria,
5. Sitsiilia ja
6. Sardiinia.

Itaalias kasvatatavad viinamarjasordid

Punase viinamarja sordid

• Barbera
• Dolcetto
• Nebbiolo on Piemonte uhkete veinide Barolo ja Barbaresco viinamarjasort.
• Primitivo on tahumata ja pisut robustne Horvaatia juurtega punase viinamarja sort, mida kasvatatakse Lõuna-Itaalias, peamiselt Apuulias.
• Sangiovese on kõige enam kasvatatav viinamarjasort Itaalias, iseäranis Toscanas. Temast valmistatakse kuulsaid veine, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino.

Valge viinamarja sordid

• Cortese on Piemontes laialt levinud valge viinamarja sort, millest valmistatakse kuulus Gavi.
• Clero, vähese suhkrusisaldusega viinamari, millest valmib Prosecco – aromaatne ja kerge vahuvein.
• Moscato
• Pinot grigio
• Friulano
• Trebbiano on levinuim valge viinamarja sort, mida kasvatatakse kogu Itaalias.

Välislingid

• Veiniguru: Itaalia veinid