Varjuteater (romaan)

Allikas: Vikipeedia
Varjuteater
Autor Viivi Luik
Kaane kujundaja Mari Kaljuste
Toimetaja Joel Sang
Päritolumaa Eesti
Keel eesti, itaalia
Žanr(id) proosa
Kirjastaja Eesti Keele Sihtasutus
Avaldamisaeg 2010
Väljaande tüüp kõvakaaneline
Lehekülgi 307 lk
Mõõtmed ja kaal 135 × 185 mm
ISBN 9789985793268
Eelnev raamat "Kogutud luuletused 1962–1997" (2006)
Järgnev raamat "Ma olen raamat" (2010)

"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan.

Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (1998–2003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde.

Retseptsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Viivi Luik ei määratle "Varjuteatrit" ei reisikirja ega mälestusteraamatuna, vaid nimetab seda selgelt romaaniks.[1] Kirjanduskriitik Kaarel Kressa on raamatut nimetanud mosaiiktekstiks, mille tükke eristavad värvide asemel eri ajajärgud ning tükkideks on mälupildid ja väikesed vaatlused.[2]

Rein Veidemann nimetas "Varjuteatrit" pärast ilmumist Mats Traadi "Õelate lambi" kõrval teiseks 2010. aasta eesti proosasündmuseks.[3]

2010. aastal ilmunud "Varjuteatril" on otsesed sidemed 1985. aastal ilmunud "Seitsmenda rahukevadega", eelkõige otseste viidete (Rooma jõudmine sai alguse 1949. aastal kodukandist), aga ka tinglikumate ühenduste näol (tagasivaade lapsepõlve 1950. aastatel).[4] Romaani on võrreldud ka Aare Pilve "Ramadaaniga" (2010), mis kujutab samuti sügavamat sissevaadet Itaaliasse. Joel Sangale toob "Varjuteater" meelde ka Curzio Malaparte "Kaputti" (1944) [5].

Preemiad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta parim reisikiri (2011)[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kaarel Kressa "Viivi Luik: kogu mu elu on kulunud iseendaks saamise peale". Eesti Päevaleht, 4. detsember 2010 (kasutatud 22. august 2012)
  2. Kaarel Kressa "Viivi Luik: kogu mu elu on kulunud iseendaks saamise peale. Arvustus: Palveränduri mosaiiktekst". Eesti Päevaleht, 4. detsember 2010 (kasutatud 22. august 2012)
  3. Rein Veidemann "Viivi Luik – ajatu teeline". Postimees, 27. november 2010 (kasutatud 22. august 2012)
  4. Joel Sang "Sõnale alluv maailm". Keel ja Kirjandus, 3/2011, lk 212–213 (kasutatud 22. august 2012)
  5. Joel Sang "Sõnale alluv maailm". Keel ja Kirjandus, 3/2011, lk 214 (kasutatud 22. august 2012)
  6. Maris Meiessaar "Viivi Luige "Varjuteater" valiti aasta parimaks reisiraamatuks". Eesti Päevaleht, 12. aprill 2011 (kasutatud 22. august 2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]