Johanna Ross

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johanna Ross (sündinud 27. augustil 1985 Tallinnas) on eesti kirjanduskriitik ja tõlkija.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Johanna Ross lõpetas 2003. aastal Tallinna Inglise Kolledži ja 2007. aastal Tartu Ülikoolis filosoofia eriala (cum laude). 2010. aastal kaitses ta sealsamas magistritöö kirjandus- ja teatriteaduse erialal tööga "Aimée Beekmani romaan "Valikuvõimalus": kontekst ja retseptsioon" ja 2018. aastal doktoritöö[1] väitekirjaga Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid.

Alates 2012. aasta 7. numbrist on ta ajakirja Keel ja Kirjandus kirjandusteooria ja -kriitika toimetaja, 2016. aastal valiti ta ajakirja peatoimetajaks.[2]

Ta on avaldanud tõlkeid ilukirjandusest ning kirjanduskriitikat.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Johanna Ross on Jaan Rossi ja Kristiina Rossi tütar.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduslikud tööd (valik)[muuda | muuda lähteteksti]

Monograafiad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2018. 306 lk (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 17)

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Naised, nišid ja nullid. – Keel ja Kirjandus nr 3, 2011, lk 206–211.
  • Aimée Beekmani "Valikuvõimalus": ühe omanäolise romaani vastuvõtu dünaamikast. – Methis 8 (2011), lk 21–35.
  • Naisterahva mõnitus. Toidu valmistamine eesti nõukogude olmekirjanduses. – Looming nr 1, 2012, lk 83–96.
  • Eesti proosa 2013: sai nutta ja naerda. – Looming nr 3, 2014, lk 396–415.
  • "Ukuaru" peidus pool: Kaili lugu. – Kirjanduspärand kultuuriloos. Artikleid ja uurimusi 2008–2014. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2014, lk 63–85 (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 7)
  • Mõttetud lunnid enne ja nüüd. Nõrgast mehest 1970. aastate eesti kirjanduses. – Vikerkaar nr 4-5, 2014, lk 62–74.
  • (Nõukogude) Eesti ja Euroopa Viivi Luige romaanides. Loetelud ja vastandused. – Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2016, lk 163–189 (Studia litteraria Estonica 18).
  • The sensuous and social Eeva Park. – Estonian Literary Magazine 46 (spring 2018), lk 42–45.

Tõlkeid eesti keelde[muuda | muuda lähteteksti]

  • Celia Rees, "Nõialaps". Tallinn: Varrak, 2005
  • Celia Rees, "Nägijanaine". Tallinn: Varrak, 2006
  • "Muinasjutuvaramu". Tallinn: Varrak, 2007
  • Sue Monk Kidd, "Mesilaste salajane elu". Tallinn: Varrak, 2008
  • "Valik artikleid kultuuripoliitikast". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008
  • Eva Ibbotson, "Kiilivõrendik". Tallinn: Varrak, 2010
  • Sarah Winman, "Kui jumal oli jänes". Tallinn: Varrak, 2012
  • Lionel Shriver, "Suur vend". Tallinn: Varrak, 2014

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vt. Keel ja Kirjandus nr 9, 2018, lk 774.
  2. "Ajakirja Keel ja Kirjandus uus peatoimetaja on Johanna Ross", kultuur.err.ee, 23. mai 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]