Topeltpatarei

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vana patarei)
Vaade Kalarannast Topeltpatareile.
Foto: 29. september 2014
Topeltpatarei esikülg.
Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008
Topeltpatarei tagakülg.
Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008

Topeltpatarei (rahvapäraselt ka Vana Patarei; vene keeles Двойная батарея) on Tallinna reidil asuv endine kindlusehitisekompleks (fort).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aprillis 1711 andis Tallinna komandant Vassili Zotov korralduse ühe uue patarei ehitamiseks Kalaranna lähedale merre. Aastatel 1713–1715 ehitati kaks puit-kivitarindis patareid. 1748. aastal asendati mõlema patarei puitehitised paekiviehitistega. 1776. aastal esitati projekt patareide katmiseks raiutud graniidist voodriga, kuid see jäi teostamata.

Tallinna 1820. aasta kaitsekava[muuda | muuda lähteteksti]

1820. aastal koostatud ja keiser Aleksander I poolt allkirjastatud Tallinna suure kaitsekava alusel kavandati praegu teadaolevalt vähemalt 8 kiviehitiste kompleksi püstitamist või olulist rekonstrueerimist. Neist on kavandatud asukoht teada neljal – suur fort Kalaranna lääneossa, Montalembert-tüüpi suurtükitorniga fort Väikesele Paljassaarele ja Pirita jõe suudmesse ning olemasoleva Topeltpatarei ümberehitamine. Ülejäänud nelja kavandatud ehitise asukoht pole täpselt teada.

1821. aastal hakati ehitama ümber Topeltpatarei idapoolset patareid. 1823. aastal kavandati mõlema patarei liitmine üheks ehitiseks.

Tallinna 1827–1828. aasta kaitsekava[muuda | muuda lähteteksti]

1827. aastal koostatud ja keiser Nikolai I poolt 1828. aastal allkirjastatud Tallinna suure kaitsekava järgi jätkati Topeltpatarei ühendamistöid. 1831. aastal ehitati ümber lääneosa. Idaosa lammutati kuni aluseni, tugevdati alust ja ehitati paest uus tervikehitis. 1833. aastal viidi uuele kindlusehitisele relvad – umbes 50 suurtükki, seega oli algsest kahest eraldi patareist kasvanud välja fort.

Aastatel 1843-1853 ehitati 2. korrusele peale rinnatisega kaitseplatvorm, 2. korrus kasarmule, rannikuküljele rinnatis ja paigutati sinna ka suurtükid ning uus kuulikuumutusahi. Fordi merepoolsed küljed vooderdati graniidiga.

Krimmi sõja ajal ja pärast sõda[muuda | muuda lähteteksti]

1854. aastal tehti seoses aasta varem puhkenud Krimmi sõjaga uusi suuri korrastustöid. Ettevalmistuste sõjaks ajal oli Topeltpatareil umbes 250 inimest. Samal aastal tuli BritiPrantsuse ühendlaevastik Soome lahele, tungis ka Tallinna lahte ja okupeeris Naissaare.

Augustis 1854 vallutasid Briti–Prantsuse ühendjõud Bomarsundis, Ahvenamaal võimsa Vene kindluse kõik osad kiiresti ja väikeste jõududega. Venelastele oli see suur šokk. Venelased jätsid maha kõik eraldiasetsevad väiksemad kindlustised, mida ei saanud jalaväega toetada ja mida pidi meritsi varustama. 1855. aastal jäetigi Topeltpatarei maha, enne püüdes seda veel muuta kasutuskõlbmatuks.

1868. aastal müüdi Topeltpatarei ehitusmaterjaliks ning seda hakati tasapidi lammutama.

Lähiajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1928. aastal paigaldati Topeltpatarei varemetele Kalasadamasse sissesõiduks tulepaak. See sai kannatada Teises maailmasõjas ja taastati 1945. aastal. Tulepaak kustutati meremärkide registrist 2007. aastal ja lammutati.[1]

1970. aastate II poolel plaaniti liita Topeltpatarei varemed võimaliku uue jahisadama ehitistega Linnahalli ja Kalaranna fordi vahel. Seda plaani esitati arhitektuurivõistlustel veel 2000. aastate algul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Vali. "Eesti tuletornide ajalugu". Tallinn 2011. Lk 273

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1988 Heino Gustavson. Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani. ENSV TA Toimetised, Ühiskonnateadused 37/2. Tallinn 1988
  • 1994 Heino Gustavson. Tallinna vanemad merekindlused. Olion. Tallinn 1994
  • 2004 "Topeltpatarei, ka Läänepatarei". // Entsüklopeedia Tallinn. II köide N-Ü. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2004. Lk 259
  • 2014 Robert Treufeldt. "Tarnished Diamonds: About the Military Past of Tallinn’s Coastal Area. Fort of Kalarand and Double Battery". In: The Changing Coastal and Maritime Culture: The 5th Baltic Sea Region Cultural Heritage Forum; Tallinn; 18–20. september 2013. Ed. Maili Roio. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2014. Lk 101-107

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]