koordinaadid: 57° 46′ 42″ N, 26° 2′ 25″ E
Valga Gümnaasium
(Ümber suunatud leheküljelt Valga I Keskkool)
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2020) |
| Valga Gümnaasium | |
|---|---|
 Foto: Valga Gümnaasium | |
| Asutatud | 1932. aastal |
| Kooli tüüp | gümnaasium |
| Direktor | Andrus Murumaa[1] |
| Klassikomplekte | 8 |
| Linn | Valga |
| Maakond | Valga maakond |
| Aadress |
J. Kuperjanovi 10 68207 Valga |
| Koduleht | http://www.valgagym.edu.ee |
Valga Gümnaasium on üldhariduskool Valga linnas.
Eelajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
- 1918. Valga Rahvahariduse Selts taotles eesti õppekeelega keskkooli asutamist, kuid ei saanud selleks Saksa okupatsioonivõimudelt luba.
- 11. jaanuar 1919. Asutati Valga Eesti Gümnaasium (VEG) – esimene eesti õppekeelega keskharidust andev õppeasutus Valgas. 300 õpilasega segakooli juhatajaks määrati Marta Pärna. Valga Eesti Gümnaasium saab töötada sama aasta jaanuari lõpuni. Ägedate lahingute tõttu Vabadussõjas otsustati koolikomisjoni otsusega kool sulgeda.
- 31. jaanuar 1919. Paju lahing Valga lähedal.
- 10. veebruar 1919. Eesti väed vabastavad Valga. Enamliku terrori lõpp linnas.
- veebruar 1919. Koolikomisjoni otsusega asutati Valga Eesti Gümnaasiumi asemele kaks gümnaasiumi – eraldi poeglastele ja tütarlastele.
- 25. veebruar 1919. Valga Tütarlaste Gümnaasium ja Valga Poeglaste Gümnaasium alustasid õppetööd. Esialgu töötavad mõlemad gümnaasiumid samas majas Vabaduse tänaval, kuid eri korrustel. Valga Tütarlaste Gümnaasiumi (VTG) juhataja oli Marta Pärna.[2] Õpilaskonna moodustasid Valga ja Valgamaa tütarlapsed, tulijaid on ka kaugemalt. Kokku alustab õppimist 212 tütarlast. Valga Poeglaste Gümnaasium alustas tegevust Olaf Silla juhtimisel, kuid juba 1919. aasta sügisest tuleb tema asemele tuntud pedagoog Tõnis Grünberg.[3] Õpilasi oli 129. Poeglaste Gümnaasium jõudis oma päriskoju – Valga Valgesse Majja – alles 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmetes kooliruumides, 1921. aastast aga koolihoones Jaani kiriku kõrval. Tõnis Grünberg juhtis kooli kuni selle sulgemiseni 1932. aastal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
- 1932. Valga Tütarlaste Gümnaasium ja Valga Poeglaste Gümnaasium suleti avalikkude keskkoolide seaduse § 15 alusel. Sügisest sai nende koolide õpilastest vastasutatud Valga Ühisgümnaasiumi õpilased. Kooli direktoriks määrati Viktor Neggo. Gümnaasiumi asukohaks sai Kuperjanovi tänav 10 – Valga Valge Maja. Gümnaasium liigendati humanitaar- ja reaalharuks, millele lisandus kommertsharu. Koolis oli üle poole tuhande õpilase.
- 1934. aasta koolireform tõi kaasa olulisi ümberkorraldusi koolitöös. Kehtestati progümnaasiumi (5.–9. õppeaasta) ja reaalkooli (7.–9. õppeaasta) staatus, millele järgnes kolmeaastase õppeajaga gümnaasium (10.–12. õppeaasta). Täieliku gümnaasiumihariduse omandamiseks pikendati õppeaega senisega võrreldes ühe aasta võrra. Algkool oli 6-aastase õppeajaga. Viktor Neggo asemele tuli direktoriks Aleksander Raudsepp.
- 1939 Valga Ühisgümnaasiumist sai Valga Gümnaasium (VG). Kooli hakkas juhtima Aleksander Rikken.
- 1940/41. õppeaasta. Vastavalt Nõukogude Liidu koolisüsteemile nimetati Valga Gümnaasium Valga Keskkooliks. Kaotati õppemaks, korraldati ümber koolisüsteem. 19. augustist 1940 vabastati [4] Valga Gümnaasiumi direktori ametikohalt Aleksander Rikken.
- 1941/42. õppeaasta. Saksa okupatsiooni tingimustes, taastati kooli endine nimi, Valga Gümnaasium.
- 1944. aasta sügisest muudeti kooli nimi jälle Valga Keskkooliks.
- 1945 Kool kolis tagasi Valga Valgesse Majja Kuperjanovi tn 10. Sõja-aastatel oli koolimajas sõjaväehaigla ja õppetöö klasside kaupa linnas laiali.
- 1946 Kool nimetati Valga I Keskkooliks, sest Valgas avati ka vene õppekeelega keskkool.
- 1960. aastad. Tuhande õpilasega kool töötas kahes vahetuses. Linnas oli suur kooliruumide kitsikus ja seetõttu olid kooli allüürnikeks ka Valga Õhtukeskkool, Valga Muusikakool ja Valga Spordikool. Koolimaja oli hõivatud varavalgest hilisõhtuni. Koolile nõuti juurdeehitust. Projekt, mille autor on tuntud arhitekt Arnold Matteus, valmis 1970. aastate alguses. See jäi aga teostamata, sest päevakorda kerkis uue koolihoone ehitamine.
- 1977 Uue koolihoone valmimine. 1. septembri aktus uues majas. Ainekabinetisüsteemi kasutusele võtmine.
- 1994 Valga I Keskkool nimetati taas Valga Gümnaasiumiks.
- 2011. aasta 27. mai. Valga Linnavolikogu istungil võeti vastu "Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava aastateks 2011–2015".
- 2011 oktoober. Hariduse arengukava elluviimiseks moodustatud komisjon otsustas muuta Valga Gümnaasiumi tegutsemise vormi nii, et 1. septembril 2012 alustab Valga Gümnaasium ainult gümnaasiumiklassidega koolina ning senise Valga Gümnaasiumi põhikooliastme õpilastele luuakse õpingute jätkamise võimalus Valga Põhikoolis, kus avati vajalikul arvul klassikomplekte. Seejuures peeti kõige otstarbekamaks, et gümnaasiumi klassid (10.–12. klass) asuksid Kuperjanovi tn 10 hoones.[5]
- 2012. aasta 2. märts. Valga Linnavolikogu istungil kinnitati Valga Gümnaasiumi uus põhimäärus.[6]
- 2012. aasta 1. september. Hakkas kehtima Valga Gümnaasiumi uus põhimäärus. Selle järgi on Valga Gümnaasium ainult gümnaasiumiastmes töötav kool.
- Valga linna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kokkuleppe kohaselt saab Valga gümnaasiumist alates 1. septembrist 2016 riigigümnaasium.[7]
Koolijuhid[muuda | muuda lähteteksti]
Valga Ühisgümnaasium
- Viktor Neggo 1932–1934
- Aleksander Raudsepp 1934–1939
Valga Gümnaasium / Valga Keskkool
- Aleksander Rikken 1939–1941
Valga Gümnaasium
- Friedrich Klement[8] 1941–1942
- Johannes Taal 1942–1943
Valga Gümnaasium / Valga Keskkool / Valga I Keskkool
- Henn Sirk 1943–1950
Valga I Keskkool
- Georg Säinas 1950–1951
- Julius Lee 1951–1957
- Valter Malm 1957–1992
Valga I Keskkool / Valga Gümnaasium
- Raimond Luts[9] 1992–2015[7]
- Andrus Murumaa 2015[1]–
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Valga gümnaasiumi direktoriks valiti Andrus Murumaa Valgamaalane, 05.06.2015.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Pärna, Marta www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Grünberg, Tõnis www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
- ↑ Valga Linnavalitsus. Koolivõrgu korrastamine www.valgalv.ee Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ Valgas tegutsetakse ümberkorraldatud koolivõrgu nimel[alaline kõdulink] eestielu.delfi.ee
- ↑ 7,0 7,1 Koolijuht lahkub ametist Valgamaalane, 06.04.2015.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Klement, Friedrich www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Luts, Raimond www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Valve Saretok. Läbi uduliniku II. Toronto: Orto, 1957.
- Kooli waim: mälestusi, pilte, kilde ajaloost. Koostanud ja toimetanud Pille Juurikas ja Tiiu Püss. Tallinn: Uniprint, 2004. ISBN 998595291X
- Helju Keskpalu. "Kui te ei saa olla kui kotkad, siis olge kui pääsukesed : Marta Pärna 125. sünniaastapäevalt." – Valgamaalane, 14. jaanuar 1993, lk 2.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]