Vaba tahte probleem

Vaba tahte probleem filosoofias seisneb küsimuses, kas ja kuidas on ühitatavad väide, et inimesel on vaba tahe, ja deterministlik väide, et inimese valikud ja teod on determineeritud või ära määratud füüsikaliste loodusseadustega, inimese bioloogilise loomusega, psühholoogiliste teguritega, Jumalaga või millegi muuga. Vastavalt sellele, mida peetakse determineerijaks, võtab vaba tahte probleem erinevaid kujusid.

Arusaam vabast tahtest tuleneb eeskätt inimese vastupandamatust subjektiivsest muljest, et meie teod lähtuvad meie endi otsustest, tundest, et inimestel on moraalne vastutus oma tegude eest, nii et me pälvime kiitust või laitust, (vaba tahet nähakse tavaliselt moraalse vastutuse eeldusena) ning arusaamast, et ükski minu otsus ei olnud paratamatu ning ma oleksin iga kord võinud teha ka teistsuguse otsuse.

Arusaam determineeritusest aga teaduslikust, religioossest või muust maailmavaatest (füüsikalised loodusseadused, millele kõik, sealhulgas inimene, allub, on deterministlikud ja üldkehtivad; Jumal on kõiki sündmusi determineeriv põhjus).

Vähemalt esmapilgul on need arusaamad omavahel vastuolus. Probleemi lahendusettepanekud, mis vastuolu olemasolu eitavad, paigutatakse kompatibilismi ehk pehme determinismi (näiteks Gottfried Leibniz ja David Hume) alla ja vastuolu kinnitavad lahendusettepanekud inkompatibilismi alla. Inkompatibilism jaguneb kaheks teineteist välistavaks seisukohaks: karm determinism (näiteks Baruch Spinoza, Joseph Priestley) jaatab determinismi ja eitab vaba tahet; libertarism (näiteks William Ockham, Thomas Reid) jaatab vaba tahte olemasolu ja eitab determinismi, asendades selle mingit laadi indeterminismiga.

Libertarism

 Pikemalt artiklis Libertarism

Terve mõistus paistab pooldavat libertarismi, mille kohaselt ei ole inimese teo valik kausaalselt determineeritud inimesest sõltumatute asjaolude poolt, nii et inimene saab oma tegude eest vastutada.

Tegijapõhjuslikkuse teooria

 Pikemalt artiklis Tegijapõhjuslikkus

Tegijapõhjuslikkuse teooria järgi on olemas niisugused substantsidest tegijad, kellel on kausaalne jõud teha valikuid, ilma et valikud oleksid determineeritud. Ühe variandi järgi tegija põhjendid, soovid ja uskumused ainult kallutavad tema valikut, kuid ei määra seda ära. Tegijapõhjuslikkuse pooldajad on näiteks Immanuel Kant, Roderick Chisholm ja Randolph Clarke.

Sündmustevahelisest põhjuslikust seosest tulenev libertarism

Teine libertaristlik positsioon tunnistab üksnes sündmustevahelist põhjuslikku seost ega tunnista substantsi kausaalset jõudu. Sel juhul teeb tahtevabaduse ja moraalse vastutuse võimalikuks määramatus sündmustevahelises seoses. Säärast määramatust postuleerisid Epikuros ja Lucretius, kes seletavad vaba tahet allapoole langevate aatomite spontaansete, determineerimata kõrvalekalletega.

Kriitika

Libertarismi kriitikud osutavad näiteks sellele, et libertaristide tõlgendus vabast tahtest viib olukorrani, kus vabast tahtest tulenev tegu ei too kaasa moraalset vastutust ega ole seletatav ega ratsionaalne.

Teiseks leitakse, et sellise vaba tahte olemasolu, millest libertarism räägib, ei ole kooskõlas empiiriliste tõenditega.

Kompatibilism

 Pikemalt artiklis Kompatibilism

Enamik filosoofe pooldab kompatibilismi, et säilitada mõlemad intuitsioonid.

Determinism ei sega vastutust, sest vastutus ei tulene indeterminismist

Ühe kompatibilistliku teooria järgi ei ohusta determinism vastutust. Vastutus tuleb sellistest reaktiivsetest hoiakutest nagu nördimus, pahameel, süü ja tänulikkus. Tegude laiduväärsus ja kiiduväärsus tulevad tüüpilistest reaktsioonidest tegudele. Vastutus mingi teo eest tuleneb sellest, et sellise teo puhul tuntakse tavaliselt tegija vastu pahameelt. Sellisel seisukohal on näiteks Peter Strawson.

Moraalne vastutus ei nõua, et oleks saanud toimida teisiti

Kui moraalne vastutus ei nõua, et oleks saanud toimida teisiti, (nii väidab Harry Frankfurt artiklis "Alternate Possibilities and Moral Responsibility"), siis on determinism ja moraalne vastutus omavahel ühitatavad, nagu osutab näiteks John Martin Fischer.

Kirjandus

• Derk Pereboom. Introduction. – Derk Pereboom (toim). Free Will, VII–X. Google'i raamat

Välislingid

• Vaba tahte probleemi ajalugu (inglise keeles)