Peter Strawson

Allikas: Vikipeedia

Sir Peter Frederick Strawson (23. november 191913. veebruar 2006) oli inglise filosoof. Ta tegeles peamiselt keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.[1] Ta kirjutas ka filosoofia ajaloost, eriti Immanuel Kantist.[1]

Aastatel 1969-1970 oli Strawson Aristotelian Society president.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadus ja pahameel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned filosoofid ütlevad, et nad ei tea, mida determinism väidab; mõned ütlevad või teevad näo, et teavad. Viimastest mõned arvavad, et kui determinismil on õigus, siis moraalse kohustuse ja moraalse vastutuse mõiste pole rakendatavad ning karistamine ja laitmine, moraalse hukkamõistu ja heakskiidu väljendamine on õigustamatud (pessimistid). Teiste meelest ei tee determinismi tõesus neid mõisteid ja praktikaid tarbetuteks (optimistid). Mõned leiavad isegi, et nende õigustus nõuab determinismi tõesust. Harvem öeldakse, et determinismi tõesuse või vääruse järelmitest ilmneb, et moraalse süü, laituse ja moraalse vastutuse mõisted on segased, (skeptikud). Nad nõustuvad, et determinismi tõesuse korral pole need mõisted rakendatavad, ning lihtsalt lisavad, et ka mitte determinismi vääruse korral. Strawson kuulub nende hulka, kes ei tea, mis determinism on, kuid ta tunneb ka teiste vastu mingil määral poolehoiudu ja soovib neid lepitada. Kas poleks mõistuspärane, et teadmatus sellist poolehoidu pärsiks? Mingi aimdus determinismi tähndusest tal siiski on. Siin tehakse katse astuda sammuke lepituse poole.

Kas leppimine saab olla võimalik? Võib olla nii, et üks taganeb formaalselt ja teine teeb sisulise järeleandmise. Oletame, et optimist ütleb, et 1) teadaolevad faktid ei näita, et determinism on väär; 2) teadaolevad faktid annavad mõistetele ja praktikatele, mida determinism teise meelest ohustab, adekvaatse aluse. Võib olla nii, et tal on küll õigus, aga ta ei kirjelda õigesti ei teadaolevaid fakte ega seda, kuidas nad problemaatilistele mõistetele ja praktikatele adekvaatseks aluseks on; adekvaatsuse põhjendid, mis ta esitab, pole adekvaatsed ning jätavad midagi olulist välja. Siis võib olla, et pessimist tahab õigustatud murega seda olulist asja tagasi ning tunneb, et ta ei saa piirduda teadaolevate faktidega; ta tunneb, et oluline asi on turvatud ainult juhul, kui peale teadaolevate faktide on veel see fakt, et determinism on väär. Kas ta ei või siis olla sunnitud vastutasuks olulisele järeleandmisele formaalselt taganeda?

Mõned optimistid osutavad sellele, et karistus ning moraalne hukkamõist ja heakskiit reguleerivad käitumist ühiskondlikult tõhusalt (Patrick Horace Nowell-Smith, "Freewill and Moral Responsibilty"), ja see on nende praktikate adekvaatne alus, ja see ei näita, et determinism on väär. Sellele väidavad pessimistid vastu, et õiglane karistus ja moraalne hukkamõist eeldavad moraalset vastutust ning see omakorda vabadust, mis eeldab determinismi väärust. Ja sellele väidavad optimistid omakorda vastu, et need praktikad tõesti mingis mõttes nõuavad vabadust, ja selline vabadus on ise üks teadaolevatest faktidest.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Freedom and Resentment, 1960. Ümbertrükid: Peter Strawson (toim). Studies in the Philosophy of Thought and Action, Oxford 1968; Peter Strawson. Freedom and Resentment and other Essays, London: Methuen 1974. Veebiversioon.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "P.F. Strawson & Paul Snowdon". Aristotelian Society. Kasutatud 31. mai 2017. Inglise keeles.
  2. 2,0 2,1 Paul Snowdon. "Peter Frederick Strawson". Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, 16. september 2009. Kasutatud 31. mai 2017. Inglise keeles.
  3. "Sir Peter Strawson". The Telegraph, 15. veebruar 2006. Kasutatud 31. mai 2017. Inglise keeles.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]