Tondi raudteepeatus
| Tondi raudteepeatus | |
|---|---|
 | |
| Koordinaadid | 59° 24′ 40,9″ N, 24° 44′ 1,5″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Platvormid | 2 |
 | |
Tondi raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi asumis.
Peatus asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 3,7 km kaugusel Balti jaamast Lilleküla ja Järve raudteepeatuse vahel.
Peatuses peatuvad kõik Elroni Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda või Pääskülla sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.[1]
Ümberistumisvõimalus on Tondi tänaval Tondi bussipeatuses bussiliinidele 23 (Kadaka–Bussijaam ja 28 (Väike-Õismäe–Veerenni). Tondile sõidavad trammiliinid number 3 (Kadriorg–Tondi) ja 4 (Lennujaam–Tondi).[2]
Kaheteelise raudtee ääres on kaks 167 meetri pikkust perrooni.[3]
Jaamahoone ja trammipeatus
[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Tondi raudteepeatus avati liikluseks 1933. aastal. Samas pikendati Pärnu maantee trammiliin raudteehooneni ja 1936. aastal rajati sinna ka trammide lõppjaama depoo.[4][5]
Piletimüük jaamahoones lõpetati 1998. aasta kevadel.[6] Nüüdseks on hoone mitu korda põlenud ja avariiline. Ametivõimud soovisid selle lammutada, kuid 2006. aasta detsembris võeti hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla. Edaspidi plaanitakse see renoveerida ning leida talle mõni mõistlik rakendus.[7] Pärast korduvaid põlenguid lammutati 2012. aastal kaitsealuse jaamahoone puidust ülaosa. Kavas oli rajada varikatus.[8]
Tondi trammide lõpp-peatuses peatuvad trammiliinid 3 Tondi-Kadriorg ja 4 Tondi-Lennujaam. Tondi on üks kahest kohast Tallinnas (teine on Balti jaam), kus trammi- ja elektrirongipeatus on ühendatud ühtseks transpordisõlmeks, võimaldades mugavat ümberistumist.[9]
Ülesõit ja kavandatav viadukt
[muuda | muuda lähteteksti]Tondi raudteepeatus juures Tondi tänaval asub raudteeülesõit. Tipptundide koormuse vähendamiseks on plaanis tulevikus rajada sinna raudteeviadukt. Kui praegu sõidavad autod üle kolme meetri kõrguse küüru, siis edaspidi jääb raudteeviadukti alla kolme meetri sügavune lohk. Sügavamale maa sisse viiakse ka lähedal asuv Kotka tänava ristmik, et kalded jääksid normaalseks ja autod saaksid ka libedaga ristmikul manööverdada.[10]
Tondi raudteepeatus muusikas
[muuda | muuda lähteteksti]Laulus "Elektrirongiga Tallinnast Pääskülla" kirjeldatakse peatust sõnadega "Valjuhääldi hoiatas mind: "Järgmine peatus Tondi! Kodanikud, ärge hüpake libedale platvormile!"".
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
- ↑ "Sõiduplaanid". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. detsember 2017. Vaadatud 10. juulil 2009.
- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.
- ↑ Avatakse Tondi peatuskoht. Postimees, 4. märts 1933, lk. 1
- ↑ Leho Lõhmus. Elektriraudtee alustas kolme mootorvaguniga. Horisont, Nr. 6/2004
- ↑ Marko Püüa. Nõmme jaamahooned seisavad ripakil.[alaline kõdulink] Postimees, 11. november 1998
- ↑ Urmas Tooming.Räämas ja kasutult seisvat tondilossi ei tohi lammutada. Postimees, 19. märts 2007
- ↑ Urmas Tooming: Tondi vana jaamahoone saab varikatuse, Eesti Päevaleht, 16.10.2012
- ↑ "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Tondi". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2013. Vaadatud 10. juulil 2009.
- ↑ Tondi ülesõidukoht muutub mõne aasta pärast kahetasandiliseks. Eesti Päevaleht, 24. mai 2006.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tondi raudteepeatus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Tondi raudteejaama peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- Infot peatuse kohta; fotod (vene keeles)
- TONDI; Eesti Raudteeajaloo Selts
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Lilleküla
|
 |
Järve 
|