Tiit Vähi kolmas valitsus

Tiit Vähi kolmas valitsus oli Eesti Vabariigi 33. valitsus 6. novembrist 1995 kuni 17. märtsini 1997. Esimest korda oli Tiit Vähi peaminister 29. valitsuses 30. jaanuarist 1992 kuni 21. oktoobrini 1992 ja teist korda 32. valitsuses pärast 1995. aasta Riigikogu valimiste võitu valimisliiduga Koonderakond ja Maarahva Ühendus (KMÜ), millesse kaasati ka Keskerakond. Valitsus astus tagasi 1995. aastal pärast lindiskandaali ja moodustati uuesti, asendades Keskerakonna Reformierakonnaga. Välja vahetati ka mitu ministrit. 1997. aastal astus Tiit Vähi kolmas valitsus lõplikult tagasi.

Valitsuse ja ministrite vahetumise põhjused

1995. aasta lõpus puhkes lindiskandaal ja valitsus astus tagasi. Pärast lindiskandaali moodustati KMÜ ja Reformierakonna liit, Keskerakond jäi valitsusest välja. Lähenema hakkasid kohalikud valimised. Pinged koalitsioonis, kus KMÜ ja Reformierakond olid ju sisuliselt rivaalid, kasvasid. Vahepeal oli ka Edgar Savisaar poliitikasse naasnud ja taas Keskerakonna esimeheks valitud. Koonderakonna võimalused kohalikel valimistel võita vähenesid. Tekkisid skandaalid ja vastuolud Koonderakonna sees, mis tipnesid aseesimehest linnapea Jaak Tamme korteriafääriga.

Tiit Vähi süüdistas ajakirjanduse vahendusel reformierakondlastest ministreid, seati kahtluse alla välisminister Siim Kallase ja seega Eesti välispoliitiline liin tervikuna. 1996. aasta oktoobri kohalike valimiste tulemused ei andnud selget võitu ühelegi poliitilisele jõule. Kaalukeeleks osutus Keskerakond, kelle toetusel sai Tallinna linnavolikogu esimeheks Mart Laar ja linnapeaks Priit Vilba.

14. novembril üllatasid Vähi ja Savisaar avalikkust koostöölepinguga, mis nägi ette Koonderakonna ja Keskerakonna ulatuslikku koostööd. See koostöö ulatus Tallinnast Toompeale ja välispoliitikasse. Sellise operatsiooni tulemusel kukutati Laar ja Vilba ning nende asemel võtsid kohad sisse Savisaar ja Robert Lepikson. Reformierakond lahkus valitsusest. Vähi pani kokku oma neljanda, seekord vähemusvalitsuse. Vastavalt Riigikogu otsusele lahutatakse 1. jaanuaril Kultuuri- ja haridusministeerium kaheks eraldi ministeeriumiks. Kultuuriministriks saab Jaak Allik, haridusministriks Jaak Aaviksoo. Tiit Vähi suureks võiduks loetakse, et ta sai Toomas Hendrik Ilvese välisministriks, sest see lubas Vähi valitsusest endiselt rääkida kui edumeelsest.

10. veebruaril 1997 võttis opositsioon ette peaminister Vähi umbusaldamise katse, põhjendades usaldamatust Vähi seotusega Tallinna kahtlasevõitu korteritehingutes. Umbusaldamiseks vajalikku 51 poolthäält kokku ei tulnud, kuid häälte vahekord 45:46 sundis Vähit umbusaldamiskatsele järgnenud päeval teatama võimalusest, et astub ise tagasi, mida ta ka 26. veebruaril tegi. Riigikogus 41 häält kontrolliva KMÜ pakutav uus peaministrikandidaat oli Koonderakonna aseesimees Mart Siimann.

Ministrid

1. Peaminister Tiit Vähi (Koonderakond)
2. Justiitsminister Paul Varul (Koonderakond)
3. Kaitseminister Andrus Öövel (Koonderakond)
4. Keskkonnaminister Villu Reiljan (Eesti Maarahva Erakond)
5. Kultuuri- ja haridusminister Jaak Aaviksoo (6. november 1995 – 1. jaanuar 1996)
   • Kultuuriminister Jaak Allik (Koonderakond) (1. jaanuar 1996 – 17. märts 1997)
   • Haridusminister Jaak Aaviksoo (1. jaanuar 1996 – 30. november 1996)
     • Rein Loik (2. detsember 1996 – 17. märts 1997)
6. Majandusminister Andres Lipstok (Reformierakond) (6. november 1995 – 30. november 1996)
   • Jaak Leimann (Koonderakond) (2. detsember 1996 – 17. märts 1997)
7. Põllumajandusminister Ilmar Mändmets (Parteitu)
8. Rahandusminister Mart Opmann (Koonderakond)
9. Siseminister Märt Rask (Reformierakond) (6. november 1995 – 1. detsember 1996)
   • Riivo Sinijärv (Koonderakond) (1. detsember 1996 – 17. märts 1997)
10. Sotsiaalminister Toomas Vilosius (Reformierakond) (6. november 1995 – 1. detsember 1996)
    • Tiiu Aro (Koonderakond) (02.12.1996 – 17.03.1997)
11. Teede- ja sideminister Kalev Kukk (Reformierakond) (6. november 1995 – 30. november 1996)
    • Raivo Vare (2. detsember 1996 – 17. märts 1997)
12. Välisminister Siim Kallas (Reformierakond) (6. november 1995 – 22. november 1996)
    • Toomas Hendrik Ilves (2. detsember 1996 – 17. märts 1997)
13. Minister Jaak Allik (Koonderakond) (6. november 1995 – 1. jaanuar 1996)
14. Portfellita eurominister Andra Veidemann (Arengupartei) (9. detsember 1996 – 17. märts 1997)
15. Minister Endel Lippmaa (Koonderakond) (17. november 1995 – 6. august 1996)
16. Minister Riivo Sinijärv (Koonderakond) (6. august 1996 – 1. detsember 1996)
17. Minister Tiit Kubri (Eesti Maarahva Erakond) (6. november 1995 – 17. märts 1997)

Välislingid

• Postimehe 1997. aasta artikkel Tiit Vähist
• Tiit Vähi eitas isiklikku huvi Esoili vastu 13.12.1995
• A. Veidemann kirjutab Euroministri tööst 19.04.1997

Eelnev Tiit Vähi teine valitsus

Eesti Vabariigi valitsus 1995–1997

Järgnev Mart Siimanni valitsus