Laatre mõis (Ruhja)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Põhja-Ruhja kihelkonna mõisast; Sangaste kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Laatre mõis ja Madliena kihelkonna Plātere mõisa kohta vaata Plātere mõis.

Laatre mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 63

Laatre mõis ehk Plātere mõis (saksa keeles Moiseküll, läti keeles Plāteres muiža, ka Lātres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Viljandi maakonnas Mulgi vallas Laatres.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisast on teateid alates aastast 1542.[1]

Aastal 1502 andis Wolter von Plettenberg Hartwig Platele Karksi ja Halliste kihelkondade maadel 14 ja pool adramaad maad, sealhulgas ka Laatre küla. Aastal 1518 lisati sellele veel maatpkk Ruohja linnusele allunud maadest, millel oli kaks kõrtsi. Aastal 1550 ostis Hartwig Plate juurde veel Claus Möllerile kuulunud maad. 1750. aastal müüdi see 5200 taalri eest vabahärra Moritz von Possele. Edasi oli selle omanikuks Eberhard Gustav Posse, seejärel Maria von Rennenkampf (sündinud Posse).[2]

Hiljem läks mõisa omandiõigus vabahärra Carl Georg von Ungern-Sternbergile, kes müüs selle 1855. aastal 145 500 rubla eest kreisisaadik Georg Philipp von Strykile. Tema pojale Paul Andreas Leonhard von Strykile pärandus mõis 1863. aastal.[3]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 3/8 adramaad, sellele allus koos Veelikse mõisaga 443 mees- ning 458 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus 5 ja 3/4 adramaad, aastal 1688 aga üheksa adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 4 ja 7/8, aastal 1757 aga 9 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus neliteist adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid kümme, aastal 1881 aga 6 ja 71/80, lisaks allus mõisale 15 ja 30/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Laatre mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  2. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 129.
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 205.
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
  5. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]