Dīķeri mõis
.jpg)
Dīķeri mõis (saksa keeles Puderküll, läti keeles Dīķeru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Ķoņi vallas Dīķeris.
Mõisa peahoones asub Ķoņi kool (Naukšēni keskkooli filiaal).
Looduskaitse all Dīķeri mõisa park ja seal kasvav saar ümbermõõduga 4,7 meetrit.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis moodustus Wilhelm Dückeri poolt kokku ostetud maatükkidest, mis talle aastal 1585 Stefan Batorylt ka ametlikullt läänistati. Dückerite valdusse jäi mõis aastani 1758, mil selle ostis 14 000 taalri eest Carl Ewold von Patkull. Tema lesk müüs aastal 1776 mõisa 18 0000 taalri eest Adam Heinrich von Grotele. Seejärel sai mõisa omanikuks Franz George von Oettingen, kes mõisa aastal 1821 müüs mõisa 27 000 hõberubla eest Johann Chreistian von Zimmermannile.Aastal 1825 ostis mõisa sama summa eest Anton Johann von Engelhardt.[2]
Aastal 1835 omandas mõisa 34 000 hõberubla eest Carl Petersenn. Aastal 1840 müüs ta mõisa 40 000 hõberubla eest Carl Justus von Mensenkampffile. Aastal 1879 omandas mõisa ülejäänud Carl Justuse pärijatelt 49 000 rubla eest Ernst von Mensenkampff.[3]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 7/8 adramaad, sellele allus 110 mees- ning 161 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus 5 ja 1/8 adramaad, aastal 1688 aga 6 ja 1/2 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 4 ja 1/4, aastal 1757 aga 7 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 13/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 5 ja 19/20, aastal 1881 aga 3 ja 22/80, lisaks allus mõisale 7 ja 37/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Ewald ja Renge.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 126-127
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 206-207.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 126-127 [1].
Kirik: Ruhja Püha Bartholomäuse kirik
Mõisad: Põhja-Ruhja kirikumõis | Araksti mõis | Dīķeri mõis | Jaunmuiža mõis | Ķoņi mõis | Kürble mõis | Laatre mõis | Lode mõis | Ternēja mõis | Ööbiku mõis