Tasuja (laev, 1910)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tasuja (esialgse nimega Gerkules) oli enne 1. maailmasõda ehitatud jäämurdja-pukser, mis oli kasutusel ka Vabadussõja ajal Eesti merejõududes ja seejärel Veeteede Valitsuses.

Samanimelisi laevu on olnud veel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vene ja saksa võimude käsutuses[muuda | muuda lähteteksti]

1909. aastal tellis Vene mereministeerium kaks väikest (ehk sadama) jäälõhkujat. Laev ehitati 1910 Crichtoni tehases Peterburis. Üks laevadest nimeks Gerkules (Геркулэс). Enne Esimest maailmasõda kasutati seda peamiselt Peeter Suure merekindluses. Sõja ajal relvastati laev kahe 102 mm kahuriga ja see sai suurtükipaadiks. Väikeste jäälõhkujate ülesandeks sai miiniristlejaid ja traalereid saata, samuti Soome lahe suudmes vahti pidada.

1918. aasta veebruaris, kui suur hulk Balti laevastikust Jääretke käigus Helsingisse ja Kroonlinna viidi, jäi Gerkules Tallinna maha, sest ta masinad ei olnud korras. Nii langes laev sakslaste kätte, kes ta Herkuleseks ümber nimetasid. 1918. aasta novembris Tallinnast lahkudes viisid sakslased ta kaasa.

Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

1. aprillil 1919 said eestlased laev Liepājast inglaste abiga kätte. Herkules määrati Eesti merejõudude käsutusse, relvastati suurtükkidega (ahtrisse üks 130 mm ja vööri kaks 75 mm) ja hakati kasutama suurtükilaevana. 20. juunil 1919 pandi laevale uueks nimeks Tasuja ja saadeti seejärel tegevusse Landeswehri vastu.

Juba 1919. aasta novembris võeti Tasujalt relvad maha ja taas hakati kasutama jäälõhkujana Merejõudude Sadamate Valitsuses. 1920. aastal anti ta Mereasjanduse Peavalitsuse käsutusse ja teenis seal ning selle järglaste Veeteede Valitsuse (1929) ning Veeteede Talituse (1939) koosseisus kuni 1940. aastani.

Nõukogude Balti Laevastikus[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal pärast Eesti okupeerimist võeti üle Punalipulise Balti Mere Laevastiku koosseisu. Ta kuulus laevastiku avarii-päästeteenistuse nimekirja ja nimigi säilitati vana, kuigi kirjutati loomulikult kirillitsas.

28.-29. augustil 1941 Tallinna evakueerimisel viidi ka Tasuja Kroonlinna. 1. detsembril 1941, ülesõidu ajal Kroonlinnast Suursaarele, sai laev Saksa lennukite rünnaku ajal pommitabamuse korstnasse. Pomm aga ei lõhkenud ja sellega jõuti ka Kroonlinna. Pomm lõhkes alles siis, kui seda püüti kai ääres kõrvaldada. Surma sai hulk inimesi ja laev uppus samas kohas. 1942. aastal tõsteti laev üles ja taastati.

Pärast sõja lõppu jäi Tasuja Balti laevastiku abilaevastiku teenistusse. 1956. aastal sai laev nimeks MB-128 ja 1959. aastal OT-65, kui seda hakati kasutama ujuvkatlamajana.

1960ndate keskpaiku kanti laev maha.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Andmed:

  • Pikkus 47,2 m
  • Laius: 10,3 m
  • Süvis: 5,2 m
  • Mahutavus (tsiviillaevana) 592 brt
  • Veeväljasurve (sõjalaevana) 753 t
  • Masinate võimsus 1250 hj
  • Kiirus 12 sõlme.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]