Ristna (miiniveeskja-traaler)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ristna Roomassaare sadamas
Ristna saabumas Roomassaare sadamasse

Ristna oli Eesti Mereväe miiniveeskja-miinitraaler. Algne nimi reisilaevana oli Apostol Pjotr ja veel Traaler nr 19.

Võib mitteametlikult lugeda koos sõsarlaevaga ka Eesti Ristna-klassi miiniveeskja-traaleriks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitamisest maailmasõja lõpuni[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati 1905 Inglismaal Glasgow's reisilaevana Apostol Pjotr nagu ka samatüübiline Apostol Pavel (hilisem Suurop). Tegi reise Ladoga järvel. Mais 1915 võeti Balti laevastikku ja seadistati miinitraaleriks nr 18. Oktoobripöörde ajal jäi laev bolševike poolele, märtsis 1918 anti üle Soome bolševikele. Jääretke ajal jäi Helsingisse, aprillis 1918 anti Soome Vabariigile. Soomes laevu ei kasutatud, vaid pandi müüki.

Eesti Vabariigi teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

1922 osteti laev koos sõsaraga Soomest Eestisse, saades nime Ristna. Müügi-ostuga tegelejad olid vene rahvusest ja võimalik, et neil olid ka oma huvid või sidemed. 1922–1923 rakendati laeva miinide traalimisel, seejärel aga Teedeministeeriumi alluvuses reisi-kaubalaevana Kuressaare–Rohuküla liinil. Mõne aja pärast jäi laev koos sõsaraga taas seisma – Tallinna.

1926–1928 ehitati laev ümber miiniveeskjaks-traaleriks, misjärel võeti taas mereväe kasutusse. Ei relvastatud. Laeva ümberehitamisel ja remondil toimus sabotaaž, mille käigus pandi teatud mehhanismid meelega valesti ja hooldamata kokku. Selle tulemusena ei tahtnud iga kord sisse lülituda tagurpidikäik ja laev tegi enne vea parandamist 2 avariid: juba proovisõidult tagasi saabudes rammis sadamakaid ja kord hiljem sadamasse saabudes rammis miiniristlejat Lennuk. Seejärel kontrolliti laeva põhjalikumalt ja leitud viga parandati. Sabotöörist mereväebaasi insener-mehaanik tegi aga enesetapu. 2. maailmasõja eelõhtul plaaniti laevale muretseda kaks 40 mm Boforsi kahurit, kuid need ei jõudnud kohale.

Laevast ja oma teenistusest mereväes on kirjutanud oma mälestustes värvikalt ka komandör Gustav Sääsk.

Balti laevastikus[muuda | muuda lähteteksti]

13. augustil 1940 võeti Ristna NSV Liidu Balti laevastikku. Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule laev relvastati. 23.07.1941 sai Liivi lahel miinide panekul meremiini plahvatusel vigastada. Pärast remonti sõitis Viiburi lahel, 11.1941 sai valve-kaatrite ujuvbaasiks.

Pärast sõda oli Ristna õppe-miiniveeskja, osaledes ka mängufilmide “Ristleja “Varjaag””, “Unustamatu 1919” ja “Balti mereväelaste kuulsus” tegemisel. 1957 anti üle filmistuudiole Lenfilm ja 1958 lammutati vanarauaks.

Andmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Veeväljasurve – 500 t
  • Pikkus – 57,83
  • Laius – 15,35
  • Süvis – 1,8 m
  • Meeskond – 51 in,
  • Jõuallikas – 728 hj aurumasin, sõurattad.
  • Kiirus – 13,5 sõlme
  • Relvastus – kuni 150 meremiini, traalimisvarustus

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]