E-kiri

Allikas: Vikipeedia
Saksakeelne e-kiri

E-kiri (inglise keeles e-mail) ehk elektronkiri ehk meil, ka e-mail ['iimeil] või email on protokoll kirjade vahetamiseks arvutivõrkudes elektroonilisel kujul.

Kirjade saatmiseks ja vastuvõtmiseks on vaja omada e-postkasti(kasutajakontot postiserveris), mida kõigile pakuvad tasu eest ja tasuta arvukad teenusepakkujad, lisaks ettevõtted oma töötajatele ja koolid oma õpilastele. E-kirjade vahetamise süsteem e-post on veebi kõrval kõige kasutatavam Interneti teenus.

Meilisõnumi saatmiseks ja saabunud kirjade lugemiseks on vaja kasutada postiprogrammi, mis võib olla ka veebipõhine. Uue kirja saatmiseks tuleb sisestada saaja postiaadress, sisukokkuvõte ja sõnumi tekstiline sisu. Enamik postiprogramme võimaldab saata üht sõnumit korraga mitmele adressaadile, kellest osa võivad olla märgitud koopia saajateks, ja lisada kirjale faile ehk manuseid. E-kirja maht ei ole üheselt piiratud, vaid sõltub sõnumit edastavate serverite seadistatud piirangutest.

Tänapäeval saadetavatest e-kirjadest suurem osa on rämpspost (2010. aasta neljandas kvartalis 88,2%) [1].

Ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

E-kirja arvutite vahel edastatava vormingu (kommentaarinõue RFC 2822) kohaselt koosnevad e-kirjad ainult tekstimärkidest. Eespool asub sõnumi päis, selle järel paikneb sõnumi keha.

Päis[muuda | redigeeri lähteteksti]

E-kirja päis annab teavet e-kirja teelesaatmise aja, liikumisteekonna ning saatja ja saaja kohta.

Iga meili päiseridades peaksid sisalduma vähemalt järgmised väljad:

  • Kellelt (From): saatja meiliaadress ja soovi korral ka nimi. Enamik meilikliente küsib seda kasutajalt vaid korra ja edaspidi täidab ise automaatselt.
  • Kellele (To): saaja(te) meiliaadress(id), soovi korral koos nimega. Tähistab peamisi adressaate (keda võib olla mitu), teiseste saajate kohta vaata Cc: ja Bcc: altpoolt.
  • Teema (Subject): sõnumi lühikokkuvõte, milles sageli kasutatakse levinud lühendeid "RE:" (tähendab 'vastuseks kirjale') ja "FWD:" (tähistab edasisaadetud kirja).
  • Kuupäev (Date): kirja saatja kohalik aeg ja kuupäev saatmise hetkel. Enamik meilikliente täidab selle välja saatmisel automaatselt.
  • Sõnumi ID (Message-ID): automaatselt tekitatud väli; kasutatakse selleks et vältida sama kirja mitmekordset saatmist ja ühtlasi et märkida vastuses (väljas In-Reply-To:), mis kirjale vastusega on tegemist.

Ülejäänud sagedamini kasutatavad päiseväljad:

  • Koopia Cc: sõnumi koopia saajad. Enamik meilikliente eristab saajaid ja koopia saajaid sõnumi kuvamisel. (Cc on lühend ingliskeelsest mõistest Carbon copy.)
  • Pimekoopia Bcc: sõnumi saajad, keda teised saajad ei näe. (Bcc on lühend ingliskeelsest väljendist Blind carbon copy.)
  • Formaat Content-Type: sõnumi tüüp, tavaliselt MIME
  • Vahendajad (Received): meili edastanud serverite tekitatud teave
  • Vastuseks kirjale (In-Reply-To): sõnumi identifikaator (Message-ID), mille vastus käesolev kiri on
  • Vastuse aadress (Reply-To:): meiliaadress, kellele saata vastused

Keha[muuda | redigeeri lähteteksti]

E-kirja keha on päisest eraldatud tühja reaga ja sisaldab edastatava sõnumi ühes või mitmes osas.

RFC 2822 lõike 2.3 kohaselt tohivad sõnumi kehas olla ainult ASCII märgid. Teistsugused märgid või andmed tuleb eelnevalt kodeerida. Kodeerimist reguleerivad kommentaarinõuded RFC 2045 ja base64). Tänapäeva meilikliendid kodeerivad teksti ja manused vajaduse korral automaatselt.

Peale tavalise teksti saadetakse osalt ka hüperteksti, kas tahtmatult meilikliendi algatusel või meelega, et osa teksti esile tõsta. Ent paljud vastuvõtjad hüperteksti vastu ei võta, sest see tekitab JavaScripti või muude ressursside kasutamise tõttu turvalisusriski. Peale selle sõltub hüpertekstikoodi tõlgendus oluliselt vastuvõtja programmidest ja seadetest, mistõttu efektid ja vormingud võtavad sageli teistsuguse kuju kui saatja oli ette näinud.

Meiliaadress[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meiliaadress on sümbolite järjend, mis identifitseerib e-kirja saajat ja määrab sellega ära, kellele kiri edastada. SMTP-protokolli kohaselt koosneb Internetis kasutatav e-aadress kahest osast: kasutajaosast ja domeeniosast. Nende kahe osa vahel on märk @. Näiteks e-aadressis info@wikipedia.org on wikipedia.org domeeniosa, info kasutajaosa. Teised edastusmehhanismid, näiteks UUCP ja X.400, kasutavad teistsugust aadressisüntaksit.

Manused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Manus on fail, mis saadetakse sõnumi keha koosseisus. Seda võimaldab MIME-protokoll, mis reguleerib sõnumi keha alajaotusi ja faili kodeerimist. Manused võivad sisaldada arvutiviirusi, mistõttu tuleb nende avamisega ettevaatlik olla.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]