Erik Puura

Allikas: Vikipeedia
Erik Puura 2015. aastal Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril "Riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis"

Erik Puura (sündinud 14. mail 1964 Tartus) on eesti geoloog (keskkonnageoloogia ja hüdrogeokeemia valdkonnas) ja keskkonnateadlane.

Ta lõpetas 1989. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal. Keskkonnakaitse MSc 1993, kaitstud Manchesteri Ülikoolis, tehnikadoktor (Ph.D 1999 keemiatehnika erialal, kaitstud Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis).

2007. aastast on Puura olnud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor, 2009. aastast Tartu ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht. Alates 1. septembrist 2012 kuni 31. maini 2022 oli ta Tartu Ülikooli arendusprorektor.

Alates 1. juunist 2022 kuni 23. aprillini 2023 töötas Puura prorektori ameti järgse erialase enesetäiendamise raames täiskohaga Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis külalisteadurina, uurides Ida-Virumaa tahkete jäätmete kasutusvõimalusi ja keskkonnamõjusid. Töö tulemusena käivitub 2023. aasta sügisel rakenduslik uurimisprojekt "Ida-Virumaa keskkonda ladestatud tahkete jäätmete ringlussevõtt", milles osalevad 9 jäätmete kasutusest huvitatud ettevõtet. 24. aprillil 2023 asus Puura tööle Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektori ametikohale.

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud Eesti põlevkivitööstuse tahkete jäätmete mineraloogiat ja geokeemiat, isesüttimis- ja leostumisprotsesse Maardu fosforiidikarjääri puistangutes, põhjavee hüdrogeokeemiat, tahkete jäätmete matmisel toimuvaid protsesse.

Ta on Eesti Geoloogiateenistuse nõukogu liige ja Eesti Geoloogia Seltsi juhatuse esimees.

2007–2012 kirjutas blogi "Keskkonnaabi".

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2012 Tartu Ülikooli aumärk[1]

2022 Tartu Ülikooli medal[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Erik Puura on geoloog Väino Puura poeg ja geoloog Ivar Puura vend.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  2. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]