Mine sisu juurde

Tartu Üksik-Päästekompanii

Allikas: Vikipeedia
Tartu Üksik-Päästekompanii
Tegev 1996–2005
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Lõuna-Eesti päästeregioon - (Tartu, Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Jõgeva maakond)
Ülesanne tegevusvaldkonnad: demineerimis-, tulekustutus- ja päästetööde tegemine.
Suurus kompanii
Osa Päästeameti sõjaväestatud päästeüksuste osakond
Garnison/staap Luunja vald, EE2420 Tartu maakond
Tähtpäevad 2. september

Tartu Üksik-Päästekompanii oli Eesti Päästeameti sõjaväestatud valitsusasutus[1] Siseministeeriumi valitsemisalas, mis tegutses ajavahemikul 19962005.

Tartu Üksik-Päästekompanii moodustati sõjaväestatud päästeüksuste ümberkorraldamise käigus Jõhvis Pargi tänav 30 asunud Jõhvi Päästerügemendist 1996. aastal[2], kui Jõhvi Päästerügemendi baasil moodustati Jõhvi Üksik-Päästekompanii ja Tartu Üksik-Päästekompanii Luunja vallas Sirgu külas.

Enne tegutses Jõhvi Päästerügemendi Tartu Päästekompanii Luunja vallas Pilkal, kus asusid kompanii: konteinerilao hoone, lõhkeaineladu, laskemoonaladu, kasarm, söökla-klubi, vahtkonnahoone koos pääslaga, garaaž, juurviljahoidla, külmhoone, rajatis eritehnika jaoks, varikatus tehnika hoidmiseks, varjend, kasvuhoone, 2 vaatlustorni, katlamaja koos töökodadega, saun koos spordisaaliga, vallitatud juhtimispunkt, balloonihoidla, pumbamaja, diiselgeneraatori hoone, alajaam, tuletõrje veehoidla, tankla, vallitatud betoonrajatis[3]. Tartu Päästekompanii moodustati 2. septembril 1992. aastal[4].

Kompanii ülemad olid: 1992. aastal leitnant Kaupo Pass, aastail 1993–1995 nooremleitnant Andrei Erlich ning alates aastast 1996 kapten Voldemar Tokman.

Päästekompanii komplekteerimisel kasutati sõdureid ja allohvitsere ajateenijatena, samuti asendusteenistuslasi ning riigiteenistujaid. Päästekompaniidesse kuulus nende tegutsemise ajal 300 vormikandjat, kellest umbes 180 olid ajateenijad[5].

Päästekompanii struktuuriüksused olid:

  • 1) kompanii staap, mis oli kompanii ülema tööorgan kompanii tegevuse ja isikkoosseisu teenistuse korraldamisel, suunamisel ja kontrollimisel ning kompanii katkematu juhtimise tagamisel. Kompanii staap korraldas kompanii raamatupidamist ja isikkoosseisu meditsiinilist teenindamist;
  • 2) siderühm, mis tagas kompanii sidevahendite töövalmiduse ja side;
  • 3) päästerühm, põhiülesanne päästetööde tegemine ning kannatanute abistamine õnnetuste korral;
  • 4) tuletõrje- ja päästerühm, põhiülesanne osalemine metsa- ja rabatulekahjude ning muude tulekahjude kustutamisel ning muudel tuletõrje- ja päästetöödel;
  • 5) kiirgus- ja keemiakaitse rühm, põhiülesanne keemia- ja kiirgusohtudega seotud õnnetuste tagajärgede lokaliseerimine ja likvideerimine;
  • 6) demineerimisrühm, põhiülesanne lõhkekehade ja -seadeldiste demineerimine;
  • 7) auto- ja tehnikaremondi rühm, põhiülesanne kompanii auto- ja päästetehnika remontimine ja remondi korraldamine;
  • 8) majandusrühm, kompanii majandustegevuse ja isikkoosseisu toitlustamise korraldamine.
  • Ajateenijate baaskursuse läbiviimise ajaks moodustati ajutine noorsõdurite õpperühm.

Päästekompanii funktsioonid olid vastavalt Tartu Üksik-Päästekompanii põhimäärusele:

  • 1) teostada lõhkekehade demineerimist;
  • 2) teostada pommiähvarduste korral lõhkeseadeldiste otsinguid ja nende kahjutuks tegemist;
  • 3) võtta osa lõhkekehade ja -seadeldiste plahvatuse korral sündmuskoha ülevaatusest ja annab nende kohta esialgse hinnangu;
  • 4) teostada vajaduse korral pommitehnilist kontrolli;
  • 5) lokaliseerida ja likvideerida loodusõnnetuste tagajärgi;
  • 6) osaleda radioaktiivsete kiirgusallikate otsimises ja nende transportimises hoidlasse;
  • 7) desaktiveerida radioaktiivselt saastatud ehitisi, maa-alasid ja muid objekte;
  • 8) lokaliseerida ja likvideerida keemiaõnnetuste tagajärgi;
  • 9) osaleda metsa- ja rabatulekahjude ning muude tulekahjude kustutamises;
  • 10) osaleda loodusreostuste ja ökoloogiliste õnnetuste tagajärgede likvideerimises;
  • 11) otsida ja päästa inimesi ja vara õnnetuste korral ning osutab kannatanutele meditsiinilist esmaabi;
  • 12) osaleda eksinud ja kadumaläinud inimeste otsingutes maastikul;
  • 13) osaleda liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimises ja kannatanute abistamises;
  • 14) osaleda õnnetuspiirkondade valves;
  • 15) abistada tervishoiu- ja veterinaarasutusi karantiini rakendamisel epideemia või epizootia korral;
  • 16) teostada teenistuskoerte dressuuri lõhkekehade ja -seadeldiste avastamiseks ning eksinud ja kadumaläinud inimeste otsimiseks maastikul;
  • 17) teostada julgeoleku- ja mobilisatsioonivaru hoidmist ja teenindamist;
  • 18) täita muid talle seadustega, Riigikogu otsustega, Vabariigi Presidendi seadlustega, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega, siseministri määruste ja käskkirjadega ning Päästeameti peadirektori käskkirjadega pandud ülesandeid.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]