Taevas Uues Testamendis
Taevas Uues Testamendis[muuda | muuda lähteteksti]
Sõna Taevas tuleneb eelkõige heebreakeelsest sõnast šāmayim ja kreekakeelsest ouranos. Arvatavasti kui Piiblit alles kirjutati mõeldi Taevast kui ümberpööratud kausist, mis asetseb maa peal, milles Päike teeb oma igapäevaseid käike ja akendest sajab sisse vihma, mis pärineb kosmosest.
Uues Testamendis arvatakse olevat rabiliku idee järgi seitse taevast. Tihtipeale kui Uues Testamendis mainitakse Taevast, siis selle all mõeldakse tegelikult Jumalat.[1] “Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees...” Lk 15:18[2]. Antud lause lõigus tehti pattu Jumala vastu. Üks päev saabub Taevale lõpp ning see asendatakse Uue Taevaga[3]. Uurides Uut Testamenti saab öelda, et varased kristlased uskusid, et nad mitte ei lähe Jumala juurde elama, vaid pärast surma Jumal tuleb nende juurde, millest annab märku see, et Johannese Ilmutuses mitte hinged lähevad Jumala kuningriiki, vaid Uus Jeruusalemm laskub taevast alla nende juurde[4].
Juudi mütoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Juudi mütoloogias saab rääkida seitsmest Taevast. Igal Taeval on oma funktsioon ja oma vastutaja[5].
- Vilon või Araphel - vastutab peaingel Gabriel, kõige lähedam maale ja arvatavasti ka Aadama ja Eeva elukoht.
- Raqia - vastutavad ingel Zahariel ja peaingel Raafael, koht kus hoitakse langenud ingleid.
- Shehaqim - vastutab ingel Anahel, koht kust pärineb Eedeni Aed ja Elupuu, samuti toodetakse seal inglite toitu ja see on taevas, kus eksisteerivad koos nii taeva osa kui ka põrgu.
- Maon - vastutab peaingel Miikael, koht kus on taevane Jeruusalemm, Tempel ja Altar.
- Makon - vastutab talmudi järgi peaingel Samael, koht kus asetseb inglite koor.
- Zebul - vastutavaks on peaingel Sachiel.
- Araboth - vastutab ingel Cassiel, kõige püham taevas, koht kus asetseb Jumala Troon, mida valvavad seitse peainglit ning selle trooni all asuvad kõigi sündimata inimeste hinged.
Taevane Kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Taevane kuningriik, ka Jumala kuningriik, on spirituaalne kuningriik, kus valitseb Jumal. Seda väljendit mainitakse Uues Testamendis mitu korda, eriti Kristuse poolt tema õpetustes. Mõiste algus paikneb judaismis, kus Jumala kontseptsioon kuningana on väga tavaline.
Esimeses kolmes evangeeliumis kirjeldatud Kristuse imeteod pidid olema märgiks sellest, et Taevane Kuningriik on tulemas. Ei olda kindel, kas Kristuse õpetused rääkisid Taevase Kuningriigi tulekust või sellest, et see on juba kohal. Küll suurema tõenäosusega Kristuse suremine, tema enda arusaama järgi, pidi märgiks olema sellest, et Taevane Kuningriik on kohal[6].
Tänapäeval arvatakse, et Taevane Kuningriik jõuab kohale pärast Viimset Kohtupäeva[6].
Uus Taevas[muuda | muuda lähteteksti]
Uus Taevas aga ka Uus Jeruusalemm on linn, mis peale maailmalõppu peab taevast langema maa peale ja sellest saab uus Jumala ja inimeste elupaik. Siis ei eksisteeri enam ei surma, leina, nuttu ega valu - tekib igavese ja muretu elu koht.[7]
Piibli kirjeldus Uuest Jeruusalemmast[muuda | muuda lähteteksti]
“... ja millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall. Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu nimed. Päevatõusu pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat, lõuna pool kolm väravat, õhtu pool kolm väravat. Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed. Ja sellel, kes minuga rääkis*, oli käes kuldpilliroog, et mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri. Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega. Ta mõõtis linna pillirooga - kaksteist tuhat vagu. Ta pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed. Ja ta mõõtis tema müüri - sada nelikümmend neli küünart inimese, see tähendab ingli mõõdu järgi. Selle müür on jaspisest ning linn ise puhtast kullast, selge klaasi sarnane. Ja linnamüüri aluskivid on ehitud igasuguste kalliskividega. Esimene aluskivi jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd, viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst. Kaksteist väravat on kaksteist pärlit, iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast kullast otsekui läbipaistev klaas. Templit ma ei näinud seal ,sest Issand, Kõrgeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall. Ja linnale ei ole päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall. Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse. Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööl seal ei olegi. Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse. Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb järeldusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutanud Talle eluraamatusse.” Ilm 21:11-27 [2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ J. D. Douglas (1982). New Bible Dictionary Second Edition. England: Universities and Colleges Christian Fellowship, lk 465-466
- ↑ 2,0 2,1 Eesti Piibliselts (1999). Piibel .Tallinn: Eesti Piibliselts Uus Testament, lk 308-309
- ↑ B. D. Ehrman (2000). The New Testament A Historical Introduction to the Early Christian Writings Second Edition. New York: Oxford University Press, lk 425
- ↑ N.T. Wright (2019). "he New Testament Doesn't Say What Most People Think It Does About Heaven". Vaadatud 26.10.2020.
- ↑ "Heaven in Judaism". Vaadatud 29.10.2020.
- ↑ 6,0 6,1 The Editor of Encyclopedia Britannica (1998). "Kingdom of God". Vaadatud 26.10.2020.
{{netiviide}}: parameetris|autor=on üldnimi (juhend) - ↑ Leon Morris (2003). Johannese Ilmutus. Tallinn:Logos, lk 267