Karneool

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karneoolist gemm
Karneool ja sarder

Karneool on kaltsedoni lihapruuni värvusega erim. Ta nimetus tuleneb kreeka keele sõnast caro, mis tähendab liha (punane värvus). Tuntumad leiukohad on Indias, Siberis, Saksamaal ja Brasiilias. Punase värvuse annavad karneoolile raua ühendid. Karneoolis võib leiduda hematiidi suletisi.

Karneooli kasutati juba vanaajal ehete, kaunistuste ja pitsatite valmistamiseks. Palestiinas asuvas Mehrgarhi arheoloogilistel väljakaevamistel leiti, et karneooli tunti juba IV-V aastatuhandel eKr.[1] Ka karneooli leiti Knossose palee väljakaevamistel, mille dateering on u 1800 eKr.[2] Rooma ajal kasutati karneooli graveeritud gemmide tegemiseks ja Vana-Egiptuses valmistati sellest skarabeuse. Seal pandi muumiate südame kohale karneooli, sest see pidi sümboliseerima Irise verd.[3]

Karneooli genees toimub vulkaniitides ja murenemiskoorikutes.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kulke, Hermann & Rothermund, Dietmar (2004). A History of India. Routledge. 22. ISBN 0-415-32920-5.
  2. C. Michael Hogan, Knossos fieldnotes, Modern Antiquarian (2007)
  3. Section 12 of the translation of Weilue - a 3rd-century Chinese text by John Hill under "carnelian" and note 12.12 (17)