Jaspis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm
Jaspis
Austraaliast pärineva bretšastunud jaspise ümarlihv. Eesti Loodusmuuseumi kogu

Jaspis (inglise jasper, kreeka jaspis, pärsia ysam[1]) on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni[2] tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest. Tavaliselt kujunevad jaspised opaali sisaldavate settekivimite moondel ja dehüdratiseerumisel.[3]

Jaspis on enamasti punast või rohelist, mõnikord ka valget, kollast, pruuni, musta või hallikaslillat värvi[4]. Punase värvi annavad jaspisele raua lisandid. Roheline jaspis on tuntud kui heliotroop. Enamasti on jaspis mitmevärviline mineraal. Sinine jaspis on ainus, mida ei esine.

Jaspis on väärtuslik nikerd- ja dekoratiivkivi[4].

Ajaloolised jaspise leiukohtad on Dekkani kiltmaa, kus teda võib leida koos ahhaadiga, ja Egiptus. Tänapäeval on teada leiukohti üle terve Maa näiteks Prantsusmaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Mongoolias, Brasiilias ja Madagaskaril. Erilise tuntuse on saavutanud Uurali Orski leiukoht, kus leidub huvitavate mustritega kaltsedoni erimeid. Jaspis oli Venemaa Keisririigis tuntud juba Peeter I ajal, kes saatis oma "maagitundjad" Uuralisse jaspist tooma. Läbi ajaloo on jaspist kasutatud hoonete kaunistamiseks. [5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Jasper" at etymonline.com
  2. "U.S. Geological Survey, Chalcedony Site". www.USGS.gov. 
  3. "Jasper". Mindat.org. 
  4. 4,0 4,1 TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=18802 (vaadatud 11.12.2012))
  5. Raukas, Anto (1982). Kalliskivid.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]